KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja numb

§ 24alusel.

O. A. esitas ülalnimetatud maksuotsuse peale Maksu- ja Tolliametile (MTA) vaide, milles nõudis maksuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuna maksuhalduri õiguslik käsitlus on ebaõige 3-09-103 ja maksuotsusega teostatakse topeltmaksustamist. O. A. on esitatud vaides seisukohal, et on

1. aasta tuludeklaratsioonis deklareerinud oma lastele notariaalse lepingu alusel makstud elatise, saadud elatis on saajate deklareeritud ja saaja poolel maksustatud, seega on maksuotsuse näol tegemist topeltmaksustamisega. MTA 17.12.2008 vaideotsusega nr 6-1/234-1 jäeti O. A. vaie rahuldamata. Vaide kohaselt sõlmiti O. A. ja tema perekonnaliikmete vahel 01.02.2005 notariaalne kokkulepe. Kokkuleppe p 1.1 kohaselt osalejad avaldavad, et alates 01.08.1992 kuni lepingu sõlmimise päevani on osalejad maksnud üksteisele elatist nendele osapooltele, kelle sissetulek on väiksem maksuvabast tulust, s.o suuruses, mis tõstab viimaste sissetulekud maksuvaba tulu tasemele. Kokkuleppe p 1.2 kohaselt on osalejad kokku leppinud, et O. A. ja K. A. kohustuvad ühiselt maksma P. A., G. A. ja M. A. iga-aastaselt alates esimesest veebruarist 2005 elatist kuni O. A. ja K. A.i surmani kokkuleppe p. 1.1 toodud alustel. Juhul, kui elatise maksjate maksuvaba tulu ületav tuluosa on väiksem kui elatise saajatele maksmisele kuuluv summa, kuulub elatise saajatele võrdsetes osades tasumisele elatis, mis vastab elatise maksjate maksuvaba tulu ületavale tuluosale. Elatise maksmise tähtpäev on iga aasta
2. veebruar. Maksuhaldur on seisukohal, et nimetatud notariaalne leping ei vasta

§-s 19 lg 1 toodud tingimustele. O. A. on deklareerinud aastatel 2005-2007 elatist G. A. (

1. aasta tuludeklaratsioonis summas 4000 krooni) ja M. A. (
2. aasta tuludeklaratsioonis summas 18 000 krooni). Käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud maksuotsuses maksuhaldur on tuvastanud, et O. A.il puudus õiguslik alus eelnimetatud elatise mahaarvamiseks, kuna tegemist ei ole elatisega

§ 19lg 1 mõistes, mistõttu ei ole elatis O.

A.il

§ 24alusel mahaarvatav.

MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 03.02.2009 korraldustega deklaratsioonide parandamiseks nr 9-1/110 (adresseeritud M. A.) ja nr 9-1/111 (adresseeritud G. A.) kohustatakse nimetatud haldusaktide adressaate esitama 2005, 2006 ja 2007. aasta parandatud andmetega tuludeklaratsioonid, milles ei kajastu deklareeritud elatis (G. A. 4 000 krooni ja M. A. 18 000 krooni), kuna see ei ole G. A. ega M. A.

§ 19lg 1 alusel deklareeritav tulu.

Maksuhaldur on seisukohal, et O. A.l puudus õigus tagasi saada tulumaksu lastele (täisealised)

1. aastal makstud summadelt (kokku 22 000 krooni) ning kõnesolevaid summasid ei ole topeltmaksustatud. O. A. on seisukohal, et
2. aasta tuludeklaratsioonis deklareeritud elatis summas 22 000 krooni kuulus

§ 24alusel mahaarvamisele (samal arvamusel oli ta ka eelnevatel aastatel).

2. O. A. kaebuses paluti PMTK 22.09.2008 maksuotsuse nr 12-5/795 tühistamist. Kaebaja, lähtudes seadusest ja täiendavalt seadusandja tahtest, on seisukohal, et tulumaksustamise seisukohast on üldine põhimõte, et maksustamine toimub tulu saaja poolel. Kaebaja lastele G. A. ja M. A. makstud elatised on maksustatud saajate poolel. Maksustamise aluseks on tulumaksuseaduse (

) § 19, mille kohaselt tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §des 23, 61-64 või 69 sätestatule. Seaduses nõutud notariaalne kokkulepe on kaebaja ja tema laste vahel sõlmitud ning sellega on maksustamise aluseks olevad asjaolud eelmiste maksustamisperioodidega võrreldes muutunud. Kui algselt on palgana saadud summad maksustatud kaebaja juures, siis elatise maksmise kaudu tekkis uus olukord, kus tegelik tulu, mida teistkordselt maksustati, tekkis elatise saajate juures. 1999-2004 puudus seaduses nõutud notariaalne kokkulepe. Maksuhaldur, kes oli kõikidest enne notariaalse lepingu sõlmimist teostatud vabatahtliku elatise maksmise asjaoludest teadlik, edastas 1999-2004 aastate tagasimaksetega signaali, et kõik on korras. 2005. aasta algul nõudis maksurevident notariaalset lepet ning selle kaebaja ja pereliikmed ka sõlmisid. Vastustaja esitatud nõue notariaalsele lepingule, mille kohaselt kokkuleppe täidetavuseks peavad pooled olema muuhulgas kokku leppinud igakuise elatusraha suuruses ja maksmise ajas ning kokkulepe ei tohi olla tingimuslik, seda peab olema võimalik täita täitemenetluse korras ilma, 2

, mille § 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

§ 3

kohaselt on § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperioodiks kalendriaasta. Kõnealuse notariaalse lepingu täitemenetluse korras täitmisele pööramine on lepingu sõlminud notari sõnul kindlustatud aasta maksete lõpptähtaja seadmisega järgneva aasta 1. veebruarile. Notarite Koja ekspertiis annab lepingule vormilise vastavuse garantii. Maksuvaba tulu elatise maksmise määratlusena on tehtud vajadusest, et olemasolev leping oleks pikka aega kasutatav ja puuduks vajadus uue sõlmimiseks ning lisakulutuste tegemiseks. Teisalt on maksuvaba tulu seotud toimetuleku piiriga. Erinevates seadustes ja kokkulepetes kasutatakse tinglikke summade määramisi. Samuti võimaldab leping vajadusel toetada lastel vanemaid, kui nende tulud peaks kunagi vähenema alla maksuvaba miinimumi suuruse.

§ 3

lg 1 sätestab vaidlusaluse juhtumi maksuarvestuse perioodiks aasta ja selle alusel on ka lepingusse märgitud 1. veebruari säte. Kõik notariaalse lepinguga seotud pretensioonid tuleks edastada notarile või Notarite Kojale eeldusel, et pretensioonidel on seaduslik alus. Vastustaja poolne elatise tõlgendus erineb oluliselt Justiitsministeeriumi omast. Just seadusandja tahte kirjeldus

eelnõu seletuskirjas § 19 lg 1 osas annab täpse eristuse „alimentide maksmisest“ kõrvalehoidjatest kohtu korras elatist maksjate ja vabatahtlikult notariaalsete lepingute alusel elatise maksjate vahel.

seletuskirja kohaselt, kus ülalnimetatud sätet on täiendavalt selgitatud, on kohtuotsuse alusel makstava elatisega võrdsustatud selline elatis, mida makstakse notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel.

eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole mahaarvamine seega mitte maksusoodustus, vaid sätte eesmärk on vältida topeltmaksustamist. Maksuhaldur on maksuotsuse tõlgendamisel lähtunud Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu seletuskirjast, mida Riigikogu ei olnud arvestanud. Elatist saab maksja tulust maha arvata ainult siis, kui see on elatise saaja maksustatav tulu. Vastavalt maksuhalduri väljastatud tõenditele on vaidlusalune elatis G. A. ja M. A. maksustatav tulu. Õiguslikult mahaarvatud summad

§ 24

järgi ega ka

§ 23sätestatud maksuvaba tulu ei saa olla maksusoodustusteks.

Viimane on seotud iga maksuresidendi õigusliku staatusega ja ei oma antud maksuvaidluses tähendust. Seaduse tekst eristab selgelt kohtuotsuse alusel elatise maksjaid, kelle elatiste tasumise kord on sätestatud perekonnaseaduses, ja vabatahtlikke elatise maksjad, kelle elatise maksmise kord on kokku lepitud notariaalses lepingus. Vastustaja eirab tulumaksustamise põhiprintsiipi, mis maksustab isiku tulu selle tekkimise kohas. Topeltmaksustamise olemuse avab täiendavalt seadusetekstile seadusandja tahte kirjeldus

eelnõu seletuskirja 24. osas. Seletuskirja kohaselt ongi nimetatud paragrahv topeltmaksustamise vältimiseks ja põhimõtteliselt võib maksustada elatise kas saaja või maksja poolel vastavalt kokkuleppele, kuid seda ei tohi teha mõlemal pool, mis tekitab topeltmaksustamise. Maksuhalduri tõendite järgi on vaidlusalused elatise summad maksustatud saajate poolel ja antud maksuotsusega jäetakse eelnev maksustamine lisaks ka maksja poolele. Erinevalt maksuotsuses esitatust ei ole tegelikkuses tagastatud kaebajale ei 13 065 krooni ega ka tagastamisele vaidlusteta kuuluvat 8 225 krooni.

§ 23

kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu ja maksuresidentide võrdne kohtlemine ei oma sisulist seost elatise maksmise ja maksustamisega. Kõikide elatiste (ka kohtuotsustega määratud elatiste) maksmise juhtudel maksustatakse esmalt elatise summad maksja poolel. Saajate deklaratsioonide esitamise järel maksustatakse elatised saajate poolel. Täpselt sama olukord on ka käesoleval juhul. Seda kinnitavad ka maksuhalduri tõendid elatise maksustamisest saajate poolel. Kaebaja on seisukohal, et teda ja tema vabatahtliku elatise maksmist käsitleb maksuhaldur erinevalt sunniviisiliselt elatise maksjatest, rikkudes sellega põhiseaduse § 12 sätestatud põhiõigust võrdsele kohtlemisele. 3. Tallinna Halduskohtu 30.12.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt: 3

§ 24

tuleb vaadata koostoimes

§-ga 19 lg 1. Elatise mahaarvamine ei ole maksusoodustus, vaid selle eesmärgiks on topeltmaksustamise vältimine. Seega elatist saab maksja tulust maha arvata üksnes siis, kui see on elatise saaja maksustatav tulu. Kui aga ülalpidamiseks makstakse raha vabatahtlikult, siis see ei ole saaja tulu ega kuulu maksja tulust mahaarvamisele. 16.04.2009 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja väitis, et maksab oma kolmele lapsele elatist vabatahtlikult 01.02.2005 notariaalse lepingu alusel ning tal puudub kohustus maksta neile elatist;

1. b)PKS §-s 60 on sätestatud vanema kohustus last ülal pidada. PKS § 38 lg 4 kohaselt selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. PKS § 60 lg 1 ütleb, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama (lg 2). Siit nähtub, et vanemal on kohustus ülal pidada oma alaealist last ning abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last, samuti põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat last, sh lapse täisealiseks saamisel, kui ta jätkab õppimist eelnimetatud õppeasutustes. Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb PKS §-st 60, hõlmates alaealise lapse ja abivajava töövõimetu täisealiseks saanud lapse ülalpidamist. Muudel juhtudel on vanemal õigus oma täisealist töövõimelist last, sh kõrgkoolis õppivat täisealist last, ülal pidada, kui ta seda soovib, kuid tal puudub selleks seadusest tulenev kohustus. Sama põhimõte kehtib ka vanema ülalpidamise kohustuse osas ning vastavalt PKS § 64 lõikele 1 täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat, seevastu töövõimelise vanema ülalpidamise kohustus seadusest tulenevalt puudub, kuid täisealiseks saanud lapsel on õigus oma töövõimelist vanemat ülal pidada oma vabal tahtel;
2. c)PKS § 61 sätestab elatise lapsele ning selle lõike 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja lõike 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. See säte puudutab vanemat, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mis tuleneb PKS §-st 60. Eraldi on perekonnaseaduses (§ 63) sätestatud elatis täisealiseks saanud lapsele, mille lõike 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatust. PKS § 60 ja § 61 tuleb vaadata koostoimes ning siit nähtub, et seaduse järgi on vanematel alaealiste laste ja abi vajavate töövõimetute täisealiste laste ülalpidamiskohustus. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last, sh põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat last, samuti kui laps jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Seega vanema ülalpidamiskohustus ei laiene täisealistele töövõimelistele lastele, sh kõrgkoolis õppivatele täisealistele lastele;
3. d)Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-05-533 (jõustunud kohtulahend) märgitakse, et „asja materjalidest nähtub, et elatise tasumise eesmärgiks oli eelkõige kaebaja maksukohustuse vähendamine ning sealjuures teistel pereliikmetel maksukohustuse tekkimise vältimine. Seda kinnitab eelkõige 01.02.2005 tagant järele sõlmitud notariaalne kokkulepe, kuid see nähtub ka teistest toimiku materjalidest (tuludeklaratsioonid)“. Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-071504 (jõustunud kohtulahend) kohus märgib, et „ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et 01.01.2005 kokkuleppe eesmärgiks ei olnud lastele elatise maksmine, vaid tulumaksu tasumise ümberjaotamine praeguste ja endiste pereliikmete vahel /…/. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kokkulepe

§ 19lg-s 1 toodud tingimustele.

Notarite Koja 15.01.2008 vastuses kaebaja avaldusele on väljendatud seisukoht üksnes kokkuleppe tulumaksuseadusest tuleneva vorminõude (kokkulepe on notariaalselt tõestatud) täitmise kohta, mille üle poolte vahel vaidlus puudub.“ Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 4

tähenduses on oluline, kellel tekib tulu. Seda, kui lapsevanem annab lapsele raha, ei saa pidada lapse tuluks. Kui aga raha läheb elatise maksmise näol teise leibkonda, tekib tulu seal (mitte lapse, vaid last kasvatava vanema või eestkostja tuluna) ning tulumaksu tasumise kumuleerimise ärahoidmiseks tuleb elatise saajale anda võimalus vastav summa oma maksustatavast tulust maha arvata.

§ 24ja § 19 lg 1 eesmärgiks ei ole perekonna sees tulumaksu tasumise ümberjaotamine.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on tuvastanud, et kaebaja lastele tasutud summade näol ei olnud tegemist elatisega, puudub vajadus anda õiguslik hinnang küsimusele, kas mingeid ülalpidamisrahasid lastele maksti või mitte. Vastavalt HKMS § 17 lõikele 1 varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega; e) O. A. lapsed M. A. ja G. A. olid maksuhalduri kontrollitaval maksustamisperioodil 2007. aastal täisealised (G. A. õppis kõrgkoolis ja M. A. õppis kuni 30.06.2007 gümnaasiumis, mis andis viimasele õiguse PKS § 61 lg 1 ja 2 alusel kohtu või notariaalselt kinnitatud vastavasisulise kokkuleppe korras elatise väljamõistmisele kooskõlas PKS § 61 tingimustega). O. A. täisealised lapsed on töövõimelised isikud, kelle ülalpidamiseks kaebuse esitajal puudub seadusest tulenev kohustus, kuid ta võib oma töövõimelisi täisealisi lapsi ülal pidada, kui ta seda soovib. Ülaltoodud notariaalne kokkulepe ei muuda seadusest tuleneva elatise mõistet ega sisusta seda iseseisvalt. Perekonnaliikmed võivad igal ajal sõlmida perekonnasiseseid leppeid oma vabal tahtel, kokkulepitud ulatuses, tingimustel jne. Kohus nõustub vastustajaga ja ringkonnakohtuga, et 01.02.2005 notariaalse kokkuleppe eesmärgiks ei olnud täisealistele töövõimelistele lastele (ja/või töövõimelistele vanematele) elatise maksmine, vaid tulumaksu ümberjaotamine praeguste ja endiste perekonnaliikmete vahel. Kokkulepe ei näe ka ette elatise igakuist arvestust (maksmist), nagu seaduses sätestatud (määratakse kindlaks igakuine elatusraha). Poolte omavahelise kokkuleppe alusel ülalpidamiskohustuse täitmisel (selle tagamiseks) tasutakse elatist vastavalt notariaalselt tõestatud kokkuleppele. Käesoleval ajal kaebajal puudub oma täisealiste töövõimeliste laste ülalpidamiskohustus, kuid ta võib seda teha vabatahtlikult, st võib neid oma vabal tahtel ülal pidada. M. A. kuulus PKS §-s 60 loetletud ülalpeetavate isikute ringi kuni kooli lõpetamiseni 30.06.2007, kuid G. A. sinna ei kuulunud. Kaebaja poolt oma täisealistele töövõimelistele lastele makstud rahasummad seadusest tuleneva elatise mõiste sisule ei vasta. Elatise väljamõistmine eeldab ülalpidamiskohustuse mittetäitmist vanema poolt (PKS §-d 61 ja 63) ning selle väljamõistmist kas kohtuotsuse, kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe (kompromissi) või notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel teise vanema kasuks, kui laps on alaealine või lapsele endale, kui ta on täisealine ning vastab PKS §-s 60 toodud tingimustele; f)

§ 19lg 1 sätestab füüsilise isiku tulu liigina elatise.

Nimetatud sätte kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida saadakse kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või

1. Seega tulumaksuseaduses nimetamata otsuse või kokkuleppe alusel lapse ülalpidamiseks vajaliku raha saamist teise vanema või lapse enda poolt selle vanema või lapse tuluks ei loeta. Järelikult kui vanemad jõuavad omavahel elatise maksmises iseseisvalt kokkuleppele, ei pea nad ka tulumaksu maksma. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi üleval vabatahtlikult, samuti võib ülalpidamiskohustust täita kokkuleppel teise vanemaga. Teatud (erandlikel) asjaoludel on vanemad kohustatud ülal pidama ka täisealisi lapsi, näiteks kui laps on invaliiduse tõttu töövõimetu ja vajab abi või juhul, kui täisealine ja töövõimeline laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses 18aastaseks saamise ajal ning jätkab seal õpinguid. Sellisel juhul on ülalpidamine mõeldud lapse toetamiseks õpingute jätkamisel ja kooli lõpetamisel, mis aga ei hõlma õpinguid kõrgkoolis; g) Kaebaja on deklareerinud aastatel 2005-2007 elatist G. A. (
2. aasta tuludeklaratsioonis summas 4000 krooni) ja M. A. (
3. aasta tuludeklaratsioonis summas 18 000 krooni). Käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et kaebajal puudus õiguslik alus eelnimetatud elatise mahaarvamiseks, kuna tegemist ei 5

§ 19

lg 1 mõistes, mistõttu ei ole elatis kaebajal

§ 24alusel mahaarvatav.

LMTK 03.02.2009 korraldustega deklaratsioonide parandamiseks nr 9-1/110 (adresseeritud M. A.) ja nr 9-1/111 (adresseeritud G. A.) kohustati nimetatud haldusaktide adressaate esitama 2005, 2006 ja 2007. aasta parandatud andmetega tuludeklaratsioonid, milles ei kajastu deklareeritud elatis (G. A. 4 000 krooni ja M. A. 18 000 krooni), kuna see ei ole G. A. ega M. A.

§ 19lg 1 alusel deklareeritav tulu.

Kaebuse esitaja lapsed on kajastanud isalt saadud rahasummad 2005. – 2007. a tuludeklaratsioonides, kuid nad ei ole saadud summadelt tulumaksu maksnud. Maksuhaldur on teinud M. A.e ja G. A.e ettepaneku muuta eelnimetatud tuludeklaratsioone, jättes nendes kajastamata O. A.ilt saadud summad. Seega maksuhalduri arvates käesoleval juhul ei ole tegemist topeltmaksustamisega (samale järeldusele on tulnud ka ringkonnakohus eelnevalt käsitletud kohtulahendites);

1. h)kaevatav maksuotsus on piisavalt motiveeritud, arusaadav ja sisuliselt kontrollitav, faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Maksuhaldur on põhjendatult kaebuse esitaja elektrooniliselt esitatud 2007. aasta tuludeklaratsiooni korrigeerinud (vastavalt otsuses toodud tabelile) ning vähendanud kaebajale tagastamisele kuuluvat tulumaksusummat 4840 krooni võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. O. A. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
2. a)maksuhalduri ja ka kohtute süüdistused notariaalse leppe aadressil O. A.le ei ole õigusriigile vastavad, kuna apellandil puudus võime ja tahe mõjutada notarit kui riigi sõltumatut ametiisikut ja notariaalse lepingu tekkimist seadustele mittevastavalt;
3. b)ringkonnakohtud on lähtunud ekslikust eeldusest, et elatise saaja ja maksja elasid ühes leibkonnas. Selle eksliku kirjelduse esitas maksuhaldur. Tegelikkuses elasid elatise saajad eraldi leibkondades elatise maksjast ja elatise saajad, üliõpilastest lapsed (M. A. ka lühikest aega gümnaasiumi lõpuklassi õpilane), elasid apellandist erinevates linnades. Kohtu järeldus, et apellandi makstud elatis ei olegi elatis, on vastuolus nii seaduse teksti, mõtte kui ka kaebaja esitatud seadusandja tahtega (Riigikogu rahanduskomisjoni selgitused

§-de 19 ja 24 kohta);

1. c)aastatepikkuse vaidluse tegeliku olemuse ja ainukese vaieldava argumendi kohta, kas vabatahtlikult makstav elatisraha kvalifitseerub maksuõiguslikult elatiseks, annab apelleeritav kohtuotsus lõpuks esmakordselt kohtu seisukoha, mis kahjuks ei vasta õigusriigi põhimõtetele. Esmalt käsitleb kohus laste töövõimelisuse aspekti ainult ravikindlustusseaduse kontekstis, jättes arvesse võtmata asjaolu, et õppimine päevases õppevormis välistab (eriti esimestel kursustel ja gümnaasiumis) võime töötamiseks elatise saamise eesmärgil. Teisalt eeldab kohus küll õigesti, et elatise väljamõistmine kohtus eeldab ülalpidamiskohustuse mittetäitmist, kuid välistab ilma seadusliku aluseta vabatahtliku elatise maksmise siis, kui elatise saaja vajadus seda dikteerib (töötus, õppimine, muud põhjused sissetulekute puudumiseks) olukorras, kus elatise maksjal puuduvad ülalpidamiskohustuse miinimumnõuded elatise väljamõistmiseks. Säilivad ju lisaks normaalsetele peresuhetele kõik põhiseaduses sätestatud kohustused laste ja vanemate suhetes. Just viimasest lähtuvalt on Riigikogu rahanduskomisjoni selgitus elatise osas selline, et peab võimalikuks elatise maksustamist vabatahtliku maksmise korral kas saaja või maksja poolel nende omal valikul, kuid keelab kategooriliselt topeltmaksustamise;
2. d)maksuhalduri esitatud andmestikus on võltsitud M. ja G.A. „Tulude“ poole teise rea nimetust: kirje „Muud tulud, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud“ on olnud ja peab olema „saadud elatis“. Sellisena on see tulu liik deklareeritud ja ka arvestatud tulusaaja tulu poolele ning maksustatud tulumaksuga. Vaatamata tulu kirje alusetule ja ebaseaduslikule muutmisele näitab lisatud arvutuskäik, et see saadud elatis arvestatakse M. ja G.A. 6

) § 24 alusel, mida näitab ka maksuhalduri esitatud arvutus. 5. PMTK vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellant on vääralt tõlgendanud notariaalse kokkuleppe olemust

§ 19lg 1 tähenduses.

Makstud elatis on

§ 24

alusel mahaarvatav vaid siis, kui elatis on välja mõistetud kohtuotsusega, selleks on sõlmitud kohtumäärusega kinnitatud kokkulepe või pooltevaheline notariaalselt kinnitatud kokkulepe vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või

1. Mingitel muudel alustel (s.h PKS välistel tingimustel) makstav elatis ei kvalifitseeru maksuõiguslikult elatiseks. Apellandi 01.02.2005 sõlmitud notariaalse kokkuleppe tingimused elatise maksmiseks ei vasta PKS nõuetele: elatise maksja O. A. on võtnud vastava kohustuse kuni surmani ja seadnud tasumise sõltuvusse elatise saajate maksustamisperioodi maksuvabast tulust, makstes elatist vaid korra aastas (elatise saaja sissetulek peab olema väiksem maksuvabast tulust ning makstud elatis tõstab elatise saajate sissetulekud maksuvaba tulu tasemele). Nii maksuhaldur kui ka kohtud on olnud põhjendatult seisukohal, et 01.02.2005 kokkuleppe eesmärgiks ei olnud elatise maksmine PKS mõistes, vaid tulumaksu tasumise ümberjaotamine pereliikmete vahel. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
2. aastal apellandi lapsed õppisid: M. A. lõpetas juunis gümnaasiumi ja G. A. õppis ülikoolis. Sellest tulenevalt ei olnud elatisele seadusest tulenevat õigust G. A. ja alates 01.07.2007 ka M. A.. Kuid kuna elatise maksmiseks puudus

§ 19nõuetele vastav notariaalne kokkulepe, siis ei olnud apellandil ka M.

A. makstud elatise mahaarvamise õigust. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ja põhjendatud apellandi arutlused M.A. ja G.A.

1. a tuludeklaratsioonide arvutuse teemadel. Arvutused vastavad tuludeklaratsioonidele. G.A. puhul on tegemist muu maksustatava tuluga, kuid tulumaksu ei määratud (kuulus tagastamisele 4570 krooni) ja M.A. puhul samuti tulumaksu ei määratud ja tagastati 766 krooni. Asjaolu, et M. A. oli terve aasta osas väidetav elatis märgitud muu maksustatava tuluna, ei muuda tagastamisele kuuluva tulumaksusumma suurust (aluseks on vaid maksuvaba tulu suurus 24 000 krooni) ega oma seetõttu õiguslikku tähendust asja lahendamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud ega too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohus ei pea halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks. 7.

§ 24

sätestas, et residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9 kohaselt.

§ 19

lõike 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317) §-dele 23, 61-64 või

1. Asja lahendamisel on keskse tähtsusega küsimus, kas apellandi poolt lastele makstud raha on käsitletav elatisena, mida füüsiline isik saab pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 ja
2. Ringkonnakohus märgib, et elatise mõiste sisustamisel pole seejuures oluline ülalpidamiskohustus põhiseaduse kohaselt. Sellist ülalpidamiskohustust on võimalik täita ka muude tehingutega peale elatise tasumise. Asja lahendamisel ei ole seejuures oluline, kas sellise ülalpidamiskohustuse täitmine peab tsiviil- 7

§ 19

lõikes 1 nimetatud sätetes täisealisele lapsele juhul, kui laps on töövõimetu – sellise olukorraga käesoleval juhul PKS § 60 lõike 1 tähenduses tegemist ei ole – või kui laps jätkab täisealiseks saamisel õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Juba seetõttu ei ole tasutud summad G. A.e või pärast

1. a juunit M. A.e käsitletavad elatisena.
2. Elatise tasumine peab PKS kohaselt toimuma igakuiste maksetena (PKS § 61 lg 2). Ringkonnakohus märkis 10.09.2008 otsuses asjas nr 3-07-1504 sama notariaalse kokkuleppe kohta: „Selleks, et kokkulepe oleks täidetav, peavad pooled olema muuhulgas kokku leppinud igakuise elatusraha suuruses ja maksmise ajas, mida antud juhul ei ole tehtud. Samuti ei tohi kokkulepe olla tingimuslik, seda peab olema võimalik täita täitemenetluse korras ilma, et elatist saama õigustatud isik peaks eelnevalt kohtusse pöörduma. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et 01.02.2005 kokkuleppe eesmärgiks ei olnud lastele elatise maksmine, vaid tulumaksu tasumise ümberjaotamine praeguste ja endiste pereliikmete vahel. Seda seisukohta ei väära kaebaja väited laste ja nende vanemate iseseisva elu elamisest.“ Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka nüüd. Apellandi väited notari poolt sellise lepingu sõnastuse pakkumise kohta ei kohustanud apellanti sellist lepingut sõlmima ega andnud sellise lepingu sõlmimisel õigust tasutavaid summasid käsitleda elatisena.
3. Kolleegium märgib, et olukorras, kus tasutud raha ei ole elatis

§ 19lõike 1 tähenduses, ei pea ka M.

A. ega G. A. saadud summadelt tulumaksu tasuma. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust aga küsimus, kas need isikud on tulumaksu tasunud, maksustatava tulu saamist deklareerinud või millisel seisukohal sellise maksustamise osas on maksuhaldur. Kaebuses ei ole esitatud selliseid nõudeid, mille lahendamine eeldaks nende asjaolude tuvastamist. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 8