Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega (
Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. (
Avalduse asjaolud. Esitatud avalduse kohaselt sündis avaldajal XXX poeg JT, kelle isa JK suri sündi. Avaldaja palub tuvastada, et JT põlvneb JK . enne lapse Menetluse käik. Kohus on kaasanud menetlusse puudutatud isikud surnud isiku ema AK´i ja Tallinn linna läbi Kistiine Linnaosa Valitsuse, esindaja on lastekaitse peaspetsialist Anne S . Kohtumääruse põhjendused 17.08.2009.a. esitas RT avaldus alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma, avalduse kohaselt elas avaldaja 2004 kuni 2006 kuni JK surmani koos, abielu ei olnud registreeritud. Kooselu ajal elati esmalt aadressil XXX, seejärel kaks kuud enne JKi surma aadressil XXX. JK suri vingumürgitusse Saku vallas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma.
kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Kohus on menetluse käigus
lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku ema AKi, kelle ütluste kohaselt on ta JTe pidanud oma lapselapseks ja toetab avaldust
lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema. Tallinna linna (Kristiine Linnosa Valitsus) seisukoha kohaselt on põlvnemise tuvastamise alaealise lapse JTe huvides. Alates 10.12.2007 asus R.T koos pojaga elama Kristiine linnaossa, varasem kokkupuude perega sotsiaalhoolekandeosakonnal puudus. Eestkoste asutus toetab avaldust ja palub kohtul tuvastada lapse põlvnemine JKist. Eestkosteasutus on seisukohal, et pärast põlvnemise tuvastamist on võimalik lapsele taotleda toitjakaotuspensioni, mis oluliselt parandaks pere toimetulekut.
lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses.
lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus ei ole esitatud tõendeid kogumis hinnates vajalikuks pidanud asjas ekspertiisi läbiviimist. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodu asja materjale ja asjaolu, et JT põlvnemise osas JKist ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva tsiviilasja menetluskulu jätta avaldaja enda kanda (
lg 1) Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.