sätestab, et Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled on lepingu p 3.1. kokku leppinud üüri suuruse.
järgi on leping täitmiseks kohustuslik ja
ja 101 lg 1 p1 järgi on hageja õigustatud kohustuse täitmata jätmisel nõudma kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et hageja esitas kostjale arve, üürileping oli arve esitamise ajal kehtiv ning kostja ei ole tõendnandu asjaolu, et ta üüritud eluruumi novembris ei kasutanud. Oktoobrikuu üüri tasumise kohustuse on kostja õigeks võtnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üür 2007 aasta oktoobri ja novembri kuu eest summas 5700 krooni. Kohtule esitatud kommunaalkulude arvetest, mille on koostanud KÜ Xxx elgub, et üürilepingu eseme kommunaalkulude suuruseks oli augustis 221,59 krooni, septembris 562,45 krooni oktoobris 1218,76 krooni ja novembris 806,87 krooni. Kostja võtab hagi õigeks septembri ja oktoobri kuu kommunaalteenuste eest summas 1781,21 krooni ja augustis 5 üürilepingu kehtivuse päev eest tarbitud kommunaalteenuste eest summas 57,24 krooni.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on lepingu p 3.4 kokku leppinud kommunaalkulude tasumise kohustuse vastavalt KÜ Xxx esitatud arvetele. Kohus asub seisukohale, et kommunaalteenuste eest on kostja kohustatud tasuma üksnes lepingu kehtivuse aja eest. Üürileping on poolte vahel sõlmitud 27.08.2007. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks asunud üürilepingu eset kasutama varem kui leping sõlmimisel, seega tuleb ka augusti kommunaalteenuste eest tasumise kohustuse suuruse määramisel arvestada üürilepingu kehtivust. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et kostja tasub ka enne üüritud asja kasutamist tekkinud kommunaalteenuste eest. Kohus leiab, et on mõistlik arvestada kommunaalteenuste tarbimist võrdselt päevade arvu järgi, millele lisandub kogu vee maksumus 25,64 krooni, mida kostja oma vastuses tunnistab. Kostjalt tuleb 2007 a augustis tarbitud kommunaalteenuste eest välja mõista 57,24 (221,59-25,64: 31*5+25,64) krooni. Kohus leiab, et novembri kuu kommunaalteenuste eest tuleb kostjal tasuda, sest teenused on tarbitud üürilepingu kehtivuse ajal. Kostja ei ole tõendanud, et üürisuhe oli novembriks 2007 lõppenud. Kostjalt tuleb perioodil august-november 207 tarbitud kommunaalteenuste eest hageja kasuks välja mõista 2642,32 krooni.
lg 1 sätestab, et Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu p 3.5 kokku leppinud, et üürnik tasub viivist üüri tasumisega viivitamisel. Hageja nõuab oma viivise arvestus viivist nii üüri kui ka kommunaalteenuste eest tasumisega viivitamise eest. Kohus asub seisukohale, et poole ei ole kokku leppinud viivise tasumise kohustuses kommunaalteenuste eest tasumisega viivitamisel, seega on hageja õigustatud nõudma viivist vaid üüri tasumisega viivitamise eest. Hagiavaldusele lisatud arvestus järgi on kostja viivitanud oktoobri 2007 üüri tasumisega 368 päeva summas 5244 krooni ja novembri 2007 üüri tasumisega 337 päevas summas 4802,25 krooni, kogusummas on viivise suuruseks 10 046,25 krooni. Hageja on hagiavalduses vähendanud viivise suurust põhivõlani hea usu põhimõttest lähtuvalt. Põhivõlana saab käsitleda siinjuures kohtu arvates üürivõlga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis üürivõlaga samas suuruses summas 5700 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele üürivõlg 5700 krooni, kommunaalteenuste võlg 2642,32 krooni ja viivis 5700 krooni. Menetluskulud tuleb hagi rahuldatud osalt jätta ostja kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 550 krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni ning põhjendatud õigusabikulud summas 3000 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.