3-09-2906/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2906 Otsuse kuupäev

1. märts 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aivar Luisti (Luist) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 25 000 krooni hüvitamise nõudes
2. veebruar 2010 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Aivar Luist Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 31.03.
5. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Aivar Luist viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. A. Luist esitas 26.10.2009 vanglale taotluse lubada isiklike asjade laost kasutusele võtta maika. Tartu Vangla teatas 12.11.
7. a kirjaga nr V1-10478-1, et kinnipeetaval on Tartu Vangla direktori 16.
8. 2008.a käskkirjaga nr 1-3/110 lubatud omada aluspesu ja kanda kambris isiklikku sooja pesu.
9. A. Luisti kohta on koostatud 13.07.2009.a kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Kinnipeetava A. Luisti kohta on 07.
10. 2009.a koostatud iseloomustus ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Luist lõpetas Harju maakonna Rummu Õhtukeskkooli üldharu, mida tõendab 17.06.1992.a välja antud keskkooli lõputunnistus nr
11. 1 A. Luist esitas 10.08.2009.a ja 21.08.2009.a. Tartu Vangla direktorile märgukirja, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ja tingimisi enne tähtaega vabanemiseks koostatud iseloomustuses on teda vääralt iseloomustavat informatsiooni. A. Luistile vastati Tartu Vangla 31.08.2009.a kirjaga nr V1 7633 ja V1
13. A. Luist esitas 08.09.2009.a vanglale taotluse moraalse kahju 25 000 krooni hüvitamiseks, kuna individuaalses täitmiskavas ning ennetähtaegseks vabanemiseks antud iseloomustuses on tema isikuandmeid tahtlikult moonutatud. Tartu Vangla 10.12.2009.a vastusega nr 3-30/69 jäeti A. Luisti taotlus rahuldamata.
14. A. Luist esitas 07.12.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt 25 000 krooni moraalse kahju hüvituse välja mõistmiseks, sest vangla poolt väljastatud vormirõivad ei vasta sügis- ja talveperioodide kliimale, vangla ei ole kaebajale väljastanud tema isiklike asjade laost maikat ning, et vangla on tema individuaalses täitmiskavas esitanud kaebaja kohta valeandmeid.
15. Tartu Halduskohtu 16.12.2009.a määrusega tagastati A. Luisti kaebus osaliselt, s.o osas, mis puudutab vormirõivaste mittevastavuse ja maika mitteväljastamise eest kahju väljamõistmist, kuna nendes nõuetes oli läbimata VangS § 1 1 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse põhjendused ja taotlused
16. Kaebaja leiab, et vastustaja on tekitanud talle mittevaralise kahju 25 000 krooni, sest 13.07.2009.a koostatud individuaalses täitmiskavas ja 07.08.2009.a koostatud kinnipeetava iseloomustuses ennetähtaegseks vabanemiseks on esitatud tahtlikult valeandmeid, millega rikuti kaebaja inimõigusi ja alandati inimväärikust. Kaebaja peab valeandmete esitamiseks seda, et iseloomustuses on märgitud, et temal ei ole keskharidust, kuigi kaebajal on keskharidust tõendav dokument ning ITK-sse on märgitud, et ta peab läbima vangistusaja jooksul programmi „12 sammu“, kuigi ta on selle 2008.a läbinud. Kaebaja peab alandavaks, et ta peab veel kord läbima sama programmi. Kohtuistungil selgitab kaebaja, et ITK-s valeandmete esitamise tõttu jäeti ta Tartu Maakohtu poolt ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vastustaja seisukohad
17. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja osundab, et ITK on kinnipeetava resotsialiseerumisplaan, milles nähakse ette abinõud kinnipeetava suunamisele õiguskuulekale käitumisele ja abinõude ellurakendamise ajagraafik. ITK-l on eripreventiivne iseloom. A. Luisti ITK-s ja iseloomustuses ei ole tahtlikult või vanglaametnike süülise tegevuse tagajärjel andmeid moonutatud. 2 Kaebaja on valesti aru saanud iseloomustuse sõnastusest. Iseloomustuses on HARIDUS sõnastatud järgmiselt: Keskharidus, väidetavalt omandatud vangistuse ajal. Seega ei ole iseloomustuses väidetud, et kaebajal puudub keskharidus, vaid, et see on väidetavalt omandatud vangistuse ajal. ITK- s ei ole samuti esitatud sellist väidet, et kuna kaebajal on programm „12 sammu" läbimata, siis peab ta selle vangistusaja jooksul läbima. ITK-s on märgitud, et vangistuse jooksul on soovitav läbida sotsiaalprogramm 12 sammu ja eluviisitreening. Seega on ITK-s märgitud programmi läbimine soovituslik ja iseenesest ei ole ka selles midagi õigusvastast, kui kinnipeetav läbib mõne vanglas pakutava programmi mitu korda, kuna ükski vangistust reguleeriv õigusakt seda ei keela. Kaebajale selgitati, et ITK-sse märgiti programmi „12 sammu" läbimise soovitus kuna vanglal puudusid andmed, et kaebaja oleks sellise kursuse läbinud. 2008.a aastal, kui kaebaja kursuse läbis, ei viibinud ta Tartu Vanglas. Samas ei saa kursuse läbimise soovitust pidada inimväärikuse alandamiseks või inimõiguste rikkumiseks.
18. Käesoleval juhul on kaebaja määratlenud, et kahju seisneb inimväärikuse alandamises ja inimõiguste rikkumises, aga milles see konkreetselt väljendub ja milline kahju sellega kaasnes, ei ole kaebaja märkinud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tuleb temale tekitatud väidetav kahju hüvitada rahas ning just tema poolt määratud summas. Vastustaja on seisukohal, et ei ole õigusvastaselt ja süüliselt kaebaja suhtes käitunud ega oma tegevusega kaebajale kahju tekitanud ning taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuistungil selgitab vastustaja esindaja, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingud ei ole mõjutanud kaebaja ennetähtaegse vabastamise taotluse osas tehtud kohtu otsustust. Kohtu põhjendused ja otsus
19. Aivar Luisti kaebuse nõue seonduvalt vormirõivaste väidetava mittevastavusega ja vastustaja poolt maika väljastamata jätmisega on lahendatud Tartu Halduskohtu 16.12.2009.a määrusega (tl 37), mis on jõustunud kohtulahend, mille tõttu ei käsitleta käesolevas kohtuotsuses enam nende nõuetega seonduvaid kaebaja väiteid.
20. Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendites korduvalt rõhutanud, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevalt peavad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks olema korraga täidetud järgmised eeldused: - asutuse tegevus peab olema olnud õigusvastane; - asutuse tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; - tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; - kahju ei tohi olla kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; - asutuse tegevus peab olema alandanud isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotanud tema au või hea nime; - isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline. 3 Ringkonnakohtu poolt oluliseks peetud seisukohti tuleb ja saab kohaldada ka käesolevas vaidluses.
21. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et VangS § 76 ja KarS § 76 kohaselt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Samas on kinnipeetaval õigus vangla poolsele seaduslikule menetlusele kinnipeetavate taotluste menetlemisel ja dokumentide koostamisel. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vastustaja oleks kaebaja suhtes eiranud menetluse seaduslikkuse põhimõtet. Kinnipeetav Aivar Luisti kohta 05.08.2009.a koostatud iseloomustuses (tl 20 pöördel) on iseloomustuse koostaja märkinud, et tegemist on keskharidusega isikuga, kes on keskhariduse väidetavalt omandanud vangistuse ajal. See tähendab, et iseloomustuse koostaja on olnud veendunud, et kaebajal on keskharidus, kuid iseloomustuse koostaja ei pidanud vajalikuks dokumentaalselt kontrollida asjaolu, millises õppeasutuses või mis asjaoludel kaebaja keskhariduse omandas. Halduskohtule on seega üheselt arusaadav, et iseloomustuse koostaja ei ole iseloomustuses kaebaja kohta esitanud valeandmeid ega seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist keskharidusega isikuga. Kohtute infosüsteemist kättesaadavate Tartu Maakohtu 30.11.2009.a kohtumääruse (tl 59-60) ja Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2009.a kohtumääruses (tl 61-62), mille puhul on tegemist jõustunud kohtulahenditega, ei ole kohtud samuti kaebaja tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebajal on keskharidus, kuna vastupidised viited kohtumäärustes puuduvad. Seega ei ole vastustaja tegevus seonduvalt kaebaja iseloomustusega olnud õigusvastane ja vastustaja tegevus ei ole tekitanud kaebaja suhtes mittevaralise kahjuna käsitatavat füüsilist või hingelist valu ega kannatust. Kuna vastustaja tegevus ei ole alandanud ka kaebaja väärikust ega viinud süüliselt kaebaja õiguste rikkumisele, siis puudub alus selles osas kaebuse rahuldamiseks.
22. Kinnipeetav Aivar Luisti kohta 13.07.2009.a koostatud individuaalses täitmiskavas (tl 16) on kriminaalhooldusametnik asunud seisukohale, et kaebajal on vangistuse jooksul soovitatav läbida sotsiaalprogramm 12 sammu ja eluviisitreening, mis on üheks vajalikuks tegevuseks riskide maandamisel. Tegemist on ametniku kaalutlusõiguse valdkonda kuuluva seisukohaga. Ametnike kaalutlusõiguse valdkonda kuuluvad otsustused alluvad piiratud kohtulikule kontrollile. Kohus ei kontrolli nende otsustuste otstarbekust. Halduskohtu veendumuse kohaselt ei ole kaebajat alandav vastustaja seisukoht, et soovitatav on programmi veelkordne läbimine. Soovitust ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja on programmi varasemalt üks kord läbinud. Täitmiskavast ei nähtu, et ametniku soovitus saaks piirata või oleks piiranud kaebaja õigusi. Tartu Maakohtu 30.11.2009.a kohtumäärusest ja Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2009.a kohtumäärusest nähtub, et kohtud ei ole otsustamisel tuginenud individuaalsele 4 täitmiskavale kui tõendile. Seega ei saanud täitmiskavas väljendatud seisukohad riivata kaebaja õigusi ka kriminaalkohtus, nagu leiab ekslikult kaebaja. Seega ei ole vastustaja tegevus seonduvalt individuaalse täitmiskavaga olnud õigusvastane ja vastustaja tegevus ei ole tekitanud kaebaja suhtes mittevaralise kahjuna käsitatavat füüsilist või hingelist valu ega kannatust. Kuna vastustaja tegevus ei ole alandanud ka kaebaja väärikust ega viinud süüliselt kaebaja õiguste rikkumisele, siis puudub alus ka selles osas kaebuse rahuldamiseks.
23. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab halduskohus kaebuse eelpool toodud faktilistel ja õiguslikel alustel rahuldamata.
24. HKMS § 92 lõikest 1 tulenevalt peaks kaebaja kandma poolte menetluskulud. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 5