Obsah (5)

§ 477§ 558§ 5521§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg 04. märtsil 2010 a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-09-61245 Tsiviilasi V R avaldu

) §-le 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 558lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära.

Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

§ 5521

lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Avaldaja, asjast puudutatud isiku ja lapse on kohus 22.02.2010.a kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 3 Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg

1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Avaldaja väite suhtes, et lapse isa ei täida ülalpidamiskohustust märgib kohus, et üksnes vanema poolt lapse ülalpidamiskohtuse rikkumine (elatise mittemaksmine) ei anna PKS § 54 lg 1 p 1 järgi alust vanema õiguste äravõtmiseks. Samuti ei ole vanema õiguste äravõtmise aluseks poolte väited, et avaldaja pole kunagi töötanud, lapse isa on töötu ning on mitmel korral kohtu poolt karistatud. Kohus hindab käesolevas asjas eelkõige senist lapse ja isa suhet, isa huvi olla lapsevanem ja isa soovi täita lapsevanema kohustusi ja võimalusi neid realiseerida. Lapse suhtes vanema õiguste äravõtmist reguleerib perekonnaseaduse (PKS) §
2. Sama paragrahvi lõige 1 p 1 kohaselt võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seega tuleneb seadusest, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolisemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. PKS § 55 lg 3 kohaselt ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat kohustusest anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Asjast puudutatud isiku, lapse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud et E N ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest vähemalt 1,5 aasta vältel ning kohustuste täitmata jätmiseks puudus mõjuv põhjus. Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine ei seisne selles, et lapsega 1,5 aasta jooksul üks kord hetkeks kokku saada. Selliselt ei ole vanemal võimalik õppida last tundma ja teda mõista, et tema arengut asjatundlikult toetada ning sellist käitumist ei saa pidada piisavaks lapse kasvatamisel. Lapse kasvatamine ja ülalpidamine sisaldab tervet toimingute ja aktiivse käitumise kogumit. Kui üks tegevus või käitumise viis on ajutiselt häiritud (takistatud) siis tuleb kasutada teisi vahendeid lapsega sideme hoidmiseks. Lapse eest hoolitsemine, kasvatamine ja ülalpidamine eeldab lapsevanema aktiivset käitumist, mitte passiivsust ja olukorraga leppimist. Ükskõik milliste probleemide tekkimisel, tuleb asuda neid probleeme aktiivselt lahendama, mitte jääda passiivseks. Tõendatud ei ole asjast puudutatud isiku väide, et lapsega suhtlemisel on tehtud talle takistusi, 4 lapse hooldaja on tema suhtes negatiivselt meelestatud ja ta ei saanud lapsega suhelda temast olenemata põhjustel. Tingimisi karistuse kandmine ei välista lapsega suhtlemist ning isegi konfliktsituatsioonidesse sattumine iseenesest ei annaks alust seda lugeda karistuse tingimisi kandmise rikkumiseks. Kohus leiab, et tegemist on E N ennast õigustavate ütlustega käesolevas kohtumenetluses. Kohus arvestab sellega, et eelistusena on lapse kasvamise kohaks perekond, lapse ema ja vanaema elavad koos ajutiselt lapsega Soomes, kus laps käib koolis ning lapsele on ema elukohas tagatud head elamistingimused ja lapse vajaduste rahuldamine, huvide järgimine ja eakohane kasvatus. Samuti tuleb arvestada sellega, et laps saab avaldaja abikaasaga hästi läbi, lapsele on tagatud avaldaja juures ka tasakaalukas õhkkond, hoolitsus ja armastus. Kohus arvestab ka kohaliku omavalitsuse arvamusega, mille kohaselt laps soovib elada koos emaga ja lapse isa tütre kasvatamisega ei tegele. Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada. Kohus leiab et lapse huvides on antud juhul elada oma ema juures, millega lapse isa aga põhjendamatult nõus ei ole, millega kahjustab lapse huve. Lapse isa suhtumist lapse kasvatamisse näitab ka põhjendamatu keeldumine lapse heaolu ja keskkonna parandamisse. Lapse isa ise ei suhtle mõjuvate põhjusteta lapsega 1,5 aasta jooksul ja samas ei võimalda ka lapsel emaga luua uut turvalist perekonda seda põhjendamata. Seadus võimaldab lapsega suhelda ja määrata vajadusel ka suhtlemise kord piiriüleselt. Kohus on seisukohal, et olukorras kus lapse isa pikema ajajooksul ei tegele lapse kasvatamisega ja samas takistab lapsele turvalise kodu (keskkonna) loomist ei tegutse lapse huvides. Vaid eelistab enda huvisid lapse huvidele. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides (PKS § 50 lg 4). Lapse isa pole täitnud vanema kohustusi nõuetekohaselt kohtu hinnangul liiga pika aja vältel ilma mõju põhjuseta. PKS § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. PKS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub. V Menetluskulude jaotus 5.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 5 Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Fred Fisker Kohtunik 6