ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1495 Haldusasi R.K kaebus Viru Vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.detsember 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja R.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt sisenesid 23.04.2009 öösel kella 00.10 paiku kaebaja kambrisse vanemvalvur Kalev Annama ja valvur Aimar Reinmann. Kuna kaebaja oli juba magama jäänud, siis ta ei saanud aru, mis toimub ja kaebaja sellekohasele küsimusele vastasid vanglaametnikud, et nad hakkavad teostama läbiotsimist, kuna kaebaja kambrist kostus valju kõnet. Kaebaja oli hämmingus, et südaööl teda üles äratati. Kaebaja väitel oli ta unine ja pidi hommikul õigel ajal tõusma, et minna kooli. Kaebaja selgitas valvuritele, et läbiotsimisteks on päevane aeg, aga mitte öö. Vanglaametnikud 3-09-1495 vastasid selle peale, et pole midagi parata, see on vangla. Samuti öeldi talle, et ta peab panema riidesse ning pärast läbiotsimist saab edasi magada. Pärast riietumist viidi kaebaja läbiotsimise ajaks teise tühja kambrisse, kus ta viibis kella 00.35-ni ja pärast seda juhatati tagasi oma kambrisse. Eelpoolkirjeldatu tõttu tõusis kaebajal vererõhk ja tal hakkas valutama pea, millega kaasnesid üle keha käivad külmavärinad ning ta ei saanud enam magama jääda. Sellises seisundis viibis kaebaja kuni 02.00-ni ning siis palus ta kutsuda välja arsti. Valvemeedik tuli kohale ja andis kaebajale palderjani ja validooli, pärast mida kaebaja proovis uinuda, kuid see ei õnnestunud. Kaebaja palus uuesti kutsuda arsti ja kell 03.
- tuli valvemeedik, kes tegi kaebajale süsti, pärast mida tundis kaebaja end paremini ja jäi magama. Kaebaja väitel sai ta ööpäeva jooksul magada ainult 3 tundi, kuna kella 06.30 ajal on äratus, aga talle on ette nähtud pidev kaheksatunnine uneaeg. Valvurid ei selgitanud talle, miks teostati öösel kambris läbiotsimist. Kaebajal ei ole olnud rikkumisi, ta käitub Viru Vanglas seadusekuulekalt ja käib koolis. R.K leiab, et vanglal puudus õigus sellisel kellaajal katkestada tema und. Samuti puudub vanglal õigus teostada põhjendamatuid läbiotsimisi, millega häiriti kaebajale ette nähtud uneaega ja alandati kaebaja inimväärikust. Vangla tegevuse tõttu ilmnesid kaebajal tervisehäired. Kaebaja on seisukohal, et valvurite toimingud olid põhjendamatud ning õigusevastased, sest kaebaja arvates puudus läbiotsimiseks mõistlik põhjendus. Eeltoodut aluseks võttes esitas R.K 28.04.2009 Viru Vangla direktorile taotluse mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks. R.K arvates on direktori asetäitja vangistuse alal Rain Annusvere 29.06.2009 haldusakt nr 6-25.3/17780-1 „Vastus kahjunõudele“ antud mittepädeva haldusorgani poolt ja samuti on haldusakt motiveerimata. Kaebaja väidab, et öisel ajal une katkestamine tekitas talle tervisehäireid. Samuti alandas tema kui õiguskuuleka isiku põhjendamatu öine läbiotsimine tema inimväärikust. Kaebaja märgib, et tal on õigus kaheksatunnisele uneajale ja inimväärsele kohtlemisele. Kaebaja arvates pidi tema poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele vastama vangla direktor, aga mitte vangla direktori asetäitja vangistuse alal. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 p-le 3 on ebapädeva haldusorgani poolt antud haldusakt tühine. Kaebaja selgitab, et vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 10 lg-st 2 tulenevalt on kinnipeetavale ette nähtud kaheksatunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Sama lõike teise lause kohaselt võib julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaja või tema vaba aja veetmise. Kaebaja märgib, et julgeoleku tagamiseks tohib katkestada kinnipeetavale õigusaktidega ette nähtud kaheksatunnist uneaega, kuid see peab olema põhjendatud. Uneaja katkestamine, aga samuti tema eraldamine teise kambrisse läbiotsimise ajaks peab olema vormistatud haldusaktina ja see peab vastama haldusaktile kehtestatud nõuetele. Kaebaja viitab HMS § 55 lg 2 esimesele lausele ja selgitab millises vormis antakse välja haldusakt ja märgib, et haldusakt tehakse teatavaks kättetoimetamisega selle adressaadile, st isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse. Käesoleval juhul ei ole haldusakti välja antud, mille alusel oleks võinud tema uneaega katkestada ega põhjendatud, mis oli läbiotsimise eesmärk. Eeltoodu on vastusolus HMS § 54, § 55 lg 2 teise lausega, § 56 lg-ga 1 ja § 62 lg-ga
- Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et läbiotsimine leidis aset selle tõttu, et kaebaja kambrist kuuldus valju kõnet, mis võis kostuda läbi tualetitorustiku ning mille käigus võidi transportida läbi kanalisatsioonitorude keelatud esemeid. Vangla taoline põhjendus on absurdne, kuna kambrite ustele on paigutatud silmaavad ning valvurid said väga hästi jälgida, et kaebaja magab voodis ning tema kambris ei toimu õigusrikkumisi. Kaebaja viitab VSkE § 10 lg 2 teisele lausele, mille kohaselt võib katkestada kinnipeetava uneaega või tema vaba aja veetmist vangla julgeoleku tagamise eesmärgil. Kaebaja arvates on vangla julgeolekut ohustava asjaolu korral õigus riivata kinnipeetava põhiõigusi ehk katkestada tema und. Antud juhul oli une katkestamine ja läbiotsimise teostamine öisel ajal põhjendamatu. Kuna vanglaametnikud ei põhjendanud millegagi oma tegevust, st läbiotsimist öisel ajal, siis ei olnud nende tegevus õiguspärane. Eeltoodu põhjustas kaebajale mittevaralise kahju, mis 2
(5)3-09-1495 seisnes füüsilises ja hingelises valus ning kannatustes, nördimuses ja kaebaja inimväärikuse alandamises. Vastustaja Viru Vangla ei pea R.K kaebust põhjendatuks ega leia, et vastustaja toimingutega tekiti talle mittevaraline kahju. Viidates riigivastustuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-le ja § 9 lg-le 1 märgib vastustaja, et kahju kuulub hüvitamisele juhul, kui on rikutud isiku õigusi ning kahju on tekitatud õigusevastase süülise tegevusega. VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud kaheksatunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib kinnipeetava uneaja või vaba aja veetmise katkestada. Eeltoodu on lubatud julgeoleku tagamise eesmärgil ning üks vahend julgeoleku tagamiseks on läbiotsimise teostamine. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade elu- ja olmeruumide, aga samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangituse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 43 lg 1 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada ning ära võtta keelatud esemeid ja aineid ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist ja vanglale kuuluva vara seisundit. Seega õigusaktidest ei tulene keeldu läbiotsimise teostamiseks öisel ajal. Kui vanglaametnikul tekib kahtlus, et kambrites võib olla keelatud esemeid, siis on õigus teostada läbiotsimine. Vastustaja märgib, et sellisel juhul ei ole tegemist kinni peetavate isikute inimväärikuse alandamisega, vaid vangla julgeoleku tagamiseks hädavajaliku toiminguga. Vastustaja selgitab, et 23.04.2009 toimunud läbiotsimine oli põhjustatud asjaolust, et kaebaja kambrist kuuldus valju kõnet, mis võis kostuda läbi tualetitorustiku ning mille käigus võidi transportida keelatud esemeid. Läbiotsimist teostanud vangalaametnikud Kalev Annama ja Aimar Reinmann koostasid läbiotsimise kohta informatiivsed ettekanded. Läbiotsimine kambris ei olnud pikaajaline ning kaebaja teise kambrisse üleviimine ei saanud tekitada tal selliseid kannatusi, mis annaks aluse kahjunõude esitamiseks. Siinkohal vastustaja viitab Riigikohtu 06.09.2007 määrusele nr 3-3-1-40-07, milles on asutud seisukohale, et kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Vastustaja leiab, et kaebaja pidi leppima läbiotsimisega kaasnevate ebamugavustega, kuid iga ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Mis puutub kaebaja väitesse, et ta ei jäänud pärast läbiotsimist magama, siis kaebaja juures käis meditsiinitöötaja, kes andis talle ravimeid. Eeltoodut on kaebaja ise tunnistanud nii vanglale esitatud kahjunõudes kui ka kohtule esitatud kaebuses. Peale unetuse muid kaebusi ta meditsiinitöötajatele ei esitanud, mis tähendab, et vangla tagas talle arstiabi. Vastustaja vastusest kaebuse kohta nähtub ühtlasi, et julgeoleku ning sisekorra tagamine on kõikide vanglaametnike ülesanne ning kaebaja järeldus, et direktori asetäitjal vangistuse alal puudus pädevus tema kahjunõude läbivaatamiseks, on väär. Nimelt on vangla direktor 06.01.2009 käskkirjaga nr 3 volitanud direktori asetäitjat vangistuse alal läbi vaatama ja täitmisele suunama käskkirja p-s 1.3 nimetatud üksuste ja osakondade tegevusega seonduvaid dokumente ja järelikult oli direktori asetäitja vangistuse alal pädev vastama kaebaja kahjunõudele. Mis puutub kaebaja väitesse, et tema uneaja katkestamine ja läbiotsimise ajaks teise kambrisse paigutamine oleks tulnud vormistada haldusaktina, siis vastustaja leiab, et uneaja katkestamine ning ajutiselt teise kambrisse paigutamine kujutab endast haldustoimingut. Ühtlasi viitab vastustaja asjaolule, et kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 33-1-30-05 ei ole asjassepuutuv, kuna see puudutab kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku läbiotsimist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 3
(5)3-09-1495 KOHTU PÕHJENDUSED RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega kuulub kahju hüvitamisele juhul, kui on rikutud isiku seadusest tulenevaid õigusi ning kahju on tekitatud õigusevastase tegevusega ning süüliselt. Kaebaja on asunud seisukohale, et läbiotsimist teostanud valvurite toimingud olid põhjendamatud ning õigusevastased ning nendega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi, aga samuti alandati tema inimväärikust, kuna läbiotsimine viidi läbi öisel ajal. Kuna kaebaja arvates puudus läbiotsimiseks mõistlik põhjendus, siis esitas ta Viru Vangla direktorile 28.04.2009 taotluse mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks. Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal Rain Annusvere jättis oma 29.06.2009 vastusega kahjunõude rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusakt, millega jäeti kaebaja kahjunõue rahuldamata, on antud mittepädeva ametniku poolt, sest kahjunõude osas oleks pidanud kaebaja arvates otsustuse langetama vangla direktor. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt vangla direktori asetäitjal vangistuse alal puudus pädevus tema kahjunõude läbivaatamiseks, ei vasta tegelikkusele, sest Viru Vangla direktor volitas 06.01.2009 käskkirjaga nr 3 „Volituste andmine“ direktori asetäitjat vangistuse alal läbi vaatama ja täitmiseks suunama nimetatud käskkirja p-s 1.3 loetletud üksuste ja osakondade tegevusega seonduvaid dokumente (t.lk.35). Kooskõlas VSkE § 10 lg-ga 2 on kinnipeetavaile ette nähtud kaheksatunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg, mida võib julgeoleku kaalutlustel katkestada. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus keelatud esemete ja ainete avastamiseks teostada kinnipeetava läbiotsimist, aga samuti tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist. Kooskõlas justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangituse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 43 lg-ga 1 on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada ning ära võtta keelatud esemeid ja aineid ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist ja vanglale kuuluva vara seisundit. Seega kehtivad õigusaktid ei keela viia läbi läbiotsimist öisel ajal, kui vanglaametnikel on kahtlus, et kambrites võib olla keelatud esemeid. Sellises situatsioonis kujutab läbiotsimine endast vangla julgeoleku tagamist kui hädavajalikku toimingut, mitte aga isiku inimväärikuse alandamist.. Vanemvalvur Kalev Annama ettekandest Viru Vangla direktorile nähtub alljärgnev: olles teenistuses 23.04.2009 E-maja neljandal korrusel teostas valvur Aimar Reinmann kella 23.00 paiku sektoris E-7 korralist ringkäiku, mille käigus kuulis ta kambris 3422 valju kõnet, mis võis kostuda läbi tualetitorustiku ja mille käigus võidi transportida läbi kanalisatsioonitorude keelatud esemeid. Kambris viibis kinnipeetav R.K. Juhtunust teavitas valvur Aimar Reinmann mind. Võtsin vastu otsuse kamber läbi otsida, millest teavitasin ka vangla korrapidamisteenistust (t.lk.33). 27.04.2009 esitas II üksuse valvur Aimar Reinmann Viru Vangla direktorile ettekande, milles teatas, et 23.04.2009 kella 23.00 paiku olles teenistuses E-maja neljandal korrusel sektorites E-7 ja E-8 koos vanemvalvur Kalev Annama´ga, kui mingil hetkel ringkäiku tehes kuulsin E-7 kambris nr 3422 valju häält. Arvatavasti tuli see hääl tualetist, võis arvata, et kinnipeetav tegeleb keelatud esemete transportimisega läbi kanalisatsioonitorude. E-7 kambris nr 3422 viibis kinnipeetav R.K. Juhtunust teavitasin vanemvalvur Kalev Annama´d. Vanemvalvur Kalev Annama otsustas läbi viia läbiotsimise E-7 kambris nr 3422 ja teavitas toimunust 4
(5)3-09-1495 korrapidamisteenistust. Läbiotsimist teostasime 24.04.2009 kella 00.10-ne paiku E-7 kambris nr
- Kinnipeetava R.K paigutasime tühja kambrisse nr
- Kambri nr 3422 ja R.K läbiotsimisel keelatud esemeid ei avastatud. Peale toimunut paigutasime R.K tagasi kambrisse nr 3422 (t.lk.34). Seega ei olnud läbiotsimine kaebaja kambris pikaajaline ning ajutiselt teise kambrisse paigutamine ei tekitanud talle kannatusi, mis annaks aluse tema kahjunõude hüvitamiseks. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja väitel ei jäänud ta pärast läbiotsimist magama ning uinus alles siis, kui sai meditsiinitöötajalt ravimeid. Järelikult tagas vangla kaebajale arstiabi. Muude vaevuste peale unetuse kaebaja ei ole meditsiinitöötajale kaevanud. Kaebusest nähtuvalt leiab selle esitaja, et tema uneaja katkestamine ja tema teise kambrisse üleviimine läbiotsimise ajaks oleks tulnud vormistada haldusaktina. Kooskõlas HMS § 51 lg-ga 1 haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.. HMS § 106 lg 1 sätestab, et toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kaebaja lühiajalise üleviimise kohta läbiotsimise ajaks teise kambrisse polnud vajadust haldusakti koostamiseks, sest kaebaja üleviimine teise kambrisse läbiotsimise ajaks kujutab endast toimingut HMS § 106 lg 1 mõistes (toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes). Kohus leiab, et julgeoleku kaalutlustel teostatud toiming ei rikkunud kaebaja inimõigusi ega ka vangistusseadusest tulenevaid õigusi, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 30.03.2010 Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi 2010 kohtuotsusega nr 309-1495, millega otsustati jätta R.K apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsuse peale haldusasjas nr 3-09-1495 menetlusse võtmata ning tagastada apellandile Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)