lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja ja hageja nõue Harju Maakohtule 22.05.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XX.XX.XXXX tütar M. L.. Lapse sünniakti on lapse isana kantud kostja M. L.. Viimase aasta jooksul ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises. Hageja kuusissetulek on 12 616 krooni (neto), millele lisandub lapsetoetus 300 krooni kuus. Hageja soovis esialgses hagiavalduses kostjalt elatise väljamõistmist summas 2 175 krooni. Kuna kostja ei ole täitnud tütre ülalpidamise kohustust, soovis hageja elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 21.05.2007. Pärast lahkuminekut on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust juhuslikult, mis on piirdunud peamiselt riideesemete ostmisega lapsele ajal, kui laps isa külastas, mis ei ole piisav ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja leiab, et kostja vastuväited seonduvalt hagejale kuuluvate XXXXXXXX XXXXX XXXXXX asuvate kinnistutega ei ole antud hagi kontekstis asjakohased. Kostja on kahe tegutseva firma omanik ja tegutseb ka FIE-na ning lisaks on ta MTÜ K. O. M. juhatuse liige. Seega pole hageja arvates usaldusväärne kostja väide, et ta elab vaid 2 594 kroonisest invaliidsuspensionist. Hagejale teadaolevalt on kostja võtnud suuri laene, soetanud traktoreid ja muid põlluharimis- ja tee-ehitusmasinaid, mida ta kasutab ise ja rendib välja. Hageja arvates ei avaldanud kostja tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta ja tema varaline seisund võimaldab oma lapsele elatist maksta. Kostja nimel on olnud kinnistusraamatu andmetel 6 kinnistut, millised ta on võõrandanud käesoleva kohtumenetluse ajal, s.o. 01.12.2008 oma tütrele L. L.. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja saanud nimetatud võõrandamistehingutelt tulu, vaid on tehingud sõlminud tütre L. L. oma tegeliku vara varjamiseks ning kohtu eksitamiseks varalise seisundi hindamisel. 10.02.2009 täpsustas hageja oma nõuet. Tütar M. L.e ülalpidamiseks vajalikud kulutused on ühes kuus: koolitoit 300 krooni, judotreeningud 400 krooni, kulud transpordile 300 krooni, rõivastele 800 krooni, toidule 1 800 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, telefonile 200 krooni, eluasemele 600 krooni ning vabale ajale 400 krooni, kokku kulud lapsele 5 000 krooni. Kuna elatiselt tuleb hagejal tasuda tulumaksu, siis palus hageja välja mõista elatise 2 740 krooni kuus. Kostja vastuväited hagile Kostja jaoks on hagiavalduse esitamine hageja poolt üllatav, sest pärast hageja ja kostja faktilise kooselu lõppu 2005 suvel leppisid nad suuliselt omavahel kokku, et kostja ei algata hageja vastu nõudeid, mis võivad tuleneda hageja nimele, kuid faktiliselt kostja vahenditega kahe kinnistu omandamisest XXXX XXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXXXXX XXXXX ning hageja omakorda ei esita kostja vastu nõudeid lapsele elatise väljamõistmiseks, sest nimetatud kinnistud, millised kooselu ajal omandati, olid mõeldud lapsele ülalpidamisvahendite tagamiseks. Kostja arvates ei ole hageja hagiavalduses esitanud tõendeid nende asjaolude tõendamiseks, mis on sätestatud PkS § 61 lg-s 2 - tõendeid enda varalise seisundi ja lapse vajaduste kohta. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime kaotus 70% ulatuses ja alates 2
). Osundatud volikirjast ei nähtunud, et kostja esindajal on õigus viibida kohtuistungil vaid koos kostjaga. Kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult oma määrusega kohtuistungile ilmuma. Seega ei olnud kostja esindajal takistusi, et osaleda kohtuistungil. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on vanemana kohustatud oma lapsele andma elatist. Kohus leidis, et kostja vastuväited seonduvalt hageja poolt omandatud kahe kinnistuga XXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXXXXXXX XXXX ning pooltevahelise väidetava suulise kokkuleppega, mitte esitada teineteisele vastastikusi nõudeid, on ainetud ning ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. PkS § 72 lg 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Seega isegi juhul, kui kostja omaks hageja vastu nõuet, ei kuuluks see lapsele makstava elatisega tasaarvestamisele. Hageja on kohtule tõendanud oma varanduslikku seisu, esitades tõendi oma sissetulekute kohta. Avalduses hagi täpsustamiseks on hageja esitanud lapse vajadusteks tehtavate kulutuste loetelu ühes kuus, mis moodustavad hageja arvestuse kohaselt kokku 5 000 krooni. Hageja esitab kostja vastu nõude elatise saamiseks poole kuupalga alammääras summas 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks. Aluseks võttes asjaolu, et hageja on elatiselt kui saadavalt tulult maksumaksjana kohustatud maksma tulumaksu 21% ulatuses summas 575,40 krooni, on hagejal võimalik elatisena ühes kuus lapse ülalpidamiseks kasutada reaalselt 2 164,60 krooni. Seonduvalt asjaoluga, et hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud lapsele ühes kuus kokku 5 000 krooni, jääb hageja kanda suurem osa lapsele kulutatavatest rahalistest vahenditest, arvesse võtmata asjaolu, et laps on hageja kasvatada ja tema hooldada. Kostjal lasub kohustus maksta lapse ülalpidamiseks elatist ning ka selle kohustuse täitmisest soovib kohtu arvates kostja vabaneda, püüdes end kohtule näidata varatuna ja töövõimetuna. Eeltoodut tõendab see, et kostja on käesoleva tsiviilasja menetluse ajal võõrandanud oma tütrele L. L. kuus kinnistut (tlk 115-116). Samas esitab kostja kohtule Sotsiaalkindlustusameti tõendi (tlk 30) selle kohta, et tema ainsaks sissetulekuks alates 01.04.2008 on töövõimetuspension summas 2 594 krooni. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kostjal seos äriühingutega L. M. OÜ, L. OÜ, L. talu ja Mittetulundusühing K. O. M.. Kostja on L. M. OÜ ja L. OÜ juhatuse liige, tegutseb FIE-na (äriregistrisse kantud) L. talus ettevõtjana ning juhatuse liikmena Mittetulundusühistus K. O. M.. Äriregistri teabesüsteemist ei nähtu, et mainitud äriühingud oleksid pankrotis või nende suhtes on algatatud likvideerimine. L. OÜ-l käive on 01.01.2007–31.12.2007 majandusaastal olnud 3
Kostja eeldas, et ta saab võimaluse nimetatud hagiavalduse täiendusele vastamiseks suuliselt kohtuistungil. Kostja ei pidanud ette nägema haigestumist kohtuistungi eelselt ja seetõttu ei pidanud ta igaks juhuks koheselt pärast hagiavalduse täienduste saamist neile kirjalikult vastama. Kohus ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta kostja poolt tema esialgses vastuses hagiavaldusele esitatud seisukohtadega ei arvesta, kohus ei ole analüüsinud kõiki kostja seisukohti, poolte poolt esitatud tõendeid (näiteks hagiavalduse täiendusele lisatud tõendeid) ja seetõttu on kohtu poolt rikutud
Kohtuotsus on ebaselge ja vastuoluline ka sellest aspektist, et ta ühelt poolt ei sisalda kohtuotsuse sissejuhatusele
lg 2 p-s 51 ettenähtud faktilisi andmeid, menetluskulude jaotuse osas nimetatakse menetluskulusid riigilõivuna, mida asjas ei ole tasutud. Kostja vaidleb väljamõistetud elatise suurusele vastu. Maakohus on tõendeid lapsele kulutuste tegemise kohta hinnanud ebaõigesti. Nii on hageja poolt 10.02.2009 esitatud hagiavalduse täiendusele lisatud kirjalikud tõendid - maksedokumendid, millistest nähtub, et nende kulude kandjateks on olnud hageja ema ja täisealine poeg (vt Eesti Energia, Eesti Gaasi, Elisa arved). Ka on mitmed väidetavad kulud lapsele kostja hinnangul mittevajalikud (näiteks treeningumaksu teade, millisest pealegi ei selgu, kelle kohta see 4
lg 3 võib kohus ülalpidamise asjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevas asjas on kohus otsuses tuvastanud, et kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata.
lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja ringkonnakohtul maakohtu otsust täiendada ning tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse, millega mõisteti välja elatis, tühistamiseks, küll aga tuleb otsuse põhjendusi täiendada.
järgi võib kohus juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, lahendada asja sisuliselt.
lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
lg 3 järgi võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Apellandi taotlusel on tema haiguse tõttu 04.12.2008 toimuma pidanud kohtuistung edasi lükatud. Apellandile oli antud võimalus hagile vastata, mida apellant on ka teinud (tlk 25-27). Seega oli maakohus õigustatud asja arutama ilma kostjata. Vaidlust ei ole, et apellandil oli esindaja, kelle esindusõigust ei olnud kostja volikirjas piiranud (tlk 32). Seega oleks apellandil olnud võimalus osaleda menetluses, see tähendab ka 12.03.2009 kohtuistungil seletus anda, esindaja kaudu. Apellandi ja tema esindaja vahelised kokkulepped, mida ei olnud kantud volikirja, ei olnud kohtule TsÜS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi siduvad. Kaebaja väitis, et hageja täiendas 10.02.2009 hagi aluseks olevaid asjaolusid ja suurendas oma nõuet ja kostja ei saanud sellele vastata. Õige on see, et maakohus ei nõudnud kostjalt hagi täiendusele kirjalikku vastust, kuid apellandi esindajal oleks olnud võimalus esitada oma vastuväited 12.03.2009 toimunud kohtuistungil. Hageja suurendas 10.02.2009 esitatud avalduses oma nõuet põhjendusel, et temal tuleb tasuda elatiselt tulumaksu. Lapsele tehtavad kulutused on toodud juba esialgses hagiavalduses ja 10.02.2009 avalduses on muutunud ainult 800 krooni võrra suuremaks kulu toidule. Kostja on küll vastuses hagile öelnud, et lapsele tehtavad kulutused on ülemäära suured, kuid ei ole oma vastuväiteid menetluse käigus täpsustanud. Apellatsioonkaebuses on apellant osa kuludest vaidlustanud ja neile väidetele vastab kolleegium otsuse järgmistes lõikudes. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ja lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegium nõustub maakohtuga, et apellant ei ole ülalpidamiskohustust täitnud kohaselt. Apellant ei ole tõendanud, et ta oleks lapse ülapidamisse panustanud. Seda, et poolte vahel olid eelnevalt sõlmitud kokkulepped elatise tasumise kohta muul viisil kui rahas, ei ole kostja tõendanud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsuses piisavas mahus välja selgitanud lapse vajaduste katteks kuluvat. Ebaõige on maakohtu käsitlus, et lapse vajaduste katteks kuluvat ei pea välja selgitama juhul, kui mõistetakse välja elatis alammääras, millele lisandub tulumaks. Juhul, kui kohus mõistab elatise välja üle alammäära, siis peab ta tuvastama PkS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldused, see tähendab lapse vajadused ja vanemate varalise seisundi. Hageja on välja toonud, et lapsele kulub kuus 5 000 krooni, millest koolitoit on 300 krooni, judotreeningute tasu 400 krooni, kulud transpordile 300 krooni, rõivastele 800 krooni, toidule 1 800 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, telefonile 200 krooni, eluasemele 600 krooni ja vabale ajale 400 krooni. Kolleegiumi arvates see, et gaasi ja elektri eest on arved esitatud hageja pojale ja mobiiltelefoni eest hageja emale, ei tähenda, et neid kulutusi 6
Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta
Hageja on palunud
lg 3 järgi tunnistada otsuse viivitamatult täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole täpsustanud, millises summas ta soovib otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist ja kolleegiumil ilma konkreetse taotluseta ei ole võimalik taotluse põhjendatuse üle otsustada. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.