) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
lg 4²).
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 21.08.2009.a. kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud maksekäsumenetluses 12.01.2009. a riigilõivu 750 krooni (tl 3) ja hagi esitamisel 02.03.2009.a. riigilõivu 425 krooni (tl 77). Kohus leiab, et riigilõiv kuulub hagejale hüvitamisele täies ulatuses. Samuti esitas hageja kohtule Tallinna Õigusbüroo 02.03.2009.a. arve, mille kohaselt teostas Tallinna Õigusbüroo hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusteenust 2,5 tunni ulatuses summas 5000 krooni, millele lisandub käibemaks 900 krooni. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt ka Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100806748, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Teiseks – kohus leiab, et esitatud õigusabikulu on põhjendamatult ega kajasta teostatud tööde tegelikku mahtu, samuti on ebamõistlikult suur hagi hinnaga võrreldes. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks jätta kostja kanda õigusabikulu 1000 krooni ulatuses. Raivo Einula kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.