lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 16.12.2008 esitas hageja hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks, kooselu kostjaga lõppes 2006 aasta jaanuarikuus, hageja asus koos lastega elama üürikorterisse. 06.06.2006 kinnitati Harju Maakohtu poolt kompromiss, kostja kohustus tasuma kummalegi lapsele ülalpidamiseks 1250 krooni. Tänaseks on lapsed kasvanud ning tütar käib koolis ja vajadused kasvanud. Tütrel on raske kuulmispuue, mistõttu on talle vajalik eriravi ja vahendid. Hageja on arvestanud I ülalpidamiseks kuus 5000 krooni ja J – M ülalpidamiseks 5000 krooni, soovides kostja elatise suurendamise läbi välja mõista kummalegi lapsele 2500 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet paludes välja mõista kummalegi lapsele 2175 krooni alates kohtuotsuse tegemisest. Kostja vastuväited. Kostja väitel on ta tasunud 2007 aasta märtsist täiendavalt 500 krooni ehk kahele lapsele kokku 3000 krooni, alates 2007 aasta septembrist 3250 krooni. Kostja hinnangul ei ole laste vajadusel sellisel mahul kasvanud ja hageja nõue põhjendatud, mõistlikult majandades oleks võimalik jätkata määruse kohaselt tasumist. Kostja kaotas alalise sissetuleku alates 22.12.2008, mida kinnitab OÜ R P akt, samuti tööturuameti töötuna arvele võtmine. Oleks võimalik sõlmida hagejaga kompromiss, kuid hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja pidas võimalikuks tasuda kokku 3259 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja elatis suurendamisele hagetavas osas.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg J - M , kes on sündinud XXX aastal ja tütar I , kes on sündinud XXX ning lapsed elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lapsed on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Poolte vahel on elatise üle olnud vaidlus ning Harju Maakohtu 06.06.2006 määrusega tsiviilasjas 2-06-4378 on kinnitaud kompromiss, mille kohaselt kostja tasub kummalegi lapsele ülalpidamiskulu 1250.00 krooni. Kostja väitel on ta tasunud kokku 3000 krooni, seejärel 3250 krooni, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Elatise tasumisest kostja ei keeldu, kuid märgib, et ei ole sissetulekuid seda teha hagetavas summas. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle, kohtuistungil vähendas hageja nõutavat summat kuni PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimumsummani ja palus välja mõista kummalegi lapsele 2175 krooni. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla kuupalga alammäära kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on esile toonud töötuse ning perre sündiva lapse, mis kohtu hinnangul arvestades poolte varanduslikku olukorda tervikuna ei võimalda kohaldada PKS § 61 lg
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.