← Eesti

2-08-19934/64

Obsah (7)§ 428§ 430§ 431§ 432§ 150§ 173§ 1741

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-19934 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi L.S. hagi M.T. vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes 25 000

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Vastavalt

§ 150

lg 2 p1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150lg 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel.

Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ning põhjendatud. Vastavalt

§ 173märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis.

Vastavalt

§ 1741

kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi, hagist loobumise või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Viru Maakohtu määrusega oli hageja taotlus riigipoolse õigusabi saamises rahuldatud osaliselt ja antud riigipoolne õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi saaja kohustus vastavalt määrusele tasuma riigi õigusabi tasu ja kulud 1 aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest järgneval kuust kuni õigusabi tasu ja kulude täieliku tasumiseni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 179 lg 5 , kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 3

(4)Riigi õigusabi osutajale on vastavalt Viru Maakohtu kohtumäärusele 30.01.2009 määratud õigusabi suuruseks 3221,40 krooni ja määrus on saadetud õigusabi tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile. Vastavalt riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi vanemabi I. G. teatele on Viru Maakohtu määrusega 30.01.2009 määratud ja hüvitatud temale riigi õigusabi tasu osutatud õigusabi eest ja rohkem tal õigusabi kulusid ei ole. Seega jääb L. S.le osutatavate õigusabi kulude suuruseks 3 221, 40 krooni, millise summa on kohus määrusega kindlaks määranud 30.01.2009 ja millise summa on hageja kohustatud hüvitama riigituludesse vastavalt määruses toodud tingimustele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 173

, 174 1 , 179, 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Evi Kool Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.