2-09-39556/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-39556 Tsiviilasi NT(registris N T) hagi RK’i vastu elatise suurendamiseks RK’i hagi NT(registris N T) vastu elatise vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) NT(N T) (isikukood xxx, eluoht xxx) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja Vassili K Kostja (vastuhagis hageja) RK (isikukood xxx, elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 02.12.2009 Istungil osalenud isikud Hageja NT (registris N T) Hageja esindaja Vassili K Kostja RK RESOLUTSIOON
2. Rahuldada NT(registris N T) hagi RK’i vastu elatise suurendamiseks osaliselt.
3. Muuta Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-07-1096, millega pooled leppisid kokku elatusraha suuruse ning välja mõista RK’ilt NT(registris N T) kasuks alates 12.08.2009 igakuine elatusraha summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni lapse D T(sünd. xxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.
4. Jätta rahuldamata RK’i hagi NT(registris N T) vastu elatise vähendamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja esitatud asjaolud Hageja palub muuta Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-07-1096, millega pooled leppisid kokku kostja poolt makstava elatusraha suuruse ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 4 386 krooni tütre D T ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. 02.12.2009 toimunud istungil vähendas hageja nõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 000 krooni. Poolte kooselus sündis xxx tütar D T(tl 7). Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtumäärusega (tl 8-9) leppisid pooled kokku, et kostja maksab elatist alaealise lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus kuni elatise suuruse muutmiseni või lapse täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on tütre kulutused suurenenud. Tütrele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Samuti tuleb hagejal tasuda lapse koolitamisega seotud kulud ja lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Tütrele kulub kuus 7 250 krooni (toit kodus 1 200 krooni, toit koolis 300 krooni, kuukaart 300 krooni, eluasemekulud 500 krooni, hügieenitarbed 600 krooni, ravimid ja vitamiinid 900 krooni, kodukulud 450 krooni, koduhooldus 500 krooni, mänguasjad ja õppeasjad 500 krooni, vaba aeg, kino, teater 500 krooni, riided ja jalatsid 1 000 krooni, õpingud ja areng 400 krooni, muu 300 krooni). Kostja seisukohad Kostja ei ole võimeline maksma tütre ülalpidamiseks igakuist elatist hageja poolt palutud summas. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud lapse kulutusi ühes kuus. Kostja vastuhagi nõue ja asjaolud Kostja palub vähendada igakuise elatusraha suurust alla miinimummäära. Kostja abiellus xxx SA(tl 21) ning XXXsündis kostjal poeg A K (tl 22). Alates 04.09.2009 on kostja arvele võetud töötuna Tööturuametis (tl 20). Perekonna ainukeseks sissetulekuks on kostja abikaasa SA emapalk (tl 19). Seega võib jääda kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Maakohtu otsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 2 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 12.08.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub muuta Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-07-1096, millega pooled leppisid kokku kostja poolt makstava elatusraha suuruse ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 4 386 krooni tütre D T ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. 02.12.2009 toimunud istungil vähendas hageja nõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 000 krooni. Käesolevaks ajaks on
5. aastase tütre kulutused suurenenud. Tütrele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Samuti tuleb hagejal tasuda lapse koolitamisega seotud kulud ja lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Hageja arvestuste kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks ja koolitamiseks kuus 7 250 krooni. Kostja esitatud hagi vastuväidete kohaselt ei ole võimeline maksma tütre ülalpidamiseks igakuist elatist hageja poolt palutud summas. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud lapse kulutusi ühes kuus. 02.12.2009 toimunud istungil märkis kostja, et on suuteline maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 500 krooni või kui tema vanemad toetavad, siis 1 000 krooni. Kostja abiellus xxx SA(tl 21) ning XXX sündis kostja perekonda poeg A K (tl 22). Alates 04.09.2009 on kostja arvele võetud töötuna Tööturuametis (tl 20). Perekonna ainukeseks sissetulekuks on kostja abikaasa emapalk (tl 19). Kohus leiab, et hageja näidatud kulutused lapsele ühes kuus on põhjendatud ja tõendatud (tl 31-47) ning kulutustega ei ole liialdatud. Kohus võtab küll arvesse, et kostjal on veel üks laps, kuid samas märgib kohus, et kultused 14-aastasele kooliskäivale lapsele ei ole samaväärsed kulutustega ühe aastasele lapsele ning kostja teise alaealise lapse ülalpidamise kohustus on samaväärselt teise lapse emal. Kohus on seisukohal, et kostja ajutine töötus ei ole aluseks elatusraha välja mõistmiseks alla miinimummäära. Kostja on töövõimeline noor mees, kellel on võimalus otsida endale töö ning täita oma kohustus oma laste ülalpidamisel vastavalt laste mõistlikele vajadustele tulenevalt laste east ja ka kooliskäiva lapse kohustusest ja õigusest koolis õppida, arendada ja tegeleda oma eakohaste hobidega. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 2500 krooni, mis ei ole ülepaisutatud ega võimalda ebamõistlike kulusid
6. aastase tütarlapse ülalpidamisel, kasvatamisel ja koolitamisel ning on mõnisada krooni rohkem, kui elatis miinimummääras. Samuti tuleb arvestada, et hageja on kohustatud tasuma kohtuotsusega saadavalt elatiselt tulumaksu, mille kostja saab hiljem tagasi. Esitades tähtaegselt maksuametile tuludeklaratsiooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb muuta Harju Maakohtu 19.11.2007 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-07-1096, millega pooled leppisid kokku elatusraha suuruse ning välja mõista RK’ilt NT(registris N T) kasuks alates 12.08.2009 igakuine elatusraha summas 2500 krooni lapse D T ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja vastuhagi elatise vähendamiseks alla miinimummäära tuleb jätta rahuldamata. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Kohus jätab juhindudes TsMS § 164 lg 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom 3 Kohtunik 4