KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus lõppotsuse tähenduses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a Pärnu M

) § 371 lg 2 p 2) või menetlusse võtmisel jätma selle läbi vaatamata (

§ 423

lg 2 p 29, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kui kohus leiab, et tegemist on siiski aegumistähtajaga, nagu seda on leidnud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-10107, tuleb kostja taotlusel kohaldada asjas

§ 449lg 3 kohaselt aegumist ja teha sellekohane vaheotsus.

Täitemenetluse peatamine vahekohtu otsuse tühistamise avalduse esitamisega ei peatanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aegumist. Aegumistähtaeg ei ole menetlustähtaeg

§ 358lg 1 mõttes. Hageja ei ole oma hagi esitanud tähtaegselt ega esile toonud muid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-s 160 sätestatud aegumise peatumise aluseid. Kohus palus menetluse selguse huvides hagejal esitada oma seisukohad kostja menetlusdokumentidele samaks tähtajaks, hageja seda 15.02.2010.a ka tegi, esitades ühes menetlusdokumendis (tl 147-152) oma kõik vastuväited. Hageja leiab, et TMS § 221 lg 3 on aegumistähtaeg ning tema õigus hagi esitamiseks ei ole lõppenud, lisaks juba kostja poolt 2

§ 751

lubab seda vaatamata kohesele jõustumisele tühistada, samas on võimalik, et juba on alustatud täitemenetlust. Kostja on 17.02.2010.a esitanud omakorda vastuse hageja vastusele, kus jääb kõigi oma taotluste juurde. Kostja rõhutab TsÜS § 160 lg 1 sätteid, märkides, et aegumine peatub ainult seaduses sätestatud alustel ja konkreetse nõude suhtes, mille rahuldamiseks või tunnistamiseks hagiavaldus esitati. Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse asjaolud on erinevad ega muuda ära vahekohtu otsuse jõustumist (

§ 746lg 1 kohaselt jõustub vahekohtu otsus selle tegemise päeval).

Kostja arvates ei saa segi ajada kohtulahendi vaidlustamist ja tühisuse tuvastamist, viimane on vahekohtu otsuste puhul sarnane teistmisega muude kohtulahendite puhul. Asjaolu, et vahekohtu otsust saab tühistada, ei mõjuta otsuse kehtivust. Hageja viide liialt suurele riigilõivule ei ole kohane, sest sellise nõude eesmärgiks on vältida alusetuid hagisid, mis venitavad täitemenetlust. Kohtu seisukohad

§ 449

lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuivõrd asja edasine menetlus ja täitemenetluse kulgemine on otseselt seotud hagi aegumise küsimusega, peab kohus vältimatuks käesoleva vaheotsuse tegemist. Küsimuse lahendamine on vajalik ka menetluskulude kokkuhoiu aspektist. Esmalt käsitleb kohus teemat, kas TMS § 221 lg 3 on hagi aegumistähtaeg või õigust lõpetav tähtaeg. Kohtupraktikas (poolte viidatud Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-101-07 (p 10) ja 3-2-1-64-09 (p 9)) on juurdunud põhimõte, et nimetatud säte sisaldab endas hagi aegumistähtaega. Riigikohtu viidatud 2007.a lahendis on seda põhjendatud läbi sarnasuse TMS § 223 lg 1 sõnastusega, ning kuigi Riigikohus on viidanud seadusandja ebajärjekindlusele aegumistähtaegade sisustamisel (nt TMS § 220 lg 2 räägib konkreetselt hagi aegumistähtajast, mis on samuti sõltuvuses täitmisteate kättetoimetamise ajast), ei ole seadusandja 2010.aastast jõustunud mitmete täitemenetlust puudutavate seadusemuudatustega (seoses uue kohtutäituri seaduse vastuvõtmisega) teinud TMS-i VII osas mingeid muudatusi. Kohtul puudub alus asuda olemasoleva kohtupraktikaga võrreldes teistsugusele arvamusele. Kohus nõustub hageja viitega, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui vahend täitemenetluse venitamiseks ei ole võlgnikule just parim kaitse, kuivõrd toob harilikult kaasa suure riigilõivu tasumise kohustuse. Seega võttis kohus käesoleva asja õigesti menetlusse ega keeldunud selle menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel, sest Ts

ÜS § 143 kohaselt saab kohus aegumist kohaldada vaid kohustatud poole taotlusel ning ettenähtav võimalik vaidlus aegumise üle on keerukas. Ka Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 leidnud, et kohtul 3

§ 371

lõike 2 p-st 1 kui 2 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning et hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse

§ 465

lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas täitemenetluse enda peatatus toob kaasa ka sellega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise peatumise. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamsega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt avardatakse hagi esitamise mõistet, võrdsustades seda järgmiste toimingutega: 1) nõude esitamine pankrotimenetluses; 2) avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse; 3) avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses; 4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus; 5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse; 6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes; 7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses; 8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist Erinevad võimalikud aegumise peatumise alused on ära toodud ka TsÜS §-des 161-
2. Nagu ülaltoodud loetelust näha, ei sisalda see hageja vastu suunatud nõudes täitemenetluse peatamist olukorraks, mil hageja ise ei ole oma nõuet veel maksma panna üritanud, s.t hagi esitanud. Seaduse loetelu ei ole küll ammendav (nt on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-08 lugenud hagi esitamiseks ka avalduse tegemist kriminaalmenetluses, kui avaldusest võib aru saada soovi kahju väljamõistmiseks), kuid seaduse mõte on selles, et hageja nõue peab olema suunatud oma nõude rahuldamisele või tunnustamisele. Oma tasaarvestuse aluseks oleva nõude tunnustamisele on käesolev hagi suunatudki, kuid see ei ole esitatud hagi aegumistähtaja piires. Kohus nõustub kostjaga, et hagi aegumistähtaja näol ei ole tegemist menetlustähtajaga, mis menetluse peatamise korral katkeksid ja algaksid uuesti tulenevalt

§ 358lg 1 sätetest.

Kohtu arvates puudub antud asjaoludel seos täitemenetluse peatamise ja hagi aegumise peatumise vahel. Hagejal ei olnud mingit takistust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi varasemaks esitamiseks, viide suurele riigilõivule ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kui nõustuda hageja käsitlusega, siis saaks jõustunud kohtulahendite alusel toimuvat täitemenetlust peatada või venitada mitmel viisil, üritades kohtuotsust

68. peatüki sätete alusel teista või vahekohtu otsust

76. peatüki sätete alusel tühistada (kohus nõustub kostjaga, et oma olemuselt on need kaks menetlustoimingut lähedased). Lisaks jääb veel võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ja kuivõrd nii teistmise kui vahekohtu otsuse tühistamise menetluse ajal on kohtupraktikas tavapärane täitemenetluse peatamine (

§ 378

lg 1 p 6 on erialus selleks), võiks TMS § 221 lg 3 tähtaeg venida koos peatatud täitemenetlusega (seda ei saa peatatuse ajal ka lõpetada, mis välistaks sundtäitmise 4

§ 746lg 1).

On õige, et kas täitemenetlus sellisel kujul ja kiirusega, nagu toimus käesoleva vahekohtu otsuse puhul, on mõistlik, kuid see on juba kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega seonduv ega puutu käesoleva asja esemesse ehk tasaarvestusavalduse kehtivusse. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ning käesoleva vaheotsusega tuleb lõppotsusena jätta hagi rahuldamata. Kui hagi jäetakse rahuldamata, tuleb tühistada ka hagi tagamine tulenevalt

§ 386

lg 4 sätetest ning sellega langeb ära ka kostja määruskaebuse ja hagi tagastamise tühistamise taotluste läbivaatamise vajadus. Kostja saab määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist taotleda analoogia alusel

§ 150lg 1 p 3 sätetega.

Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 5