← Eesti

2-09-54883/19

Obsah (4)§ 179§ 177§ 172§§ 463

2-09-54883 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-54883 Määruse kuupäev Jõhvi, 10. märts 2010.a kl.16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi E.P.`a taotlus täiteasjas täitemenetluse l

) §403 lg 1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kohus on teatanud menetlusosalistele asja kirjalikus menetluses lahendamisest. Kuna neil ei ole vastuväiteid asja kirjalikus menetluses lahendamisele, menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 2

(3)2-09-54883
  1. Ida-Viru Maakohtu 20.12.2002.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-1518/02 rahuldati K. P.’a hagi E.P.’a vastu elatise väljamõistmise nõudes ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis laste ülalpidamiseks summas 925 krooni. Sama kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja riigituludesse riigilõiv 1 050 krooni (t.lk. 5). Täitemenetlus täiteasjas nr. 072/2004/4898 on algatatud 13.06.2003.a (t.lk. 2).
  2. Kohus ei nõustu kohtutäituri vastuväitega nõude mitteaegumise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Samas see ei tähenda, et nimetatud säte on ka riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise õiguslikuks aluseks.

§ 179

reguleerib menetluskulude väljamõistmist ja sissenõudmist Eesti Vabariigi kasuks, mille

  1. lõike järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.
  2. Tsiviilasjas, mille raames tehtud tagaseljaotsusega riigi kasuks riigilõivu välja mõisteti, ei olnud Eesti Vabariik menetlusosaline. Seega

§ 179

lg 7 on käesolevas asjas kohaldatav.

§ 177lg 7 on erinorm Ts

ÜS § 157 lg 1 suhtes, mis ei laiene küll kohtuotsusega väljamõistetud elatise väljamõistmisele, kuid see reguleerib riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude aegumist. Kuna tagaseljaotsus jõustus 06.02.2003.a, siis nõue riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas on aegunud. Arvestades, et kohtutäitur ise ei ole täitemenetlust lõpetanud, kohus rahuldab avalduse. MENETLUSKULUD

  1. Avaldaja ei ole avalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Viru Maakohtu 08.12.2009.a määrusega rahuldati avaldaja riigi menetlusabi taotlus ja avaldaja vabastati täielikult menetluskulude tasumisest. Seega jätab kohus riigilõivu Eesti Vabariigi kanda.
  2. Vastavalt

§ 172lg1 esimesele lausele jätab kohus avaldaja muud menetluskulud tema enda kanda.

Et kohtutäituril on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude avaldajalt väljamõistmiseks, kohtutäitur esitanud ei ole.

§172

lg1 teise lause alusel jätab kohus kohtutäituri kõik võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 16. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TMS §11 p7, lg 2,

§§ 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.