(8)uusi motiveeringuid. Vastustaja on jõudnud õigele sisulisele järeldusele, et P.T.l puudub laitmatu ärialane reputatsioon, mistõttu ei saa vastav isik olla kindlustusmaakleri juhatuse liige. Äriseadustiku kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut(§ 180 lg 1) ning korraldab ka selle raamatupidamist(§ 183). P.T. on pannud toime tegusid, mis pole juhatuse liikmele kohased. Finantsturul põhineb enamik teenuseid usaldussuhtel: nt maksekäsund, investeerimisteenus, kindlustusmaaklerlus, kusjuures teenuse osutajal on reeglina enam oskusi, teadmisi ja teavet kui teenuse tarbijal. Kindlustusmaakleri juhatuse liikme positsioon on kindlustusturul väga oluline, kuna lisaks ettevõtte varadele kannab kindlustusmaakler kindlustusvõtjate ees usalduskohustust tegutseda nende huvides ja vastavalt lepingu tingimustele võib omada õigust käsutada kindlustusvõtjate vara ja neid esindada. Usaldussuhe tähendab seda, et usaldusalusel on enam võimalusi suhet enda huvides kuritarvitada. Taolise õrna suhte kuritarvitamine usaldatava poolt aga kantakse reeglina avalikkuses edasi üldistatuna kõigile teistele turul tegutsejatele, usaldusalustele, tekitades üldist usaldamatust turu vastu, mis omakorda võib põhjustada olulist kahju kogu finantsturule, kandudes sealt edasi reaalsektorisse ning meie kõigi eludesse. Seda näitab ilmekalt kestev majandussurutis, mille juured on finantskriisis. Seega kaalub avalik huvi finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suhtes enamasti üles üksikisiku huvi ettevõtlusvabadusele jmt. Need on peamised põhjused, miks Eestis ja praktiliselt kõikides arenenud riikides on finantsturul teenuseid osutavatele isikutele ja nende juhtide sobivusele kehtestatud kõrgendatud nõuded. Ülalkirjeldatud kaitse eesmärki silmas pidades ei peaks käsitletavas asjas KTS § 138 reputatsiooni nõuet tõlgendama kitsendavalt või laiendavalt – seda saab sisustada vaid vastava hindamisruumi raames, igakordselt arvestades asja tehiolusid, normi kaitse eesmärki ning asjassepuutuva üksikisiku huve ja õigusi. Vastustaja poolt otsustamise aluseks võetud Harju Maakohtu 15.01.2007.a. määrusega tuvastati, et P.T.d süüdistati KarS §-s 386 lg 1 kirjeldatud teo toimepanemises. Kohus leidis, et P.T. on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, s.t. Maksu- ja Tolliameti tsiviilnõude. See tõendab P.T. suhtes kriminaalmenetluse rakendumist - seda, et P.T.le heideti ette KarS § 386 lg 1 tegu, et P.T. on osundatud sättes märgitud teo teinud ja selle teoga tekitatud kahju hüvitanud. Kaebaja ega P.T. pole seda eitanud ega vastu vaielnud – omaksvõtt on halduskohtumenetluses samuti tõend ja seda hinnatakse kogumis teiste tõenditega(

(8)teedimääruses tooduga, millest on üheselt mõistetav, et P.T. on võtnud omaks määruses toodud tegude toimepanemise ning hüvitanud riigile vastavate tegudega tekitatud kahju. Maksu- ja Tolliameti seisukohalt ei saa vastav isik olla usaldusväärne kuna ta on näidanud üles lugupidamatust õiguskorra vastu. Finantssektori juhtide sobivusnõuete sisustamisel ei saa lähtuda üksnes karistusõiguslikest käsitlustest. Näiteks süü puudumine varavastase kuriteo sooritamisel tähendab õigusvastase teo karistamata jäämist(KarS § 32 lg 1). See ei tähendama, et taolise isiku finantsjärelevalve subjekti juhiks sobivuse hindamisel tuleks varavastase kuriteo sooritamise asjaolusid ignoreerida ning isik automaatselt sobivaks tunnistada. Vastustaja analüüsib sobivusnõuete täitmisel peale kriminaalmenetluste ka muid talle teadaolevaid menetlusi, mis sisaldavad viiteid juhi poolt võimalikule pettuslikule, usalduse kuritarvitamise, jmt käitumisele. Praegusel juhul aga puudus selleks täiendav vajadus kuna P.T. poolt tehtud teod olid pettuslikud, tuues kaasa ärialase laitmatu reputatsiooni kadumise. Laitmatu ärialane reputatsioon puudub isikul, kes on varem teinud pettusliku iseloomuga tegusid, esitades maksuhaldurile valeandmeid eesmärgil saada kasu käibemaksu arvestamisel. Selline käitumine on isiku KTS §-s 138 lg 1 sätestatud laitmatut reputatsiooni kahjustanud, s.t. loonud temast kujutelma kui teiste usaldust kuritarvitavast või kuritarvitada võivast isikust ning mitteseaduskuulekast inimesest. Niisuguse kujutluse on oma käitumisega loonud P.T. ka Maksu- ja Tolliametile. Samuti on P.T. ja tema kaasosalise P. R. kohta avaldatud ajakirjanduses artikleid, mis võivad olla mõjutanud P.T. mainet ka avalikkuse ees negatiivses suunas. Reputatsioon käib isikuga kaasas kogu tema eluea ja mõjutab inimese igapäevast tegevust, s.t. reputatsioon ei saa iseenesest kaduda ega sõltu üksnes tehnilistest või juriidilistest nüanssidest. Reputatsioon on mõõde, millega arvestatakse ja hinnatakse isikut ka tagantjärgi. Seega on reputatsioon midagi sellist, mille kujundab isik oma tegevusega/tegevusetusega ise ning seda ei saa vastavalt oma suvale kustutada ega kaotada. Maine taastumise praktika puudub, maine võib olla ebasobiv isiku elu lõpuni. Praegusel juhul piisas niivõrd olulisest reputatsiooni rikkumisest, et mitte lugeda P.T. ärialast reputatsiooni laitmatuks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-5-07 p 28 kohaselt puudub au ja väärikuse kaitse hagides iga kord vajadus süüteo tuvastamiseks. Nimetatud seisukohta saab tuua ka laitmatu ärialase reputatsiooni hindamisse, sest küsimus ei ole isegi mitte P.T. süüs või selle puudumises, vaid teo toimepanemises ja sellega seotuses, et lugeda laitmatu reputatsioon kahjustatuks. Kui hinnang tuleb anda laitmatule eri- ja ärialasele reputatsioonile, pole oluline, millal kuriteo tunnustega tegu toime pandi. Seaduses on laitmatu ärialase reputatsiooni nõue kindlustusmaakleri juhatuse liikme kandidaadile seatud teadlikult – tegu on positsiooniga, kus isik ei saa endale lubada isegi maksude väärarvutamist, rääkimata teadlike kuriteotunnustega tegude toimepanemisest. Vastava regulatsiooniga kaitstakse eelkõige avalikkust, sh kindlustusturust osavõtjaid. Pealegi lõpetati kriminaalmenetlus alles 2007.a. Vaidlustatud otsus põhineb eeldusel, et kindlustusmaakleri ja kindlustusvõtja vahel eksisteerib usaldussuhe, kus esimene täidab viimase käsundit ning lisaks sõltuvalt tehingu tingimustest võib saada oma käsutusse kindlustusvõtja vara - kindlustusmaksed, kindlustussumma. Kuigi P.T. suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, on teda süüdistatud maksundusalase kuriteo sooritamises, mis oma iseloomult on pettuslik ja usaldust kuritarvitav. Ekslik on kaebaja seisukoht, et KTS § 138 lg 2 välistab lg 1 kontrolli. Kindlustusmaaklerile ja tema juhatusele sätestatakse KTS-s kõrgendatud nõudmised just kindlustusvõtjaga sõlmitava usaldussuhte ja ka kindlustusturu kui terviku usaldusväärse toimimise eesmärgil. Isik, kes on toime pannud majandusalase kuriteo, ei tohi olla äriühingust kindlustusmaakleri juhatuse liige. Vastustaja pole rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Otsus ei tugine pelgalt faktil, et P.T. osas on läbi viidud kriminaalmenetlus, vaid lisaks sellel, et vastav isik on pannud toime kõnealuse teo, mille tõttu tal puudub laitmatu ärialane reputatsioon. Ka ühe, seejuures olulise, ebaseadusliku teo tuvastamine on piisav, et lugeda P.T. ärialane reputatsioon kahjustatuks ning ärialase reputatsiooni puhul ei saa küsimust olla kvantiteedis. Vastustaja ei pea ega saagi iseseisvalt läbi viia täiendavat kriminaalmenetlust ning saabki vaid tugineda jõustunud oportuniteedimäärusele. Kas laitmatu eri- ja ärialase reputatsiooni piirang KTS-s on proportsionaalne, on analüüsitud juba 6

(8)seaduse tasandil, KTS §-s 138 lg 1 väljendatuna. Juhatuse liikme vahetamise kohustus on proportsionaalne ja kaebaja õigusi minimaalselt piirav meede, kuna KTS § 146 lg 2 p 2 kohaselt oli ja on vastustajal võimalus rakendada ka kaebaja kindlustusmaaklerite nimekirjast kustutamist. Vastustaja on siiani pidanud kohasemaks ja proportsionaalsemaks meetmeks ettekirjutuse tegemist, milles kohustatakse juhatuse liikme vahetuseks. Asja tehiolusid arvestades puuduvad Finantsinspektsioonil leebemad võimalused P.T. kõrvaldamiseks kindlustusmaakleri juhtimisest või muude otsustuste tegemiseks reputatsiooni puudumise tunnusel selliselt, et samaaegselt oleksid piisavalt kaitstud kindlustusmaaklerlusturu usaldusväärsus ja kindlustusvõtjate huvid. Vastustaja ei keela P.T.l jääda ka edaspidiselt kaebaja osanikuks. Kolmas isik palub kaebus rahuldada, tema seisukohad kattuvad kaebaja seisukohtadega. Kolmas isik ei tunnista, et on oportuniteedimääruses märgitud teod tahtlikult ja maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgiga toime pannud. Maailmas on kõik püüdnud makse optimeerida, tehes tehinguid ja toiminguid, mis maksuseaduse kontekstis annavad selleks võimaluse. Maksu pole riigilt välja petetud, tegemist oli maksuskeemiga, mille käigus püüti vähem käibemaksu maksta. 4-5 firmat, mis ostsid kokku autosid eraisikutelt ja tõid need seejärel OÜ-sse „E-Autoline“ müüki, olid tegelikult olemas ning mõnelt neist on kolmas isik ka nõudnud sisse osa sellest summast, mis ta oportuniteedimenetluses riigile maksis. Kriminaalmenetluses ei hakkanud kolmas isik vaidlema selle üle, kas need firmad on olemas või mitte, kuna teadis, et käibemaksu peab ta nagunii juurde maksma. KOHTU PÕHJENDUSED KTS § 138 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust kindlustusmaakleril, äriühingust kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt vahendusega tegeleval füüsilisel isikul peab olema laitmatu erija ärialane reputatsioon. Laitmatu reputatsioon on määratlemata õigusmõiste. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on otsuses nr 3-4-1-5-05 sedastanud, et määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. See tähendab, et niisugust mõistet sisaldav haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium väljendas 6.11.2002.a. otsuses nr 3-3-1-62-02 seisukohta, et juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu ning kohtul kontrollida, kas määratlemata õigusmõisteid sisustati haldusakti andmisel mõistlikult. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises, kus haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kasutada. Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud ekslikust seisukohast, et Harju Maakohtu 15.01.2007.a. määrusega tuvastati P.T. poolt maksualase kuriteo toimepanek - maksuhaldurile deklaratsioonis tahtlikult valeandmete esitamine eesmärgiga hoiduda kõrvale maksude tasumisest, vastasel korral oleks vastustaja arvates kriminaalmenetlus kolmanda isiku suhtes lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, mitte oportuniteediga. Otsuse kohaselt vormistati P.T.le esitatud kahtlustuse järgi OÜ-s „E-Autoline“ eraisikutelt komisjonimüügiga soetatud sõidukid ostuna variettevõtjatelt, eesmärgiga vähendada sisendkäibemaksu mahaarvamise kaudu tasumisele kuuluvat käibemaksu, arvates äriühingute fiktiivsetel arvetel näidatud käibemaksu maha OÜ „EAutoline“ poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust, millega rikuti käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1. Tegelikult tuvastas Harju Maakohus 15.01.2007.a. määruses üksnes, et P.T.d süüdistatakse KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema OÜ „EAutoline“ juhatuse liikmena esitas 2000-2001.a. tahtlikult maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid 7

(8)käibedeklaratsioone, näidates fiktiivsete arvete alusel soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 1 975 096 kr; tegelikkuses osaühing arvetel näidatud firmadelt sõidukeid ei soetanud, tegemist oli fiktiivsete tehingutega, mille eesmärgiks oli vähendada OÜ „E-Autoline“ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu; kuriteoga on tekitatud Eesti Vabariigile varaline kahju 1 380 737,51 kr. Maakohus ei tuvastanud P.T. süüd või selle puudumist temale inkrimineeritavas kuriteos ning see pole kriminaalmenetluse lõpetamisel oportuniteedipõhimõtte alusel ka obligatoorne. Ekslik on ka vastustaja arvamus, et oportuniteedimäärusega lõpetamisega nõustumine tähendab, et P.T. tunnistas end süüdi. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolek KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks pole käsitatav süü ülestunnistusena, kahtlustatav või süüdistatav võib nõustuda menetluse lõpetamisega ka muudel kaalutlustel, näiteks põhjusel, et kriminaalmenetluse jätkamine on talle liiga koormav(näit. on raskendatud tegutsemine ettevõtluses, sest isikul on keelatud riigist lahkuda, pole võimalik ette planeerida oma tegevust, sest pole teada, kui kaua kriminaalmenetlus võib veel kesta jne). P.T. väitis kohtuistungil, et pole end kriminaalmenetluses süüdi tunnistanud ega ka fiktiivseid arveid kasutanud, tehingud tehti reaalselt eksisteerivate firmadega ning mõnelt äriühingult on kolmas isik saanud ka tagasi osa kriminaalmenetluses tasutud käibemaksust. Neid vastuväiteid ei saanudki vastustaja vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kaaluda, sest ei andnud HMS § 40 lg 1 rikkudes P.T.le võimalust otsusele eelnenud haldusmenetluses esitada oma arvamust ja vastuväiteid. Halduskohtumenetluses pole vastustaja kolmanda isiku väiteid ümber lükanud. Samas, nagu kaebaja ja kolmas isik õigesti on märkinud, on Harju Maakohtu 15.01.2007.a. määruses kirjeldatule sarnaseid käibemaksu tasumata jätmisi sageli lahendatud ilma kriminaalmenetlust alustamata maksumenetluses, maksumaksja kaebuse korral ka halduskohtumenetluses. Kui vastustaja hinnangul rikub isiku eri- ja ärialase reputatsiooni laitmatust üksnes kriminaalmenetluse raames täiendavalt määratud maks, maksumenetluses täiendavalt määratud maks aga ei riku, siis on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega Finantsinspektsiooni poolt, mis on vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Peale selle on vastustaja otsuses negatiivse asjaoluna esile toonud, et P.T.d kui OÜ „EAutoline“ juhatuse liiget kahtlustati ka selles, et ta teostas variettevõtjate poolt väljastatud arvete alusel väljamakseid OÜ „E-Autoline“ arvelt ning arvestas äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega mitteseotud kulutusi summas 12 947 850 kr; kahtlustuse kohaselt esitati OÜ „E-Autoline“ tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis valeandmeid ettevõtlusega mitteseotud kulude kohta, jättes deklareerimata tulumaksu summas 4 549 244 kr. Ometi lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur selle episoodi osas P.T. suhtes juba 22.03.2006.a. menetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse(kuriteotunnuste) puudumise tõttu, mis tähendab, et selle seiga lülitamiseks kolmanda isiku reputatsiooni hindamisel kaalumisele kuuluvate asjaolude hulka puudus igasugune õiguslik alus. Halduskohtumenetluse seadustiku(