3-09-2061/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2061 Otsuse kuupäev 01.detsember 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Justiitsministeeriumi 08.09.2009 vaideotsuse nr 11-7/1049 peale ja kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle töö nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.01.2009 esitas kinnipeetav XXX Tartu Vanglale taotluse, milles palub talle väljastada tõend selle kohta, et talle pole siiani võimalik olnud tööd võimaldada töökohtade puudumise tõttu. 14.01.2009 vastas Tartu Vangla oma vastuskirjaga, et soovitud tõendit XXX ei väljastata, kuna elektroonselt on kogu informatsioon ametnikele alaliselt kättesaadav. 19.01.2009 pöördus XXX Tartu Vangla poole taotlusega enda tööhõivesse suunamiseks ning soovis ühtlasi vanglalt infot kinnipeetavatele mõeldud vabade töökohtade kohta. 09.02.2009 vastas vangla XXX ja selgitas, et vanglasiseselt töötamiseks puuduvad hetkel vabad töökohad. 19.05.2009 esitas XXX Tartu Vanglale vaide, milles taotles enda täiskohaga tööle võtmist vähemalt riiklikult kehtestatud miinimumpalgaga 4350 krooni või enda töötuna arvelevõtmist koos õigusega saada töötu abiraha. Vaide esitaja selgitas, et tal puudub vanglas viibides huvide rahuldamiseks vajalik materiaalne baas, mistõttu soovib ta töötada ja saada selle eest töötasu, mis oleks vähemalt riiklikult tagatud miinimummäär. Tartu Vangla selgitas XXX, et Tartu Vangla territooriumil on kinnipeetaval võimalik töötada vangla majandustöödel, kuid kinnipeetavatele mõeldud majandustööde ametikohad on vanglas hetkel täidetud ning töökohad on täidetud ka AS-is Eesti Vanglatööstus. Ühtlasi selgitas vangla XXX, et kinnipeetav on riigi ülalpidamisel ja seetõttu teda töötuna arvele ei võeta ja töötu abiraha talle ei maksta. 29.05.2009 laekus Justiitsministeeriumisse koos Tartu Vangla 28.05.2009 kaaskirjaga nr 621/13990 XXX vaie. Vangla on seisukohal, et vanglal puudub kohustus igal juhul kindlustada kinnipeetav tööga, vaid võimaluse korral. Kuid kuna vanglal võimalused puuduvad, sest vanglas kinnipeetavatele mõeldud töökohad on täidetud ning vangla ei saa ka kohustada isikut tööle võtma vangla territooriumil tegutsevas käitises, siis ei ole vangla kinnipeetava õigusi rikkunud. 08.09.2009 jättis Justiitsministeerium oma vaideotsusega nr 11-7/1049 XXX vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Anti Sakk esitas kohtule kaebuse Justiitsministeeriumi 08.09.2009 vaideotsuse nr 11-7/1049 peale ja kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle töö. XXX peab õigusvastaseks seda, et Tartu Vangla ei võimalda temale vanglas tööd, mis kindlustaks temale materiaalse baasi määral, mis on vajalik vanglas osutatavate kinnipeetavatele isikutele tasuliste teenuste kasutamiseks. Kaebaja leiab, et tööga kindlustamine on vangla juhtkonna ülesanne ja tagada ei tule mitte lihtsalt töö, vaid see peab olema tulutoov. Kaebaja leiab, et Vangistusseaduse § 37 lg 1 annab talle subjektiivse nõudeõiguse vanglas töö saamiseks. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnangutega ja leiab, et tema seaduslikke õigusi on vaides nimetatud faktide toimepanemisega ja sellest tulenevate tagajärgedega rikutud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei anna kinnipeetava töökohustus kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Samuti puudub kinnipeetaval õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Õiguslik regulatsioon näeb ette, et võimaluse korral kindlustab vangla kinnipeetava tööga, millest tuleneb, et töökohustus tekib kinnipeetaval vastava töö olemasolul. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kinnipeetav XXX oli õigus pöörduda Tartu Vangla poole taotlusega enda tööhõivesse suunamiseks ja kas Tartu Vangla on rikkunud XXX õigusi talle töö mittevõimaldamisega. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ja oskusi. Kui 2 kinnipeetavat ei ole võimalik tööga kindlustada, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 võib kinnipeetavate kindlustamiseks tööga vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitised, võimaldada kinnipeetaval töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Lõige 21 sätestab, et kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. Tulenevalt VangS § 37 lõikest 1 kui vangistusseadus ei sätesta teisti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Seega õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavale vanglas tööd ning vangla tagab kinnipeetavatele töötamise võimaluse vastavalt oma võimalustele ja vabade töökohtade olemasolul. Ehk teisisõnu - õiguslik regulatsioon näeb ette, et võimaluse korral kindlustab vangla kinnipeetava tööga, millest tuleneb, et töökohustus tekib kinnipeetaval vastava töö olemasolul. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades seejuures vangla piiratud ressursse töökohtade osas, on paratamatu, et vangla ei suuda tagada kõikidele kinnipeetavatele võimalust töötada. Vangistusseaduse sättes annavad vangla territooriumil kinnipeetava töö korraldamiseks kolm põhimõttelist võimalust, milleks on kinnipeetava rakendamine majandustöödel, vangla rajatud käitises või eraõigusliku isiku käitises. Konkreetselt Tartu Vangla territooriumil ei ole vangla oma käitiseid loodud, kuna ehituslikult käitiste jaoks vajalikke ruume või eraldatud territooriume ette nähtud ei ole., mistõttu vangla saab ise kinnipeetavaid rakendada tööle ainult 80 Tartu Vangla isikkoosseisu hulka kuuluval majandustöö ametikohal. Samuti asub Tartu Vangla territooriumil ühe eraõigusliku isiku, AS-i Eesti Vanglatööstus käitis. Arvestades, et tegemist on äriühinguga, siis ei ole vanglal õigust määrata, kui palju ning millise tasuga kinnipeetavad eraõigusliku isiku käitises tööd saavad, samuti ei saa vangla kohustada eraõiguslikku isikut võtma käitisesse tööle kõiki vanglas tööd soovivaid kinnipeetavaid isikuid. Vangla annab küll kinnipeetavale loa eraõigusliku isiku käitisesse tööle asumiseks , kuid see ei kujuta endast vangla ja kinnipeetava vahel vastastikust töösuhte õiguslikku reguleerimist, vaid haldusakti andmist kinnipeetava tööle lubamise kohta. Kui aga vanglateenistus on kinnipeetava tööle vormistanud, siis on kinnipeetaval kohustus töötada, kuid vangla ei ole seotud kinnipeetava poolt esitatud taotlusega tööhõivesse suunamiseks, mistõttu võib vangla tööle vormistada ka kinnipeetava, kes ei ole avaldanud soovi vanglas töötada. Kohus on seisukohal, et vanglal puudub kohustus tagada kaebuse esitajale vanglas töötamise võimalus ja vangla ei ole rikkunud töö mittevõimaldamisega kaebuse esitaja õigusi. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve ühiskonna seisukohalt ning sellisena tuleb seda vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Ka Eesti Vabariigi Põhiseadus ei garanteeri õigust tööle ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle tagataks vanglas töökoht ja töötasu tehtud töö eest oleks vähemalt riiklikult tagatud miinimummäär, sest vanglas ei reguleeri töötamist mitte töölepinguseadus, vaid vanglas töötamist ja selle eest tasu maksmist reguleerib vangistusseadus. VangS § 43 lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. VV 28.11.2000 määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, maksmise ja arvutamise kord“ hetkel kehtiva § 2 lg 2 regulatsiooni kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 188 krooni kuus. Kohus asub seisukohale, et kuna vanglal puudub kohustus võimaldada kaebuse esitajale vanglas tööd ja maksta selle eest 3 töötasu vähemalt 4350 krooni kuus, siis puudub kaebuse esitajal ka õigus sellise taotluse esitamiseks. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebuse esitajale töö mittevõimaldamisega ja seega ka isiku poolt soovitud töötasu mittemaksmisega rikkunud kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja taotlus, et vangla võtaks teda töötuna arvele ja maksaks talle töötu abiraha, on aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et Tartu Vanglal puudub pädevus võtta isikut töötuna arvele ja maksta isikule töötutoetust, kuna tulenevalt tööturuteenuste ja –toetuste seadusest võtab isikuid töötuna arvele Eesti Töötukassa, kes maksab ka töötutele töötutoetusi. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliu võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna Tartu Vanglal vastav kohustus puudub, siis ei ole kaebuse esitajal õigust sellise taotluse esitamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4