KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009.a, kell 16.00 Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-08-

§ 82

lg 1).

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu üles öelda.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 401

lg 1 alusel on krediidileping laenuleping, mille kohaselt annab üks isik teisele isiku käsutusse raha ja viimane kohustub maksma krediidilt intressi ja tagastama lepingu lõppemisel saadud krediidi.

1. Vaidlus puudus selles, et OÜ SMS Laen andis kostjale laenu 30 päevaks 8 000 krooni vastavalt 06.05.2008 sõlmitud laenulepingule 151871 ning konto väljavõttele ning et laen tuli tagastada intressidega 05.06.
2. Seega oli kostja ja OÜ SMS Laen vahel sõlmitud laenuleping – krediidileping ja seega puudub vajadus anda täiendavat hinnangut laenulepingu vastavale osale, mis käsitleb lepingu sõlmimise aega, laenu suurust, tagastamise tähtaega ja pangkonto väljavõttele.
3. Vaidlus puudus ka selles, et laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale AS-le E vastavalt lepingule 06.12.2006, mis on lubatav

§ 164

lg 1 ja mille järgi võib võlausaldaja loovutada oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata uuele isikule tervikult või osaliselt ja millisel juhul asub uus võlasusaldaja

§ 164lg 2 alusel senise asemele.

Eeltoodu alusel on OÜ SMS Laen ja kostja vahelisest lepingust tulenevad nõuded hagejale üle läinud ning puudub vajadus anda hinnang kostjale saadetud nõude loovutamise teatisele ja nõude loovutamise lepingule. 13. Vastavalt esitatud laenulepingu p –le 4 tuli kostjal laenu andmise perioodil tasuda intressi 0,54% päevas, mis teeb seisuga 05.06.2008 1 300 krooni, mille suurust ei ole kostja vaidlustanud (30x8000x0,54%). Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole tagastanud vastavalt tähtajaks 05.06.2008, mil kohustus muutus

82 lg 1 alusel sissenõutavaks, ei laenu ega intresse. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud

§ 100

, 396 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 järgi pooltevahelisest lepingust tulenevat laenu ja intressi maksmise kohustust, kui on jätnud need tasumata kokkulepitud tähtajaks.

§ 76

lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel on hagejal seega õigus nõuda kohustuse täitmist: laenu 8 000 krooni tagastamist ja intressi maksmist summas 1300 krooni ning seega on hageja nõue märgitud ulatuses tõendatud ning põhjendatud. 14. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõua

§ 101lg 1 p 6, § 76 lg 1 ja 113 lg 1 alusel lepingust tulenevat viivist.

Vastavalt esitatud lepingu p-le 13 on 0,5% päevas alates laenu tagastamise tähtajast tagastamata laenult. Hageja nõuab viivist alates 06.06.2008 tagastamatult laenult 8 000 kooni seisuga 01.12.2008 5 700 krooni (hagiavaldus 31.03.2009, viivisenõude summa vähendamine 24.07.2009 ja 05.11.2009). Märgitud perioodi eest oleks 3

§ 113lg 8 ja 162 lg 1 järgi.

Hageja on pärast kostja vastust viivisenõuet vähendanud ise.

§113

lg 8 ja 162 lg 1 alusel saab kohus viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur arvestades võlgniku kohustuse täitmise ulatust ja poolte majanduslikku seisu ja lepingupoolte huve. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nõutavat laenu, intresse üldse tasunud, samuti ei ole täpsustanud viivise vähendamise aluseks olevaid muid asjaolusid. Hageja on vähendanud viivisenõuet pärast kostja vastuväiteid, nõutava viivise suurus on väiksem kui põhinõude suurus ja seega on leiab kohus, et hageja viivisenõue 5 700 krooni ulatuses on põhjendatud, tõendatud ning viivise vähendamiseks puudub alus.

1. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista laen 8 000 krooni, intress seisuga 05.06.2008 1 300 krooni ja viivis perioodi 06.06.2008 -01.12.2008 eest 5 700 krooni.
2. TsMS § 442 lg 5 aluse lahendab kohus osalise hagist loobumise avalduse. Hageja loobus kostja vastu nõudest kulutuste hüvitamiseks 1 200 krooni, millises osas tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus, suurus, tsiviilasja hind
3. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus määrata kindlaks lihtmenetluse otsuses ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista lõivu, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, hagiavalduse esitamisel ja sellest koopiate tegemiseks kostja tarvis 3 150 krooni, kokku 3 400 krooni. Hagiavaldus ja selle lisad esitati kohtule elektrooniliselt. Hagihind on 8 000 krooni kooskõlas TsMS § 133 lg 1 alusel vastavalt põhinõude suurusele (ei arvestata intressi ja viiviseid kui see ei ületa põhinõuet). Lõiv märgitud hinnalt on vastavalt 1 600 krooni (RLS Lisa 1). Hagiavalduse ja selle lisade arv oli 31 lehekülge. RLS § 57 lg 2 järgi on lõiv iga lehekülje väljaprintimise ja koopia eest 5 krooni. Seega on lõiv kokku 155 krooni selle eest, et printida ja väljastada hagiavaldus ning selle lisad kostjale. Kokku pidanuks hageja tasuma lõivu seega 1 600 krooni + 155 krooni = 1 755 krooni. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista hageja lõivu katteks 1 755 krooni. Ülejäänud osas on hagejal õigus nõuda lõivu tagastamist vastaval vastavalt TsMS § 150 lg 4 ja 6 sätestatud korras ja tähtajal. Hageja ei ole palunud muude menetluskulude hüvitamist. Kohtunik 4