← Eesti

3-09-376/68

Obsah (6)§ 53§ 54§ 7§ 46§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2010, Tallinn Haldus

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist Riigikohtu istungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-09-376

  1. Tallinna Linnavalitsus algatas 27.12.2000 korraldusega nr 5111-k Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu. OÜ Mark Invest kaasomandis on Maakri tn 28 elamu. Detailplaneeringuga kavandatakse kesklinnas asuvale 0,38 ha suurusele maa-alale detailplaneeringu elluviimise esimeses etapis maareformi läbiviimiseks viis krunti ning teises etapis krundipiiride muutmise ja kruntide liitmise teel neli kuni kuus krunti. Tallinna Linnavalitsus võttis 25.01.2006 korraldusega nr 133-k detailplaneeringu vastu.
  2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas 21.10.2008 kirjaga nr 1/2-1/2674 OÜ-le Mark Invest tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu, maakasutuse ja hoonestusõiguse plaani ning tugiplaani, millel kajastus ka maareformi läbiviimise skeem. OÜ Mark Invest esitas oma seisukoha detailplaneeringu lahenduse kohta 06.11.
  4. Tallinna Linnavalitsus määras 03.12.2008 korraldusega nr 2035-k Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajaliku maa korteriomandi seadmiseks pindalaga 382 m
  6. OÜ Mark Invest esitas 17.02.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korralduse nr 2035-k tühistamiseks. Kaebaja leidis, et korraldus piirab tema kui Maakri tn 28b piirinaabri võimalusi maa ostueesõigusega erastamiseks, korraldus on vastuolus detailplaneeringuga ja selle andmisega on rikutud planeerimismenetluse nõudeid. 03.12.2008 korralduses nr 2035-k nimetatud Maakri tn 28b krunt ei vasta 25.01.2006 korraldusega nr 133-k vastu võetud detailplaneeringu lahenduse kohasele krundile. Sisuliselt moodustatakse detailplaneeringus ettenähtud Maakri tn 28b (148 m2) ja 28c (220 m2) kruntide asemel üks krunt (382 m2), mille pindala on suurem, kui planeeritud kruntide pindalade summa (148 m2 + 220 m2 = 368 m2). Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p 3, § 9 lg 2 p 1 ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 2 järgi saab Maakri tn 28b krundi moodustamine toimuda üksnes detailplaneeringuga. Teenindusmaa määramise haldusaktiga ei saa muuta planeeringulahendust, mistõttu on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada. Korraldustest nr 2035-k ja nr 133-k tulenevalt eksisteerib Maakri tn 28b krunt üheaegselt kahes erinevas suuruses, mis on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Korralduse nr 2035-k kaudu toimub sisuliselt detailplaneeringu lahenduse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ja selles kehtivaid nõudeid, kusjuures on uus lahendus vastuolus korralduse nr 133-k seletuskirjas märgituga (Maakri tn 28 hoonete teenindamiseks kolme krundi asemel kahe krundi moodustamine; kruntide moodustamise eelduseks ehitiste kaasomanike notariaalne kokkulepe kaasomandi lõpetamise ja ehitiste reaalosadeks jagamise kohta). Kaebaja ei ole saanud mingit vastukaja oma seisukohtadele detailplaneeringu põhilahenduse muutmise kohta ning toimunud pole ka muudetud detailplaneeringu uut avalikku väljapanekut.
  7. Tallinna Linnavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi. Kuna Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering ei ole kehtestatud, ei saa väita, et korraldus oleks vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, millega tuleks maareformi läbiviimisel arvestada. Maareformi saab läbi viia paralleelselt detailplaneeringu menetlusega. Korraldusega nr 2035-k on teostatud maareformi toimingud, seega on korraldus pigem eelduseks, et detailplaneering (mille uuele lahendusele vastab korraldus täielikult) on pärast kehtestamist elluviidav. Kruntide moodustamine saab toimuda alles pärast maareformi läbiviimist, vajaduse korral realiseeritakse planeering etapiviisiliselt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab uue planeeringulahenduse avaliku väljapaneku ning Harju maavanemale esitatakse planeering järelevalve teostamiseks pärast uue avaliku väljapaneku tulemuste selgumist. 2

(12)3-09-376
  1. Kolmas isik OÜ Lewis Invest vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Korraldus ei riku kaebaja õigusi, teenindusmaa määramine on kooskõlas menetletava planeeringulahendusega. Maareformi käigus ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise eelduseks ei ole vastavat ala hõlmava detailplaneeringu kehtestamine. Maareformi seaduse (MaaRS) § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid kohalik omavalitsus üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, kuid selle koostamisel tuleb lähtuda maa erastamise ulatusest, mitte vastupidi. Viited PlanS-le on asjakohatud, sest maa erastamisel ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine toimub üksnes maareformi reguleerivate õigusaktide alusel. Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud nendega kooskõlas. Maareform on üheks detailplaneeringu elluviimise eelduseks, mitte vastupidi. Kuivõrd detailplaneeringut ei ole veel kehtestatud ja korraldus vastab uuele põhilahendusele, siis on ekslik kaebaja väide õigusselguse põhimõtte rikkumisest. Mistahes vastuväited detailplaneeringu lahendusele tuleb esitada planeerimismenetluse käigus. Ebaõige on kaebaja väide, et korraldus tuleb tühistada planeerimismenetluses väidetavalt tehtud menetlusvigade tõttu.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2009 otsusega OÜ Mark Invest kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Korraldus, millega määratakse kindlaks kaebaja piirinaabri Maakri tn 28b krundi suurus ja piirid, võib piirata kaebaja võimalusi maa ostueesõigusega erastamiseks, seega on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine teoreetiliselt võimalik (õigus erastada temale kuuluva ehitise juurde teenindamiseks vajalikku maad). Kaebaja ei ole aga suutnud välja tuua, kuidas teenindusmaa määramine konkreetselt tema õigusi kahjustab. Pole ühtegi tõendit, et vaidlustatud korraldusega oleks Maakri tn 28b hoone teenindamiseks määratud sellist maad, mis oleks vajalik kaebuse esitaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks ning Maakri tn 28b krundi 14 m2 võrra suurem teenindusmaa oleks saadud kaebaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks määratava maa vähendamise arvelt. Ümber ei ole lükatud kolmanda isiku arvamust, et 14 m2 pindalade vahe võib tuleneda krundi täpsemast mõõdistamisest. Kaevatud korraldus on küll puutumuses kaebaja subjektiivsete õigustega, kuid tema õiguste tegelikku rikkumist ära näidatud ei ole. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks ei saa olla asjaolu, et detailplaneeringuga algselt ette nähtud kahe krundi asemel moodustati üksnes üks krunt, ega ka see, et detailplaneeringu menetlus on viidud läbi puudulikult (sellekohased vastuväited saab kaebaja esitada planeeringumenetluses). Kaebus tuleks jätta rahuldamata juba ainuüksi subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu. MaaRS § 7 lg 5 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus teenindusmaa määrata ka ilma detailplaneeringut koostamata. Asjaolu, et kohalikul omavalitsusel on seaduse järgi võimalus määrata teenindusmaa suurus ja piirid detailplaneeringuga, ei muuda seda kohustuslikuks menetluskorraks. Maareformi esmane läbiviimine on olnud algusest peale detailplaneeringu menetlemise eelduseks (vt Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2006 korralduse nr 133-k seletuskiri) ning Maakri tn 28b krundi moodustamine maareformi läbiviimise käigus (kehtestamata detailplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt) ei ole vastuolus detailplaneeringu vastuvõtmise eesmärkidega. Teenindusmaa määramine on kooskõlas ka muudetud detailplaneeringu lahendusega. Kaebaja väited minetuste kohta detailplaneeringu menetlemises on käesolevas haldusasjas asjakohatud. Kõik sellekohased vastuväited saab esitada pooleliolevas detailplaneeringu menetluses. Kaebaja möönis kohtuistungil selgelt, et maareformi õigusaktide kohaselt on teenindusmaa määratud õigesti (kohtuistungi protokoll tl 145 ja pöördel), mistõttu jääb kaebuse esitamise motiiv arusaamatuks. 3
(12)3-09-376 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Mark Invest palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata haldusasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kuivõrd
  2. a oktoobris esitatud detailplaneeringu lahenduse kohaselt on kõigi teiste planeeringuala kruntide suurus kasvanud peale apellandi ehitiste juurde moodustatava Maakri tn 28 krundi, siis peab Maakri tn 28b krundi suurus olema muutunud (suurenenud 14 m2 võrra) Maakri tn 28 arvel. Kuna sellega väheneb apellandi poolt ostueesõigusega erastatava maa suurus, on see apellandi jaoks rahaliselt hinnatava negatiivse mõjuga. Kohtulahendit ei saa rajada kolmanda isiku paljasõnalisele arvamusele, et erinevus kruntide suuruses võis olla tingitud nende täpsemast mõõdistamisest. Pole usutav, et täpsema mõõdistamise tagajärjel väheneb üksnes apellandi krundi suurus. Vastustaja oleks pidanud suutma selgitada pindalade erinevust, kuid pole seda teinud. Apellant on oma õiguste rikkumist kaebusele lisatuga piisavalt tõendanud. Käesolevas asjas on planeerimismenetlus ja maareform tihedasti läbipõimunud. Detailplaneeringu vastuvõtmisel seati eesmärgiks, et maareformi läbiviimisel lähtutakse planeeringust, aga tegelikult toimus maareformi kaudu kehtestamata detailplaneeringu realiseerimine (ilma avaliku väljapaneku ja aruteluta). Maareformi lõpuleviimisel teenindusmaa määramise korralduste alusel muutub detailplaneeringu edasine menetlemine vähemalt kruntide suuruse määratlemise osas sisutuks, sest see küsimus on juba maareformi käigus siduvalt lahendatud. Kuna apellandi planeerimismenetlusega seotud õiguste rikkumine ei ole detailplaneeringu edasise menetlemise käigus korraldust nr 2035-k vaidlustamata enam sisuliselt saavutatav, siis on käesolevas vaidluses asjakohased ka planeerimismenetlusega seotud õiguste rikkumised. Kuna halduskohus on kaebuse argumente käsitlenud vaid valikuliselt, ei ole tegemist nõuetekohaselt motiveeritud kohtulahendiga. Analüüsida tulnuks ka õigusselguse küsimust ning kruntide moodustamiseks kõigi planeeringuala (sama endine kinnistu) hoonete kaasomanike kokkuleppe sõlmimise vajalikkust ja selle tegelikku sõlmimist. Kruntide moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine peaks PlanS § 9 lg 2 p 1 ja § 3 lg 2 p 3 ning MaaKatS § 18 lg 2 puhul toimuma kehtestatud detailplaneeringuga, mistõttu juba algatatud detailplaneeringu menetlusest ei saa maareformi kaudu mööda minna. Jääb arusaamatuks, miks oli detailplaneeringu algatamisele vaatamata vaja Maakri tn 28b krunt moodustada maareformi käigus. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kuigi detailplaneeringuga pole teenindusmaa määramine kohustuslik, siis antud juhul oli detailplaneering algatatud nimelt eesmärgiga moodustada krundid ja määratleda teenindusmaa planeerimismenetlusest lähtuvalt (vt korralduse nr 133-k punkt 1 ja seletuskiri). Kuna maareformi läbiviimine pidi toimuma detailplaneeringu elluviimiseks, siis pidi detailplaneering olema enne maareformi läbiviimist kehtestatud. Põhjendusi ja kaalutlusi selle põhimõttelise lähenemise muutmise kohta esitatud ei ole. Kuna planeerimismenetluse käigus lahendatavate küsimuste ringi ahendamine kitsendab planeeringuga puudutatud isikute õigusi, tulnuks seda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 108 lähtudes põhjendada. Kui Maakri tn 28b krundi suurus võiks vaatamata korraldusele nr 2035-k detailplaneeringu edasise menetluse käigus muutuda, siis olnuks nimetatud korralduse andmine täiesti tarbetu. Kui aga korralduse nr 2035-k tõttu Maakri tn 28b krundi suuruse muutmine detailplaneeringu edasise menetluse käigus võimalik ei ole, siis on sisutud ja asjakohatud põhjendused, et apellant saab oma vastuväited esitada planeerimismenetluse käigus. Asjakohane ei ole kohtu viide, et 4
(12)3-09-376 korraldus nr 2035-k on kooskõlas ka
  1. a detailplaneeringu lahendusega, sest seda lahendust ei ole pandud avalikule väljapanekule ja seda ei saa pidada lõplikuks. Apellant ei ole halduskohtu istungil kinnitanud, et teenindusmaa on määratud kooskõlas maareformi reguleerivate õigusaktide sätetega, vaid märkis üksnes, et korraldust pole nendel motiividel vaidlustatud. Halduskohus oleks pidanud hindama, kas korraldus nr 2035-k saab olla õiguspärane olukorras, kus apellanti ei kutsutud Maakri tn 28b teenindusmaa määramisel piiriprotokolli koostamise juurde. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde OÜ Mark Invest kui piirinaabri kutsumata jätmisega on rikutud MaaKatS § 20 lg 52, Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 14 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr 264 kinnitatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ § 21 lg
  3. Tallinna Linnavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja ei selgita, kuidas rikub vaidlustatud haldusakt tema subjektiivseid õigusi, nt kuidas on vaidlustatud korraldusega Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks määratud sellist maad, mis oleks vajalik kaebaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks. Puuduvad igasugused tõendid, et Maakri tn 28b krundi suurenemine 14 m2 võrra on tulnud kaebaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks määratava maa vähendamise arvelt. Maareformi saab viia läbi paralleelselt detailplaneeringu menetlusega. Maareformi puudutavate toimingute ja otsustega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada ja seda on ka tehtud. Kuna detailplaneeringu lahenduse realiseerimine (sh kruntide moodustamine) saab toimuda ainult pärast maareformi toimingute tegemist, ei saa detailplaneeringu kehtestamine kuidagi olla maareformi läbiviimise eeltingimuseks. Kohalikul omavalitsusel on õigus teenindusmaa määrata ka ilma detailplaneeringut koostamata. Kaebajal on võimalik kõik vastuväited planeeringulahendusele esitada pooleliolevas detailplaneeringu menetluses. Kaebaja ütles kohtuistungil selgelt välja, et maareformi õigusaktide kohaselt on teenindusmaa määratud õigesti. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selle rahuldamiseks puudub alus.
  4. Kolmas isik OÜ Lewis Invest vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Maakri tn 28b krunt ei ole kuidagi suurenenud Maakri tn 28 krundi arvel. AS ELISOR viis jaanuaris 2008 läbi uue katastriüksuse elektroonilise mõõdistamise, mis andis täpsema tulemuse, kuivõrd kasutati elektroonilist tahhomeetrit. Võrreldes esialgse detailplaneeringu lahendusega ei ole Maakri tn 28b krundi piire ka mingil moel nihutatud. Arvestades, et Maakri tn 28b krundi suuruse muudatus jääb alla 5%, on lisaks tegemist mitteolulise muudatusega. Tallinna Linnavalitsus on Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-09-820 täiendavalt selgitanud ka Maakri tn 28 ja 30 kruntide suuruse muutumise asjaolusid. Kruntide suuruste erinevus tuleneb uuest detailplaneeringu lahendusest Maakri tn 28 ja 30 kruntide piiril, sest varem plaaniti Maakri tn 30 koosseisus olev kuur-pesuköök lammutada ja piir kulges läbi selle. Maakri tn 28b krunt suurenes ainult tänu uuele elektroonilisele katastrimõõdistamisele ning sellel puudub igasugune seos Maakri tn 28 krundi suuruse vähenemisega (selle põhjustas uus lahendus Maakri tn 28 ja 30 piiril). See on juba iseenesest piisav alus jätta apellandi kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus anti kooskõlas uuendatud detailplaneeringu lahendusega, mistõttu on ekslik apellandi väide, et üheaegselt kehtib kaks erinevat lahendust ja olukord on õigusselgusetu. Esialgsel kujul detailplaneeringut kehtestatud ei ole. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda eelkõige maareformi käigus tehtud toimingutest. Vaidlustatud 5
(12)3-09-376 korraldusega on läbiviidud maareformi toimingud, et detailplaneering oleks pärast kehtestamist elluviidav. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse seletuskirjast ei tulene, et erastamistoiminguid võib läbi viia ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel, apellandi sellekohane tõlgendus on meelevaldne. Seletuskiri ei saa muuta aktist tulenevat. Kui kohalik omavalitsus on otsustanud määrata maareformi käigus ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringut koostamata, tuleb hilisemal detailplaneeringu koostamisel vastavate suuruste ja piiridega arvestada. Kuna korraldusega on määratud ehitise teenindamiseks vajalik maa maareformi käigus, siis on asjakohatud apellandi viited kruntide moodustamist puudutavatele PlanS ja MaaKatS sätetele. Maa ostueesõigusega erastamise kord ei laiene selle punktist 2 tulenevalt MaaRS § 20 lg 3 nimetatud maa erastamisele, mistõttu on apellandi viited piiriprotokolli koostamise kohustusele asjakohatud. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ piiriprotokolli koostamise nõuet ei sätesta. Kuna Maakri tn 28b maaüksuse osas ei ole kohalikule omavalitsusele esitatud ühtegi kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avaldust, mis oleks siiani lahendamata, siis ei tulenenud ka katastrimõõdistamise korra § 21 lg-test 1 ja 2 kohustust kolmandaid isikuid (sh apellanti) Maakri tn 28b maaüksuse piiriprotokolli allkirjastamise juurde kutsuda ja vastavasisulised etteheited on ainetud. Apellant ei ole ka Maakri tn 28b maaüksuse piirinaaber MaaRS § 20 lg 3 alusel toimunud erastamismenetluse tähenduses ning vastavad piiriprotokolli allkirjastamise sätted temale ei kohaldu. Isegi kui apellant oleks tulnud kutsuda piiriprotokolli allkirjastamise juurde, oleks tema roll olnud väheoluline ning tema vastuväited poleks takistanud piiriprotokolli koostamist ega katastriüksuste moodustamist, mistõttu olnuks tegemist menetlusveaga, mis ei oleks mõjutanud teenindusmaa määramise otsustamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. 12. Käesolevas asjas jättis halduskohus OÜ Mark Invest kaebuse rahuldamata esmajoones põhjusel, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei leidnud tõendamist. Kohus pidas siiski vajalikuks lühidalt analüüsida korralduse nr 2035-k kohta kaebuses esitatud sisulisi väiteid, kuigi rõhutas, et kaebuse saaks jätta rahuldamata juba ainuüksi kaebaja õiguste rikkumise puudumise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 29.01.2001 määrustes haldusasjades nr 3-3-1-64-00 ja nr 3-3-1-65-00, et kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Hinnang akti või toimingu õiguspärasusele jääb andmata põhjusel, et

§ 7

lg 1 esimene lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse avalikes huvides, vaid üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. See seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas, sest OÜ Mark Invest on kaebuses taotlenud Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korralduse nr 2035-k tühistamist, mille rahuldamise eelduseks on

§ 7

lg 1 esimese lause kohaselt, et vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Avaramat kaebeõigust ei saa kaebajale tuleneda ka väitest, et korraldusega nr 2035-k on muu hulgas rikutud tema planeerimismenetlusest tulenevaid õigusi, sest PlanS § 26 lg 1 näeb nn populaarkaebuse esitamise võimaluse ette üksnes planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. 6

(12)3-09-376
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korraldus nr 2035-k OÜ Mark Invest õigusi ei riku. Kaebaja leiab, et kuna detailplaneeringu uue lahenduse ja sellest lähtudes antud korralduse nr 2035-k järgi on Maakri tn 28b krunt 14 m2 võrra suurenenud (kuigi krundi piiride muutumist ei nähtu, liidetud on üksnes varasemad Maakri tn 28b ja 28c krundid) ja Maakri tn 28 krunt on samal ajal vähenenud, siis on Maakri tn 28b krundi suurenemine toimunud Maakri tn 28 krundi arvel. Kohtutoimikus oleva 10.01.2005 dateeritud detailplaneeringu maakasutuse ja hoonestusõiguse plaani (tl 41) kohaselt oli Maakri tn 28 krundi suurus 903 m2 ning Maakri tn 28b ja 28c pindalad vastavalt 148 m2 ja 220 m
  2. Vaidlustatud korralduse andmisel aluseks võetud 08.10.2008 dateeritud detailplaneeringu maakasutuse ja hoonestusõiguse plaani (tl 25) järgi on Maakri tn 28 krundi suurus 482 m2 (varasemalt oli krundi sisse arvestatud ka sotsiaalmaa 469 m2) ja Maakri tn 28b pindala 382 m2, kuigi varasemate kruntide liitmisel oleks pidanud tekkima üksnes 368 m2 suurune krunt. Kuigi plaanidel on kruntide pindalades teisigi erinevusi, on käesoleval juhul vaidluse all Maakri tn 28 krundi vähenemine üksnes 14 m2 võrra, mille võrra on Maakri tn 28b suurenenud (vt halduskohtu istungi protokoll – tl 145 pöördel ja tl 148 pöördel). Ringkonnakohus märgib siinkohal, et Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-820 rahuldamata OÜ Mark Invest kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 18.03.2009 korralduse nr 403-k tühistamiseks, millega määrati kindlaks Maakri tn 30 ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. Nimetatud haldusasjas oli vaidluse all asjaolu, et detailplaneeringu uue lahenduse ja sellega kooskõlas antud teenindusmaa määramise korralduse järgi määrati Maakri tn 30 ehitiste teenindamiseks 124 m2 võrra varemplaneeritust suurem maa (algselt 772 m2, nüüd 896 m2) ning samal ajal on Maakri tn 28 krundi suurus vähenenud (vaidlusaluse maa suurus 31 m2). Eelkõige oli vaidluse all Maakri tn 30 asuva kuur-pesuköök alune maa, mis algselt oli näidatud lammutatava hoonena ja kruntide piir läks üle hoone, uue lahenduse järgi aga kulgeb kruntidevaheline piir hoone küljelt ja tagant, mille võrra vähenes ka Maakri tn 28 krundi suurus. Ringkonnakohtu hinnangul saab Tallinna Halduskohtu 13.10.2009 otsusest järeldada, et Maakri tn 28 krundi vähenemise põhjuseks oli sellest kolmandale isikule (Maakri tn 30 ehitiste omanikule) kuuluva kuur-pesuköögi alla jääva maa väljaarvamine seoses ehitise lammutamisest loobumisega. Kuna käesolevas asjas ei ole OÜ Mark Invest suutnud ära näidata, et Maakri tn 28 krundi suuruse vähenemine oleks olnud põhjustatud korraldusega nr 2035-k Maakri tn 28b ehitistele 382 m2 suuruse teenindusmaa määramisest või Maakri tn 28 ja 28b kruntide vahelist piiri oleks kuidagi muudetud, siis ei ole kohtul põhjust kahelda kolmanda isiku seletuse õigsuses, et Maakri tn 28b krundi erinevus varasemast lahendusest oli põhjustatud üksnes täpsemast katastrimõõdistamisest. Seda isegi vaatamata asjaolule, et kohtule esitatud nii 10.01.2005 kui ka 08.10.2008 dateeritud detailplaneeringu maakasutuse ja hoonestusõiguse plaanidel on märgitud, et mõõdistamine on teostatud märtsis
  3. Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korralduse nr 2035-k preambulist ja seletuskirjast (tl 31-33) nähtub siiski, et katastriüksuse plaani koostas AS Elisor (töö nr G-021-08). Samuti ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla kolmanda isiku väidet, et AS Elisor viis jaanuaris 2008 läbi katastriüksuse uue elektroonilise mõõdistamise.
  4. OÜ Mark Invest ei ole kohtumenetluses esitanud ka ühtegi sisulist vastuväidet, millest saaks järeldada, et Tallinna Linnavalitsus oleks Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks määranud maad vajalikust suuremas ulatuses ning Maakri tn 28 ehitise teenindamiseks on seetõttu jäänud maad vähem kui vältimatult vajalik. Samuti pole asjas esitatud väiteid, et korralduse nr 2035-k andmisel poleks arvestatud MaaRS § 7 lg-tes 51 ja 52 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa 7
(12)3-09-376 määramise korra“ punktis 4 sätestatud sisulisi nõudeid: nt teenindusmaa on määratud vastuolus maakorralduse nõuetega (p 4 ap 1) või teenindusmaaks ei ole määratud ehitisealust ning seda ümbritsevat vähimat tarvilikku ja piisavat kogust maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise (p 4 ap 2). Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebus tuleb sellel põhjusel jätta rahuldamata. Kuna halduskohus on asja lahendanud õigesti, jääb OÜ Mark Invest apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuivõrd aga halduskohus pidas vajalikuks lühidalt analüüsida ka kaebaja ülejäänud väiteid, siis hindab ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuses neile seisukohtadele esitatud vastuväiteid. 15. Menetlusosaliste vahel ei ole vähemalt apellatsiooniastmes enam sisulist vaidlust selle üle, et MaaRS § 7 lg-st 5 ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid detailplaneeringuga, vaid kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus otsustamaks, kas määrata teenindusmaa detailplaneeringuga või detailplaneeringut koostamata. Samas on apellant seisukohal, et teenindusmaa detailplaneeringuga määramise kohustus tuleneb antud juhul juba 27.12.2000 algatatud ja 25.01.2006 vastu võetud detailplaneeringust, mille eesmärk oligi planeeritava maa-ala kruntideks jagamine (sh esimeses etapis just maareformi läbiviimiseks). Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtestamata detailplaneering ei saa piirata kohalikule omavalitsusele MaaRS § 7 lg-ga 5 antud õigust määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa lahus menetletavast detailplaneeringust. Riigikohtu halduskolleegium märkis 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 9), et otsusega planeeringu vastuvõtmise kohta annab planeeringu menetleja hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Riigikohus selgitas 18.12.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08 (p 25) täiendavalt, et planeeringu vastuvõtmisel kontrollib kohalik omavalitsus planeeringu nõuetekohasust. Kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringu vastuvõtmisest, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel (nt objektiivne võimatus planeeringut ellu viia või selle suur tõenäosus). Ka PlanS § 18 lg 1 näeb alates 01.07.2009 kehtivas redaktsioonis ette, et planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Eelnevast järeldub, et planeeringu vastuvõtmisel kontrollitakse üksnes koostatud planeeringu vastavust õigusaktidele ja planeeringuala ruumilise arengu eesmärkidele (sh lähtetingimustele ja liigilt üldisematele planeeringutele). Lisaks tuleb arvestada kohtupraktikas korduvalt väljendatud (nt eelviidatud lahend nr 3-3-1-8-02, p 6) planeerimisotsustuste omapäraga, mis seisneb nende ulatuslikus diskretsioonilisuses. Avara kaalumisruumi tõttu võib planeeringu algatamisel seatud lähte-eesmärkidele, juba kehtestatud liigilt üldisematele planeeringutele ja õigusaktidele vastavaid planeeringulahendusi olla hulganisti. Kuigi pärast koostatud detailplaneeringu vastuvõtmist on planeeringust huvitatud isikul PlanS § 18 lg-st 1 („Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku.“) tulenevalt õigus nõuda vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku korraldamist, ei välista õigusaktid sedagi, et planeeringust huvitatud isik võib soovida juba vastuvõetud planeeringulahendust veelgi muuta ning kohalik omavalitsus võib seda võimaldada. Loomulikult tuleb sellisel juhul uuesti otsustada ka planeeringu vastuvõtmine ja 8
(12)3-09-376 korraldada avalik väljapanek ning läbi viia kõik järgnevad seaduses ettenähtud menetlustoimingud. Seega saab planeeringu vastuvõtmine tekitada kaitstava usalduse üksnes selle suhtes, et esitatud konkreetne planeeringulahendus vastab vastuvõtmise hetkel kehtivatele nõuetele, kuid sellest ei teki kellelegi kindlust, et planeering sellisel kujul ka kehtestatakse (vt Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 32), seda enam, et planeeringulahendust võidakse muuta ka lähtudes planeeringu avaliku väljapaneku tulemustest. Käesoleval juhul 25.01.2006 vastuvõetud planeeringulahenduse avalikku väljapanekut ei ole toimunud. Vaidlust pole selles, et planeeringulahenduse muutmine
  1. aastal toimus osa planeeringualale jäävate ehitiste omanike (Maakri tn 28b ja Maakri tn 30) algatusel ja huvides.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kuigi on õige, et Maakri tn 28 ja 30 detailplaneeringu edasisel menetlemisel tuleb edaspidi lähtuda juba määratud teenindusmaast ning kruntide suuruse ja piiri planeeringuga muutmine ei ole usutav (arvestades, et juba ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada maakorralduslike jm nõuetega), ei too see asjaolu iseenesest siiski kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ega kaevatava korralduse õigusvastasust. Ringkonnakohus on juba eespool selgitanud, et kuigi kruntide moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine toimub üldjuhul kehtestatud detailplaneeringu alusel (PlanS § 3 lg 2 p 3 ja § 9 lg 2 p 1, MaaKatS § 18 lg 2), ei kehti see maareformi käigus kruntide moodustamisele, sest MaaRS § 7 lg 5 näeb selles osas ette erandi ning üld- ja erisätte lahknemise korral kuulub kohaldamisele erinorm (lex specialis derogat legi generali põhimõte). Vaidlus puudub selles, et antud juhul on tegemist nn reformimata riigimaaga. Apellant on ka leidnud, et kui krundid määrata väljaspool planeerimismenetlust ja nende üle hiljem planeerimismenetluses enam vaielda ei saa, siis muutub kogu detailplaneering suuresti sisutuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Detailplaneeringu ülesanded on loetletud PlanS § 9 lg-s 2 ning toodud 16-punktilisest loetelust järeldub, et kuigi planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine oleks kahtlemata oluline ülesanne, ei ole see sugugi mitte ainumäärav ning detailplaneeringu koostamine on nt ehitustegevuse jaoks vajalik ka juhul, kui kruntide suurust ega piire ei muudeta. Samas rõhutab ringkonnakohus, et OÜ-l Mark Invest on olnud võimalik esitada kõik oma sisulised vastuväited Maakri tn 28b krundi suuruse ja piiride kohta käesoleva haldusasja menetluse käigus, vaidlustades Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise korraldust, kuigi ta seda teinud ei ole. Seetõttu ei ole kaebaja õigused olnud Maakri tn 28b ehitistele teenindusmaa maareformi käigus kindlaksmääramise tõttu olnud kuidagi vähem kaitstud kui need oleksid olnud kruntide suuruse ja piiride määramisel detailplaneeringuga. Asjaolu, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul võiksid kolmandad isikud ja avalikkus selle suhtes oma seisukohti avaldada, ei saa kuidagi mõjutada kaebaja õigusi ega muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks.
  3. Planeerimismenetlusega seotud ülejäänud väited saab apellant soovi korral esitada detailplaneeringu menetluses ning käesolevas vaidluses pole need asjakohased. Õigusselgusetust ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2006 korraldusega nr 133-k vastu võetud planeeringulahenduse järgi on Maakri tn 28b krundi suuruseks küll 148 m2 ja 03.12.2008 korralduse nr 2035-k järgi 382 m2, kuid siinjuures tuleb silmas pidada, et detailplaneeringu vastuvõtmisega ei ole planeeringulahenduses ettenähtud krundid veel moodustatud, vaid tegemist on üksnes kavandiga ning krundid oleksid moodustatud alles detailplaneeringu kehtestamise otsusega, mis antud juhul puudub. Seega on Maakri tn 28b krunt käesoleval ajal kindlaks määratud üksnes Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korraldusega nr 2035-k ning selle suuruseks on 382 m
  4. 9
(12)3-09-376 Korralduse nr 133-k seletuskirjas (lk 2 – tl 20) viidatud Tallinna Maa-ameti kooskõlastuses sisalduv märkus, et Maakri tn 28, 28b ja 28c kruntide moodustamise eelduseks on nende ehitiste kaasomanike notariaalselt sõlmitud kokkulepe kaasomandi lõpetamise ja ehitiste reaalosadeks jagamise kohta, ei ole antud juhul asjakohane. Puudub igasugune vaidlus selle üle, et Maakri tn 28b ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine rikuks mõne ehitise kaasomaniku õigusi. Nimetatud märkus saab seejuures puudutada üksnes kaasomandis olevate ehitiste juurde kruntide moodustamist ning oluline ei ole, et kõik planeeringualas paiknevad hooned asuvad ühel maa õigusvastase võõrandamise eelsel kinnistul, mille suhtes ei ole pealegi esitatud restitutsiooninõuet (vt korralduse nr 2035-k seletuskiri – tl 33). Ekslik on ka apellandi seisukoht, et HMS § 108 lg 1 kohaselt oleks tulnud planeerimismenetluses lahendatavate küsimuste ringi piiramist menetlusosalistele (st antud juhul eelkõige OÜ-le Mark Invest) põhjendada, sest isegi kui teenindusmaa määramine võrdsustada planeeringulahenduse muutmisega, oleks tegemist üksnes menetlustoiminguga, millele HMS § 106 lg-st 2 tulenevalt haldusmenetluse seaduses toimingu kohta sätestatu ei laiene. Samas ei tähenda see, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Riigikohtu halduskolleegium märkis 14.01.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-08 (p 10), et menetlustoiminguid tuleb põhjendada isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral ning selline nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Seega on OÜ-l Mark Invest iseenesest õigus nõuda vastustajalt põhjenduste esitamist, kuid see ei puuduta käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti andmist, vaid korraldusega nr 133-k vastuvõetud detailplaneeringu menetlemist.
  1. Vaidluse all on ka see, kas OÜ Mark Invest oleks pidanud olema kutsutud Maakri tn 28b ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise piiriprotokolli allakirjutamise juurde ning kas nimetatud rikkumine tingib korralduse nr 2035-k õigusvastasuse. Vaidlustatud korraldus nr 2035-k näeb ette Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korteriomandi seadmiseks. MaaRS § 20 lg 3 kohaselt juhul, kui elamus vallasasjana omatava eluruumi või mitteeluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas, on eluruumi või mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses (EES) sätestatud alustel ja korras. EES § 212 näeb ette, et kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa või korteriühistu või eluruume vallasasjana omavate isikute taotlusel suurema maatüki. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 2 kohaselt nimetatud kord MaaRS § 20 lg-s 3 nimetatud maa erastamisele ei laiene. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ ega ka Vabariigi Valitsuse 17.03.1995 määrusega nr 117 kinnitatud „Korteriomandi seadmise kord“ (kehtetu alates 19.02.2001) piiriprotokolli koostamist ei reguleeri. Viimatinimetatud korra (asjakohane tulenevalt EES § 23 lg-st 2, sest menetlus on algatatud enne 01.01.2001 ning tuleb viia lõpule sel ajal kehtinud alustel ja korras) p 5 kohaselt katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ reguleerivad piiriprotokolli §-d 19-
  2. Korra § 19 lg 1 kohaselt koostatakse piiriprotokoll maaüksuse piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta. Korra § 21 lg 3 näeb ette, et kui mõõdistatava maaüksusega piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse 10
(12)3-09-376 uusi piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde muu hulgas vastava katastriüksuse omanik (piirinaaber). Ka Tallinna Linnavalitsuse 28.06.2006 määruse nr 60 „Katastrimõõdistamise teostamisega ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ § 6 lg 5 näeb maamõõtja kohustusena ette muu hulgas selle, et pärast ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korralduse vastuvõtmist näitab maamõõtja maa taotlejatele ja piirinaabritele kätte moodustatava katastriüksuse piirid ning koostab piiriprotokolli. Kuigi käesolevas asjas ei ole üheselt selge, kas katastrimõõdistamise korra § 21 lg-s 3 nimetatud tingimused olid täidetud, nõustub ringkonnakohus kolmanda isikuga, et isegi juhul, kui OÜ Mark Invest esindaja on õigusvastaselt jäetud piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsumata, oleks tegemist üksnes menetlusliku puudusega. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Arvestades, et piiriprotokolli koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemine, ei saanud vead piiriprotokolli allakirjutamisel kuidagi mõjutada ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramist ennast. Ringkonnakohus on seejuures juba eespool asunud seisukohale, et Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei ole rikutud Maakri tn 28 ehitise kaasomaniku õigusi. 19. Eelneva põhjal ja

§ 46

lg 1 p 1 alusel jääb OÜ Mark Invest apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2009 otsus muutmata. 20.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Esimese astme kohtus menetlusosalised menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ja vastavaid kuludokumente ei esitanud, küll tasus OÜ Mark Invest kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni (tl 37). Apellatsioonimenetluses on OÜ Mark Invest tasunud riigilõivu 250 krooni ja taotlenud kantud õigusabikulude väljamõistmist kokku 15 327,49 krooni (sh kantseleikulu 223,49 krooni). Menetluskulude nimekiri ja nõuetekohased kuludokumendid on ringkonnakohtule esitatud. Kuna OÜ Mark Invest apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata ja jõusse jääb halduskohtu otsus, millega jäeti OÜ Mark Invest kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 92

lg 1 alusel tema enda kanda.

§ 93

lõike 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna Tallinna Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 92

lg-st 7 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. OÜ Lewis Invest on käesolevas kohtumenetluses osalenud vastustaja Tallinna Linnavalitsuse poolel, sest tema huvi on suunatud vaidlustatud korralduse kehtima jäämisele, ning tulenevalt kaebuse rahuldamata jätmisest on kolmanda isiku menetluskulud kohustatud

§ 92lg 1 alusel kandma OÜ Mark Invest.

Kolmas isik OÜ Lewis Invest on esitanud taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja õigusabikulud apellatsiooniastmes kokku 31 530 krooni. Ringkonnakohtule on esitatud menetluskulude nimekiri, advokaadibüroo arved ja pangakonto väljavõte arvete tasumise kohta. OÜ Mark Invest leiab, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele lisatud dokumentidest ei nähtu konkreetsete arvete tasumist ja dokumendid on selles osas 11

(12)3-09-376 ebaselged. Ringkonnakohus leiab siiski, et pangakonto väljavõttest ja selgituseks lisatud ekirjavahetusest (eelkõige Joanne Fitzpatricki 17.11.2009 kirjast) nähtub piisavalt selgelt, milliste arvete eest tasumine on toimunud. Seega on menetluskulude kandmine kohtu hinnangul nõuetekohaselt tõendatud.

§ 93

lg 5 näeb siiski ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. OÜ Mark Invest vaidleb OÜ Lewis Invest menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu ja leiab, et arvetel näidatud õigusabikulu on põhjendamatult suur. Apellandil kulus apellatsioonkaebuse koostamisele üksnes 8 tundi, põhjendatuks ei saa pidada kolmanda isiku poolt apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 13,10 tunni kulutamist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et käesoleva asja sisu ja mahtu arvestades ei saa ainuüksi apellatsioonimenetluses 31 530 krooni suurust õigusabikulu pidada vajalikuks ega põhjendatuks. Kolmanda isiku esindaja esitas ringkonnakohtule seisukoha apellatsioonkaebuse suhtes kuuel leheküljel ning osales Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2010 istungil, mis vältas 17 minutit. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ning vaidlusküsimused esimese ja teise astme kohtus on olnud samad. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes põhjendatud vähendada kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid ja mõista OÜ Lewis Invest kasuks OÜ-lt Mark Invest välja apellatsioonimenetlusega seotud õigusabikulud 10 000 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.