lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433
näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud 2 tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled taotlesid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt
lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja oli kohtu 26.06.2009.a määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks oli 35 000 krooni. l Kohus arvestab
lg 7 ja § 150 lg 2 p 1 sätestad põhimõtet ja vähendab tasumisele kuuluvat riigilõivu poole võrra, sest pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuuluks tasumisele riigilõiv 17 500 krooni. Kostja leidis, et nimetatud summa tuleks vastavalt komproimissile jätta täies ulatuses hageja kanda, kuid alternatiivselt nõustus ka olukorraga, kus riigilõiv jagatakse proportsionaalselt nõude rahuldamisega. Hageja leidis, et riigilõiv tuleks jagada proportsionaalselt nõude rahuldamisega. Kohus leiab, et õiglane on jagada tasumisel kuuluv riigilõiv jaguneb proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega lähtudes
Kuna pooled leppisid kokku nõude rahuldamises 14.88% ulatuses, jääb riigilõiv nimetatud ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja kanda. Tasumisele kuulub seega riigilõiv järgmiselt: hagejal 14 896 krooni ja kostjal 2604 krooni. Lähtudes
lg 5 võivad pooled kohustuse täita vabatahtlikult 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest ja esitama nimetatud tähtaja jooksul maksekorralduse Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.