Obsah (4)

§ 38§ 42§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-91873 Otsuse avalikult 28.10. 2009. a, kohtukantselei kaudu teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Epp Haabsaar Kentmanni kohtumaja kohtuni

§ 38

lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

§ 42

lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Ekspertiisiakti nr GE-0186-09/0631 järgi on kostja 99,9999993 % tõenäosusega hageja lapse bioloogiline isa. Kohtul puudub vähimgi alus eksperdi järeldustes kahelda. Seega kuulub hagi põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamisele. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni.

§ 61lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatusraha väljamõistmine alla selleks kehtestatud alammäära on põhjendatud, sest kostjal on veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatusraha 450 krooni kuus on kohtu hinnangul kostjale jõukohane. Kostjal on ehitaja ning bussijuhi elukutse. Kostja ei ole töövõimetu ning ta on kohustatud oma lapse ülalpidamises osalema. Kostja enda andmetel soovib ta minna välismaale tööd otsima, mis annab aluse eeldada, et tema sissetulek lähiajal suureneb. Arvestada tuleb ka tsiviilkolleegiumi seisukohaga, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta kohustatud isikut

§ 61alusel elatise maksmisest (tsiviilasi nr 3-2-1-65-07).

Samuti seda, et tulumaksu saadud elatusrahalt maksab hageja. Hageja sissetuleku suurus on 1200 krooni kuus, hageja viibib lapsehoolduspuhkusel. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Analüüsitut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et elatusraha 450 krooni kuus on optimaalne. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt

§ 70

lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi esitas hageja kohtule 31.12.
2. a Elatusraha väljamõistmine alates 01.01.
3. a on seega õiguspärane. Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eksperdi tasu suurus oli 3600 krooni (toim lk 34). Kohtu hinnangul ei ole õiglane, kui hageja eksperdi tasu tervikuna enda kanda võtab. Kogu summa kostja kanda jätmine on samuti ebaõiglane. Seega jätab kohus eksperdi tasu pooles ulatuses kostja kanda. Samuti pool hageja õigusabi kuludest, sest elatusraha nõue kuulus rahuldamisele. Kohtunik Epp Haabsaar