Obsah (6)

§ 168§ 661§ 430§ 150§ 206§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 09.märts 2010.a Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-13050 R. A. hagi J. A. vstu ühisvara jagamiseks Menetlusos

§ 168lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud hagiasjas ise.

1.12. R A ja J A avaldavad, et loobuvad ja välistavad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse.

1.13. R A ja J A paluvad

§ 430

lg 1 alusel kompromiss määrusega kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-09-13050 menetlus kõigi nõuete osas kohtuistungit pidamata. Ri A ja J A kinnitavad, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetami8se tagajärgedest, sh sellest, et R A ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga J A vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 1.14. R A taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 10 000 krooni R A arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-13050 menetlus. Tsiviilasi nr 2-09-13050
2. Tagastada R A 10 000.00 (kümme tuhat) krooni tema poolt tasutud riigilõivust, kandes selle R A arveldusarvele nr 10010091554011 AS-s SEB Pank.
3. Vabastada R A täielikult talle menetlusabina antud 55 000.00 (viiekümmene viie tuhande) krooni menetluskulu (riigilõiv) tasumisest riigituludesse. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 26.03.2009.a esitas R A Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse J A vastu ühisvara jagamise nõudes. 24.03.2009.a on R A maksnud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072369, 15 000 krooni selgitusega „riigilõiv kohtuasjade toimingutelt oma ühisvara jagamine“. 21.05.2009.a määrusega rahuldas kohus R A taotluse riigi menetlusabi saamiseks osaliselt, vabastas ta 55 000 krooni riigilõivu tasumisest hagi esitamsel ja kohustas hagejat kohtu määratud tähtajaks tasuma 5000 krooni täiendavat riigilõivu. 01.06.2009.a tasus R A Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072369, 2500 krooni ja 03.06.2009.a samale kontole sama viitenumbriga 2500 krooni, märkides mõlemal korral selgitusse „R A, täiendav riigilõiv (1/2) tsiviilasjas 2-09-13050“. 26.02.2010.a esitasid pooled faksi teel ja 09.03.2010.a originaalis kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. 08.03.2010.a esitas R A kohtule taotluse enda vabastamiseks menetlusabina saadud 55 000 krooni tasumisest riigituludesse põhjusel, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal nimetatud rahasumma tasumist. Kostjalt kompromissi alusel saadavat hüvitist vajab hageja endale ja lastele uue eluaseme soetamiseks, kuna senine eluase jääb kostjale. Hageja sissetulekud koosnevad töötasust 10 008 krooni (neto) kuus, 3500 kroonist elatisest ja 300 kroonist peretoetusest. Lisaks sõlmisid pooled asjas ka kompromissi, vältimaks pikka menetlust ja sellega seonduvaid kulutusi. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja nr 2-09-13050 menetluse. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, on R A õigustatud tagasi saama pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 10 000 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja nimetatud arveldusarvele AS-s SEB Pank. 3.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise korral, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hinnates hageja taotluse põhjendusi koosmõjus tsiviilasjas esitatud materjalidega hageja varalise seisundi kohta leiab kohus, et hageja majanduslik seisund on jätkuvalt selline, mis ei võimalda tal tasuda menetlusabina saadud 55 000 krooni menetluskulu (riigilõivu), sealhulgas ka osade kaupa ja/või pikema tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et pooled sõlmisid asjas kompromissi, peab kohus õigeks ja õiglaseks vabastada R A täielikult 55 000 krooni menetluskulu (riigilõiv) tasumisest riigituludesse. Sirje Lahesoo Kohtunik 2