KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-91040 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja on Maardu linnas tema poolt arendatava Maardu tehnopargi maa-alal asuva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanik. Hageja ostis nimetatud maa-alal kolm kinnistut. Kaks kinnistut, Madikese 6 ja Madikese 11, ostis hageja vahetult kostjalt ning ühe kinnistu, Madikese 4, OÜ-lt Fartekom, kes oli selle eelnevalt ostnud kostjalt. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kõigi kolme kinnistu osas liitumislepingud veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemiga ühinemiseks. Pooled sõlmisid liitumislepingud Madikese 6 ja 11 suhtes. Madikese 4 kinnistu osas tekkis pooltel vaidlus liitumistasu maksmise üle. Hageja meelest ei tule liitumistasu uuesti maksta, kuna liitumistasu 486 396 krooni tasus juba OÜ Fartekom kostjalt kinnistut ostes.
2. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping VÕS § 27 järgi ka Madikese 4 kinnistu suhtes.
3. Hageja palus tuvastada õigussuhte tekkimise hageja ja kostja vahel, tunnistades sõlmituks lepingu Maardu linnas, Madikese 4 asuva kinnistu liitumise kohta kostjale kuuluva ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemiga. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Madikese 4 kinnistu ei olnud liitunud veevarustuse ja kanalisatsiooniga kostja ja OÜ Fartekom vahel 28.02.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu punkti 8.2.1 alusel. Nimetatud leping fikseerib ainult liitumistasu suuruse, see ei sisalda liitumistingimusi. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5. Maakohus jättis RGR Metall OÜ hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 2 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga.
7. Sama seaduse § 11 lg 1 kohaselt kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni hulka. ÜVKS §1 lg 3 kohaselt ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Seega ei rakendu kinnistul Madikese 4 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt on ekslik hageja seisukoht analoogia kohaldamiseks ÜVKS § 6 lg 4 järgi.
8. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalist nähtuvalt on kostja teinud hagejale pakkumuse, mida hageja ei ole aktsepteerinud. Kuna hageja pole andnud nõustumust lepingu sõlmimiseks, puuduvad ka muud vastastikused tahteavaldused, mis näitaksid lepingu sõlmimist. Kuivõrd käesoleval juhul lepingu sõlmimist poolte vahel ei ole tuvastatud, ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud VÕS 2

§ 442

lg 8, kuna ei põhjendanud, miks ja millistel alustel antud asjas ei saa kohaldada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse analoogiat. Kui kohus ei kohalda seadust ega kohalda selle seaduse analoogiat, peab kohus kvalifitseerima, milline seadus reguleerib vaidlusaluseid, piisavalt spetsiifilisi õigussuhteid.

1. Kohus ei ole asjas analüüsinud kõiki tõendeid. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et tehing oli poolte vahel sõlmitud. Seega oleks kohus pidanud kohaldama VÕS § 27 ja
2. Vastustaja seisukoht
3. Apellatsioonkaebus on osas, milles hageja vaidlustab riigilõivu väljamõistmise, õige. Muus osas vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata

§ 657

lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.

1. Õige on hageja väide, et kohus on otsusega ebaõigesti hagejalt välja mõistnud riigilõivu 21 750 krooni, mille hageja on juba hagiavalduse esitamisel tasunud.
2. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 230

lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Maakohus lähtus üksnes hageja nõude sõnastusest ja ei selgitanud välja tegelikku eesmärki, milleks hageja kohtusse pöördus. Esiletoodud asjaolude kohaselt on pooltel vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus liituda kostjale kuuluva ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ilma liitumistasu maksmata või mitte. Kohus selle küsimuse lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ei ole ja mingit hinnangut vaidlusküsimuse osas andnud ei ole.
2. Hageja nõue tugineb asjaolule, et kostja, olles Maardu Tehnopargi maa-ala arendaja, rajas sinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning seal asuvaid kinnistuid müües lisas müügihinnale ka liitumistasu. See asjaolu nähtub kohtule esitatud 28.02.2006 3

§ 688lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus täpsustama hageja nõude, selgitama välja tähtsust omavad asjaolud tegema pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks

§ 230lg 2 teise lause järgi. 22. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ülle Jänes 4