← Eesti

2-09-37616/6

Tsiviiltoimik 2-09-37616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2010, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-37616 Tsiviilasi AK hagi MR vastu vanema kande vaidlustamiseks lapse sünniaktis Menetlusosalised ja nende Hageja: AK (isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil Kostja: esindajad (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) MR(XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil Menetlus Kohtuistung 17.03.2010 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tunnistada ebaõigeks AK(sündinud XXX, isikukood XXX, sünd registreeritud Käru Vallavalitsuses XXX, kanne nr XXX) sünniakti tehtud kanne isa AK kohta. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Pooled on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Otsus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulu tema enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud ja kohtu menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselu Tsiviiltoimik 2-09-37616 ajal kostjal XXX poeg. Lapse sünniakti, milline koostati Käru Vallavalitsuses XXX sünni registreerimisel, kanti isana hageja (lk 4). Sünniakti alusel anti välja AK sünnitunnistus (seeria XXX). Lapse eeldatav isa AV (isikukood XXX) pöördus 14.01.2009 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole molekulaargeneetilise uuringu teostamiseks. Vastavalt DNA uuringu aktile (lk 3) tuvastati, et AK ei saa olla AK bioloogiline isa. DNA analüüsi tulemuste alusel arvas ekspert ET, et AV isadus AK suhtes ei ole välistatud ning AV saab väga suure tõenäosusega (99,999999903%) olla AK bioloogiline isa. Hageja taotleb hagiavalduses AK sünniakti tehtud kande isa kohta ebaõigeks tunnistamist. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes Kostja võttis asja läbivaatamiseks peetud kohtuistungil 17.03.2010 hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS § 44, mille kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on asjaolu, et hageja ei ole kostjal XXX sündinud poja XXX isa, nagu on märkinud hageja hagivalduses ning millise asjaolu võttis õigeks kostja kohtuistungil. Ka kohtule dokumentaalse tõendina hageja poolt esitatud DNA uuringu akt , mille on teinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakond, kinnitab et hageja ei saa olla AK bioloogiline isa. Hagimenetluse kulud jäävad kooskõlas TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. Pooled avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kasutada kohtuotsuse apellatsioonikorras edasikaebamise õigust. peale Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Raivo Einula Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.