lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla ja intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõue viivise saamiseks on iseenesest samuti põhjendatud, kuid mitte hageja nõutud ulatuses. 2. Hagi asjaoludest tuleneb, et pooled sõlmisid Lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagastamise tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et teisi lepingutingimusi, sh ka viivisemäära, eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Seetõttu tuleb ülejäänud Lepingu tingimusi, sh ka viivisemäära, pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (
) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks 2
lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kahjustajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud Lepingu üldtingimuste p 7.2.1 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), kuna sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine.
mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul
lg sätestatud seadusjärgset viivisemäära.
lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1 juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Hagi asjaolude kohaselt on kostja viivitanud 3000 krooni tagastamisega alates 25.02.2008.a kuni 01.07.2009.a. Tegelikult oli aga 25.02.2008.a Lepingu kohaselt laenu tagastamise viimane, st päev, mil kostja oli õigustatud veel laenu tagasi maksma. Kui kostja laenu 25.02.2008.a ei tagastanud, oli ta järgmisest päevast, st 26.02.2008.a, selle kohustuse täitmisega viivituses. Ajavahemikus 01.01.2008 kuni 31.12.2008.a oli seadusjärgne viivisemäära 11% aastas ning alates 01.01.2009 kuni 01.07.2009.a 9,5% aastas. Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 26.02.2008 kuni 31.12.2008.a eest 279.51 (3000 x 11% : 366 päeva x 310 päeva) ja perioodi 01.01.2009 kuni 30.06.2009.a eest 141.33 krooni (3000 x 9,5% : 365 päeva x 181 päeva), kokku 420,84 krooni. Sellises ulatuses on hageja õigustatud sissenõutavaks muutunud viivist saama ja kostja kohustatud maksma. TsMS § 367 alusel on hageja õigustatud saama ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist, kuid seda ka
MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda 49,34% ulatuses ja hageja kanda 50,66% ulatuses. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude avalduse ja maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1050 kroonist riigilõivust, millest 950 krooni on hagimenetluse alustamisel tasutud riigilõiv ja 100 krooni riigilõiv kohtuteate avaldamise eest. Eelmärgitud riigilõivude tasumise kohustus tuleneb seadusest, st on vajalik. Hageja vajaliku menetluskulu peab kostja hüvitama 49,34% ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.