Obsah (9)

§ 174§ 630§ 632§ 187§ 231§ 438§ 173§ 162§ 455

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja 03.juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi koht

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Välja mõista Mari-Ann Kolgalt Korteriühistu Vastemõisa 9 kasuks viivised 2571 krooni. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning otsuse kättetoimetamisega: 2.1 jätta menetluskulud kostja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja esitas hagi, mille kohaselt kostjale kuulub korteriomand aadressil Vastemõisa 9-x, xxxxx-xxxxx xxxx. Korterelamut haldab ja teenuseid vahendab hageja. Kostja on tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg-st 1 korteriühistu liige. Kostja ei ole majandamiskulude eest tasunud alates 2006 aastast. Hageja on kostjat võlgnevusest teavitanud. Hageja palus hagiavalduse kohaselt välja mõista kostjalt majandamiskulude võlgnevus 6204,55 krooni. Kostja tasus nimetatud võlgnevuse kohtuistungi toimumise päeval. Kostja teavitas nimetatud asjaolust kohut. Hageja esindaja palus välja mõista hageja kasuks kostjalt viivised, mis on arvestatud hagiavalduse koostamisele eelneva perioodi eest so juuni 2006 kuni jaanuar 2009 1933,40 krooni. Hageja esindaja palus välja mõista hageja kasuks kostjalt ka viivised 05.jaanuarist 2009 kuni kohtuistungi päevani, so 638,45 krooni (6204,55:100x0,07x147 päeva). Hageja esindaja palus kohtuistungil välja mõista kostjalt viivised kokku 2571 krooni. Kohus leidis, et hagi mitterahuldamiseks alus puudub. Vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on esitanud viivise arvestuse kui abistava iseloomuga dokumendi (tl 4 ja 5), samuti hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu tõendavatena maksekviitungid (tl 34-50). Vastavalt

§ 231

lg-le 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Olukorras, kus kostja on põhinõude tasunud ja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud viiviste arvestust ja selle seadusest tulenevat alust, tuleb viivised kostjalt välja mõista. Kostja on esitanud väite, mille kohaselt on maksekviitungitel haldusmaks ja sihtmaks liidetud üheks summaks. Kohus leidis, et nimetatud asjaolu ei välista hagi rahuldamist viiviste osas. Muud kostja poolt esitatud asjaolud, mis puudutavad hageja sisemist töökorraldust, muu hulgas laenu võtmist ja muude kulutuste tegemist, ei ole käesoleva tsiviilasja tõendamisesemega puutumuses. Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

2

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 3