3-08-2531/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2531 Otsuse kuupäev 27.veebruar 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla toimingu peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Justiitsministeeriumi korralduse alusel paigutati kinnipeetav XXX 08.05.2008 ümber Murru Vanglast karistust kandma Tartu Vanglasse. Tartu Vanglasse saabumisel võeti XXX ära esemed, mis ei olnud kantud tema Murru Vanglas koostatud asjade ühtsesse nimekirja. Asjade ära võtmise kohta koostati 08.05.2008 akt nr A-494. 08.05.2008 esitas XXX seletuskirja, milles väidab, et viimase läbiotsimise ajal olid ära võetud asjad töötsoonis ning seetõttu ei ole neid kantud viimasesse nimekirja. 30.05.2008 esitas XXX taotluse, milles palus, et Tartu Vangla ei hävitaks temalt ära võetud esemeid, kuid 04.06.2008 loobus ta esitatud taotlusest. 26.08.2008 esitas XXX vaide, milles vaidlustas Tartu Vangla toimingut, mis seisnes asjade äravõtmises ja taotles toimingu sooritamist – äravõetud asjade, mis olid temal väidetavalt alates 2003.aastast ja mis osaliselt toodi hiljem pakiga, tagastamist. 09.09.2008 esitas XXX täiendavad selgitused 26.08.2008 vaidele. Justiitsministeerium jättis oma 08.12.2008 vaideotsusega nr 11-7/9680 vaide rahuldamata, leides, et Tartu Vangla toiming - XXXX ühtses nimekirjas mitte olevate esemete äravõtmine oli õiguspärane ning seega puudus alus vanglale ettekirjutuse tegemiseks XXX asjade tagastamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada vaideotsus ja tagastada temale kuuluv vara. Kaebuse kohaselt olid osad temalt äravõetud asjad tal olemas juba arreteerimisel , osad asjad tõi tema elukaaslane pakiga ning näpitslamp oli ostetud Murru Vangla kauplusest. Kaebaja väidab, et need esemed olid asjade kaardile kandmise ajal Murru Vangla töötsoonis ja tal ei olnud asjade kontrolli ajal 04.04.2008 võimalik neid sealt ära tuua, sest eluosakonnas ei olnud võimalik pesta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt saabus XXX 08.05.2008 Tartu Vanglasse ning vanglaametnikud avastasid kinnipeetava juurest esemeid, mis ei olnud kantud kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardile. Vastustaja on seisukohal, et ajavahemikul 04.04.-07.05.2008 oli kinnipeetaval XXX võimalik vaidlustada Murru Vanglas isiklike asjade arvestuskaardile kantud esemete õigsust ja taotleda sealt puuduvate esemete kandmist nimekirja, kuid seda ta teinud ei ole, mistõttu ei saanud Tartu Vangla rikkuda kinnipeetava õigusi, kuna nimekiri ei ole koostatud Tartu Vangla ametnike poolt. Esemete äravõtmisel lähtus Tartu Vangla Murru Vangla poolt 04.04.2008 koostatud XXX isiklike asjade arvestuskaardist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt paigutati kinnipeetav XXX 08.05.2008 ümber Murru Vanglast karistust kandma Tartu Vanglasse, kus temalt võeti ära isiklikud esemed ja asjad, mida ei olnud kantud Murru Vanglas 04.04.2008 koostatud ühtsesse nimekirja. Vangistusseaduse (VangS) § 14 kohaselt kuuluvad vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. VangS § 15 kohaselt võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. VangS § 15 lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Sama sisekorraeeskirja § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes 2 või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vangla käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Vaidemenetluse käigus tuvastati, et 04.04.2008 toimus Murru Vanglas kinnipeetavate isiklikus kasutuses olevate asjade kontrollimise eesmärgil XXX asjade kaalumine ning koostati ühtne nimekiri kaebaja kasutuses olevatest isiklikest asjadest. Kontrolli ja kaalumise käigus fikseeriti asjad, mis kinnipeetav ise vanglale esitas. Kaebaja kinnitas nimekirja õigsust oma allkirjaga, s.t kinnitas, et kõik tema kasutuses olevad isiklikud asjad ja esemed kogukaaluga 26,9 kg on kirjas selles nimekirjas (tl 27). Seda, mil viisil kaebaja endale need asjad on saanud, vangla ei kontrollinud ja ka kaebaja ise möönab oma Tartu Vanglale esitatud vaides, et Murru Vangla poolt 04.04.2008 koostatud nimistus leidub asju, mida talle kuskile toodud ei ole, aga mida ikkagi ära ei võetud. Tartu Vangla märgib, et XXX asjade kaal oli Tartu Vanglasse saabudes 38,5 kg. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 lõike 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. Kohtu arvates kinnitab see seda, et kaebajal oli võimalik saada enda omandusse uusi asju ka peale Murru Vanglas asjade ühtse nimekirja koostamist, mis aga ei olnud soetatud vangla vahendusel ja seega saadud õigusvastasel teel. Kohus nõustub vastustajaga selles, et juhul kui kaebajal olid siiski mingid asjad Murru Vangla töötsoonis, oli tal võimalus lasta need kirjaliku taotluse alusel kanda täiendavalt ühtsesse nimekirja, kuid seda kaebaja ei teinud. Samuti ei ole kaebaja ühegi sõnaga põhjendanud, miks oli tal tarvis asju töötsoonis hoida, kui Murru Vangla Kodukorra p 83 kohaselt hoitakse kinnipeetava isiklikke asju tema juures toas või kambris või eluosakonnas kinnipeetavate isiklike asjade laos. Järelikult pidid kaalumise hetkel kõik kaebajale kuuluvad isiklikud esemed olema tema juures või eluosakonna loas ning neid oli võimalik nende olemasolu korral esitada vanglaametnikele kirja panemiseks, kuid ka seda kaebaja ei teinud. Kohus nõustub vastustajaga, et seega oli Tartu Vanglal kaebaja isiklike asjade kontrollimise aluseks just Murru Vanglas koostatud ühtne isiklike asjade nimekiri (tl 28-29) ning selles mitteolevate asjade äravõtmine oli õiguspärane. Kaebaja väide, et osad temalt äravõetud asjadest olid temal olemas juba arreteerimisel, on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole asja kohtueelse menetlemise käigus ega kohtule esitanud täiendavalt ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Tartu Vanglas 08.05.2008 äravõetud asjad kuulusid kaebajale ning tal on õigus nende tagasi saamiseks. Kaebaja isiklikus toimikus puuduvad samuti dokumendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et osa äravõetud asjadest oli tal juba arreteerimisel kaasas või et need on saadud vanglas pakiga. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei rikkunud kinnipeetava XXX õigusi, kuna Tartu Vangla lähtus esemete äravõtmisel Murru Vanglas koostatud ühtsest nimekirjast, samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et need asjad kuuluvad temale, millest tulenevalt on Tartu Vangla toiming asjade äravõtmisel õiguspärane ja seetõttu jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4