← Eesti

2-05-1145/55

Obsah (4)§ 654§ 61§ 190§ 179

Tsiviilasi nr: 2-05-1145 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2009.a, Tallinn Tsiviilasja

§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle kordama ei hakka.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolset menetlusega materiaalõigusnormide rikkumist, samuti ei ole maakohus tõendeid valesti hinnanud. Aluseid, millest lähtuvalt saaks väita, et maakohtu otsus oleks vastuolus heade kommete, põhiseaduse, seaduste või Eesti Vabariigile kohustuslike rahvusvaheliste normidega, ei ole. Maakohus ei ole hagi menetlemisel hagi piiridest väljunud ega kohtuotsuse tegemisel tuginenud asjaoludele 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-05-1145 ega tõenditele, mida maakohtu menetluses ei oleks arutatud. Hageja vastupidised väited on paljasõnalised.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja vaidlusaluses korteris ei elanud. Vastavaid põhjendusi ringkonnakohus üle kordama ei hakka. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostja 1 poolne korterisse sisenemine ning kostja 1 edasine tegevus korteri valdamisel ei olnud õigusvastane. Isegi siis, kui kostja 1 tegevus oleks olnud õigusvastane, ei ole hagejale kahju tekkimine ega kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevad asjaolud ei materiaalse ega mittevaralise kahju osas tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja andis nõusoleku vaidlusaluses eluruumis remondi tegemiseks, et hagejal lasus eluruumi üürilepingust tulenevalt remondi kulude kandmise kohustus ja hageja vastavat kohustust ei täitnud.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Eesti Vabariigi tegevus õigusvastane ei olnud.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusaluste kinkelepingute tühisuse, tühistamise ja kehtetuse alused puuduvad.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuivõrd hageja ei ole käesoleva ajani esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust, ei saa hageja ostueesõigust teostada. Kostja 2 aadressi puudumine ei loo hagejale ostueesõiguse teostamise õigust.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et seda, et apellant vaidlusaluses eluruumis elas, saaks lugeda üldtuntud asjaoluks. See, et hagejal oli võib-olla õigus vaidlusalust eluruumi vallata, ei tähenda, et seda eluruumi saaks pidada kohaks, kus apellant elas. Kuigi igal isikul on õigus valida omale elukohta, ei tähenda see seda, et isiku elukohaks on see eluruum, mida isik oma eluruumiks nimetab. Eluruum on koht, kus isik reaalselt elab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et vaidlusalune eluruum hageja elukohaks ei olnud.
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on ka vastuhagi rahuldamise osas seaduslik. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures apellandi väitega, et eluruumi üürileping pikeneb automaatselt selle aja võrra, mille vältel üürnik eluruumi kasutada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega selles, et hageja oli nõus sellega, et kostja 1 teeb vaidlusaluses eluruumis remonti. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei anna teistsugusele seisukohale asumiseks alust. Maakohus on selles osas õigesti tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjal 1 oli õigus mitte jätkata eluruumi üürilepingut hagejaga (ES §-d 32 ja 33). Maakohus on õigesti tuvastanud, et ES §-s 33 sätestatud eeldused olid täidetud. Apellandi vastupidised väited on alusetud ja tõendamata. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal 1 oli muu eluruum Tallinnas või Tallinna ümbruses, kuhu apellant oleks saanud kolida. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale pakuti vastu kohast munitsipaaleluruumi ning apellandi vastupidised väited on alusetud. Seda, et apellandile on korduvalt pakutud erinevaid munitsipaaleluruume kinnitas 04.12.2009.a kohtuistungil ka kolmanda isiku esindaja ning apellant ei vaielnud sellele väitele vastu.
  7. Ringkonnakohus märgib, et maakohus aegumist ei kohaldanud, vaid tuvastas õigesti, et hageja on ostueesõiguse teostamise õiguse minetanud. 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-05-1145
  1. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude ja riigilõivu väljamõistmine
  2. Vastavalt

RS § 1 lg-le 1 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alanud kohtumenetluste puhul menetluskulude kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud seadust. Viidatud seaduse § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele hagihinnast kuni 5% ulatuses (enne 01.01.2006.a kehtinud

§ 61lg 1 p 1).

Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hagejalt kostja 1 kasuks, lisaks maakohtu otsuses märgitule välja mõista kostja 1 poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. Kostja 1 esitas 04.12.2009.a kohtuistungil oma õigusabikulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Taotletavad õigusabikulud jäävad 5%-lise määra piiresse. Tegemist on vajalike ja põhjendatud õigusabi kuludega. Dokumentidest nähtuvalt on kulud kantud käesoleva tsiviilasja raames. Kulude suurus ja tsiviilasja raames tehtud töö vastab tsiviilasja mahule ja keerukusele. Seega kuuluvad õigusabikulud väljamõistmisele summas 11 328 krooni (sisaldab käibemaksu). Muud menetlusosalised ei ole kohtukulude väljamõistmist apellatsioonikohtult taotlenud. 23. Hageja sai apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi. Hageja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel osaliselt riigilõivu maksmisest 97 500 krooni ulatuses. Seejuures on oluline rõhutada, et ringkonnakohus määras oma 26.03.2009.a määrusega kindlaks apellatsioonkaebuse hinna (1 612 076 krooni) ja see määrus on jõustunud (vt t IV kd lk 36).

§ 190

lg 3 kohaselt kuulub summa, mille osas oli hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud, hagejalt riigi tuludesse väljamõistmisele. Hagejal tuleb vastav kohustus täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates (

§ 179

lg 5) ja kohustuse täitmisega viivitamisel kulub kohaldamisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest alates (

§ 179lg 9). Ülle Jänes Kaupo Paal Malle Seppik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.