← Eesti

3-08-790/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Viive Ligi, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2010. a, Tallinn Haldusasja number

§ 19

lg-te 2 ja 3 tähenduses.

§ 19

lg 2 kohaselt ei või töötaja õigusi piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest ning lg 3 kohaselt mõistetakse sellise õiguste piiramise all ametiühingualase tegevuse tõttu palga ja 2

(15)3-08-790 lisatasude vähendamist, lisatasude mittemaksmist; distsiplinaarkaristuse määramist; ähvardamist töölepingu lõpetamise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise, karistuse määramisega ja muud ebavõrdset kohtlemist. Õiguste piiramine on õigusvastane, kui seda kohaldatakse üksnes isiku ametiühingualase tegevuse tõttu.

§ 19

lg 5 kohaselt vabaneb tööandja vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega. Kui tööandja algatab ja viib distsiplinaarmenetluse läbi ajendatuna töötaja ametiühingualasest tegevusest süüteo osas, mille puhul tavaliselt distsiplinaarmenetlust ei algatata, on tegemist

§ 19lg 3 p 7 näidatud õiguste piiramisega.

I. Tagel rikkus väärteomenetluse norme väärteoasja menetlemisel sarnaselt teiste MTA ametnikega, kuid erinevalt teistest ametnikest algatati tema suhtes distsiplinaarasi. Kahtlust, et distsiplinaarmenetluse algatamine kaebaja suhtes võis olla seotud sooviga vabaneda temast kui tülikast ametiühingutegelasest, toetas kohtu arvates Koidula TP juhataja kohusetäitja T. Allase poolt LMTK juhatajale, juhataja asetäitjale, MTA sisekontrolliosakonna juhatajale ja juriidilise talituse juhatajale 17.01.2007 saadetud e-kiri, milles märgitakse: “Tööinspektsioon on teenistusest vabastamisest keeldumise ühe põhjusena toonud, et I. Tagelit ei ole karistatud distsiplinaarkorras - nüüd võiks otsustada, kas antud eksimus on piisav, et I. Tageli suhtes alustada distsiplinaarmenetlus ja vaidlustada Tööinspektsiooni poolne keeldumine?” Kohtu hinnangul oli tegemist ettepanekuga kaaluda distsiplinaarmenetluse alustamist ja karistamist, et tööinspektori nõusolek ametiühingutegevusega seotud isiku vabastamiseks saavutada. Tööandja ei ole täitnud

§ 19

lg-s 5 sätestatud tõendamiskoormist ega tõendanud, et distsiplinaarmenetlus algatati kaebaja suhtes muul põhjusel kui ametiühingualasest tegevusest ajendatuna.

  1. Koidula TP juhataja kohusetäitja T. Allas tegi LMTK juhataja J. Haamerile 15.03.2007 ettekande palvega alustada I. Tageli suhtes distsiplinaarmenetlust. Ettekandes märgiti, et Koidula TP ametnikud Tarmo Hainsoo, Kaja Tiido, Taimi Plaado ja Mati Visla esitasid 08.03.2007 T. Allasele ettekande I. Tageli kohta, et viimane väldib tööalaste otsuste vastuvõtmist, keeldudes ekspordi suunal vormistamast Eestist väljuda soovivat veokit ning tegema märkmeid žurnaali ja andmebaasi FIRE. Samuti keeldunud I. Tagel 03.03.2007 menetlemast väärtegu. Ettekande kohaselt andis vahetuse vanem T. Hainsoo kl 7.30 I. Tagelile vormistamiseks tollieeskirjade rikkumise väärteomenetluse protokolli ja alustas samal ajal andmebaasis TOTS läbivaatuse akti vormistamist. Kontrollides kl 7.50 paiku protokolli koostamist, oli I. Tagel suutnud arvutis avada vaid väärteoprotokolli blanketi. Küsimusele, kas ta saab väärteo menetlemisega hakkama, vastas I. Tagel, et vahetuse lõpuni on jäänud vähe aega ja kardab kiirustamisega teha vigu. Vahetus lõppes kl 9.
  2. Näinud inspektori võimetust protokolli koostamisel, otsustas T. Hainsoo selle ise vormistada. Ettekande põhjal alustati 15.03.2007 distsiplinaarmenetlust, mille tulemusel koostas distsiplinaarmenetluse läbiviija MTA sisekontrolli osakonna juhataja V. Naarits 10.07.2007 koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles I. Tagelile süüks pandud tegevuse kohta leidis järgmist. Menetluse käigus kogutud materjalidest nähtuvalt jättis I. Tagel 02.03.2007 ajavahemikus 06.00-09.00 veoki vormistamata. Samas leiti, et töökoha nr 3 (kontrollhallid, reisija ja pagasi kontroll peahoones) juhendis märgitud tööülesannete kohaselt ei olnud I. Tageli otseseks tööülesandeks nimetatud veoki vormistamine ja info andmebaasi sisestamine. Siiski eiras I. Tagel MTA peadirektori 08.04.2005 käskkirjaga nr 169-P kinnitatud “Maksu- ja Tolliameti ametniku eetilise käitumise aluste” p 2.
  3. mille kohaselt peab ametnik hoiduma otsustuse edasilükkamisest formaalsetel põhjustel. Seega oleks inspektor pidanud veokijuhi suunama sellel hetkel töökohal nr 1 ehk tollivormistusi teostava K. Tiido juurde. Andes veokijuhile korralduse oodata lõunapausil viibivat vahetuse vanemat, ei osutanud I. Tagel kliendikeskset tolliteenust ja käitus ebaprofessionaalselt. Võttes arvesse, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa kahjulikku tagajärge, ei ole distsiplinaarkaristuse kohaldamine otstarbekas. Samuti ei keeldunud I. Tagel vahetu juhi T. Hainsoo antud korralduse täitmisest ning asus väärteo protokolli koostama. Otsustades ise väär3

(15)3-08-790 teomenetlus lõpule viia, tühistas T. Hainsoo sisuliselt eelnevalt antud korralduse ning seega ei saa I. Tageli suutmatust täita töökohustusi kiiresti ja professionaalselt lugeda antud juhul vahetu juhi korralduse eiramiseks. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tehti LMTK juhatajale ettepanek analüüsida I. Tageli töötulemusi, initsiatiivikust ja tööalast otsustusvõimet ning anda hinnang, kas I. Tagelile määratud lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest vastab MTA teenistujate palgajuhendi p-s 2.1.
  1. sätestatud kriteeriumitele.
  2. Ilmar Tageli kaebuses taotleti (vt kaebuse eseme täpsustamine halduskohtu 25.08.2008 istungil istungi prot. lk 1 tl 124) MTA toimingute, mis seisnesid Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse esitamises nõusoleku saamiseks I. Tageli vabastamiseks vanuse tõttu ja perioodil 15.03.2007-10.07.2007 distsiplinaarmenetluse läbiviimises, õigusvastasuse tuvastamist ning eeltoodud toimingute ja I. Tageli suhtes 23.01.2007-07.02.2007 distsiplinaarmenetluse läbiviimisega tekitatud moraalse kahju hüvitist kohtu äranägemisel määratud suuruses. Põhjendused: 1) MTA kõrgemad ametnikud diskrimineerivad kaebajat tema ühiskondliku tegevuse pärast ametnike huvide esindamisel ja kaitsmisel. Koidula TP töökeskkonna volinikuna tegi kaebaja korduvalt ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja juhtis tähelepanu töökeskkonna halvenemisele, ametnike suurele töökoormusele ning vajadusele suurendada tollipunkti koosseisu, viia läbi uus riskianalüüs, näha ette summad ametnike tervise taastamiseks, vaktsineerida ametnikud hepatiidi ja linnugripi vastu jne. Ameti juhtkond on viimasel kahel aastal keeldunud läbirääkimistest Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu ning MTA vahel 20.04.2006 sõlmitud kollektiivlepingu muutmiseks, täiendamiseks. Amet ei ole leidnud senini võimalust kaebaja kui peausaldusisiku sõidukulude kompenseerimiseks 12 000 krooni aastas (kuigi kollektiivleping sellise võimaluse ette näeb). Ka ei ole kaebajat kui peausaldusisikut kaasatud MTA Nõukogu töösse, kus on arutatud ja otsustatud ametnike palkadega seonduvat (kollektiivleping näeb seda ette). Ameti juhtkond püüab Koidula TP ametnikke häälestada kaebaja vastu. Selleks kasutatakse moodust, et tollipunkti koosseisu ei suurendata. Vahetuse liikmed peavad nendel päevadel, mil kaebaja täidab peausaldusisiku ülesandeid (saab 64 tundi kuus põhitööst vabastust, käib töökohtades üle Eesti) töötama suurema koormusega; 2) Kaebaja keeldus veoauto vormistamisest järgmistel põhjustel: l) registreerimisraamatus puudus sissekanne auto tagasisaatmise põhjuste kohta; 2) arusaamatuks jäi, miks auto suundus ise impordi suunal olevalt ooteplatsilt ekspordi suunale; 3) registreerimisraamatus inspektor K. Tiido sissekande järgi pidi auto hoopis kell 8.00 suunduma Venemaale, samas kui autojuht tahtis enne kella 6.00 suunduda Venemaale; 4) kahtlust äratas autojuhi kehakeel ja küllaltki väljakutsuv nõudmine, et kaebaja peab auto koheselt vormistama Venemaale; 5) hiljuti oli lõppenud Tartu Maakohtus kriminaalasi Koidula TP 15 tolliinspektori suhtes, keda süüdistati muuhulgas probleemsete dokumentidega veoste tollivormistamises. Kaebaja otsustas, et nimetatud olukorras on õige kaasata probleemse olukorra lahendamisele ka vahetusevanem-peainspektor T. Hainsoo. Sellega, et ta keeldus veokit vormistamast asjaolude väljaselgitamiseni ja vahetusevanema tulekuni, langetas kaebaja otsuse. Väärteomenetluse protokolli ei saa enne vormistada, kui TOTS-s on läbivaatuse akt vormistatud ja see on rikkujale vene keelde tõlgitud. Kaebaja ei saanuks kuidagi akti koostada, sest tolliläbivaatust teostasid tolliinspektor M. Visla ja vahetusevanem T. Hainsoo. Seega teostati MTA sisekontrolliosakonna poolt distsiplinaarjuurdlus ajavahemikus 15.03.2007-10.07.2007 vääradele faktidele tuginedes, ning kaebaja suhtes on jõutud vääradele seisukohtadele, mis laimavad teda ja rikuvad tema au ning alandavad väärikust. Sisekontrolli osakonna juhataja V. Naarits oli teadlik, et kaebuse esitajast kui ametnike esindajast püütakse lahti saada, ning ta vastutab tema poolt koostatud dokumentides esitatud ebaõige teabe eest; 3) 03.04.2008 alustati kaebuse esitaja suhtes järjekordset põhjendamatut distsiplinaarmenetlust. MTA õigusvastaste toimingute, diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise tõttu on kaebaja 4
(15)3-08-790 tervis halvenenud. Läbiviidavate distsiplinaarmenetluste tõttu oli kaebuse esitaja pidevalt ärevuses ja psühho-emotsionaalses pinges, tal tekkisid unehäired ja peavalud. Psühhiaater O. Lõndso 22.08.2007 kirjast nähtuvalt olid kaebuse esitaja tunde- ja tahteelu häired kujunenud pikaaegse stressi tulemusena. Seoses pikkade kohtuprotsesside ja läbiviidavate distsiplinaarmenetlustega ei saa kaebuse esitaja tegeleda enesetäiendamise, ametiühingutöö, oma lastelaste, haige abikaasa ega oma hobidega. Stressi ja tervisekahjustust süvendas veel see, et
  1. a oktoobrist detsembrini viis kaitsepolitsei Koidula tollipunktis läbi 15 tolliametniku vahistamise (Tartu Maakohtu 19.06.2006 kriminaalasi nr 1-06-7881); töökaaslaste vahistamine töö ajal tekitas töölejäänutel raskeid psüühilisi üleelamisi; töö vähendatud koosseisuga ja suurte koormustega, eriti öisel ajal ning arvutiga tekitas suurt psühho-emotsionaalset pinget ja unetust. MTA juhtkond ei võtnud midagi ette töökeskkonna parandamiseks ega töötajate tervise kaitseks. Avaldus nõusoleku saamiseks kaebuse esitaja vabastamiseks vanuse tõttu tekitas kaebuse esitajale raskeid psüühilisi elamusi ning ta pidi kuu aega olema suures psühho-emotsionaalses pinges. Kõik see kogumis põhjustas kaebuse esitaja haigestumise - 23.03.2007 kuni 21.05.2007 oli ta ambulatoorsel ravil ja töövõimetuslehel. Psüühilise tervisekahjustuse puhul ei saa tuua välja, mitu protsenti tervisekahjustusest mingi toiming põhjustas.
  2. Tallinna Halduskohtu 22.10.2008 otsusega kaebus rahuldati. Kohus tunnistas õigusvastaseks MTA toimingud, mis seisnesid 12.12.2006 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse esitamises nõusoleku saamiseks I. Tageli teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu ning I. Tageli suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimises perioodil 15.03.2007-10.07.
  3. MTA-lt mõisteti I. Tageli kasuks eelloetletud õigusvastaste toimingutega ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-490 õigusvastaseks tunnistatud toiminguga I. Tagelile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 1 000 krooni. MTA-lt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja ka menetluskulud summas 1 453 kr (riigilõiv 1 000 kr ja sõidukulud 453 kr). Põhjendused kokkuvõtlikult: 1) Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärgiks on distsiplinaarsüüteo, süüdlase ja süüteo põhjuste kiire ning igakülgne väljaselgitamine ja õiglase distsiplinaarkaristuse määramine, siis distsiplinaarmenetluse läbiviimine üldjuhul ei riku iseenesest töötaja õigusi. Analoogiliselt kriminaalmenetlusega peab töötaja taluma ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvalt teatavaid kitsendusi ja ebamugavusi tõe väljaselgitamise huvides. Tööinspektsioonilt nõusoleku küsimine ei olnud formaalselt õigusvastane ega kaebaja õigusi iseenesest rikkuv. Ajal, mil MTA tööinspektsioonile vastava taotluse esitas, kehtis ATS § 120 lg 1, mis võimaldas ametniku vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. ATS § 133 lg 3 järgi võib ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Seega oleksid MTA vaidlustatud toimingud õigusvastased ja kaebaja õigusi rikkuvad vaid siis, kui vastustajate eelmärgitud toimingute eesmärk on töötaja tagakiusamine temast vabanemise või nn „vaigistamise“ eesmärgil. Viidates Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-07-490 toodud seisukohale seoses

§ 19

lg 3 p-ga 7, leidis halduskohus, et käesolevas asjas pole oluline mitte niivõrd see, kas kaebuse esitaja pani mingi distsiplinaarsüüteo toime, vaid see, mis tagamõttega tema suhtes järjest distsiplinaarmenetlusi läbi viiakse – kas tegemist võib olla diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega seoses teenistujate esindajaks olemisega või alustab MTA iga kord ja kõigi suhtes distsiplinaarmenetlust mistahes süüteole viitava informatsiooni teadasaamisel. Samuti on oluline, kas MTA suhtus võrdselt kõigisse 65-aastastesse töötajatesse; 5

(15)3-08-790 2) MTA on I. Tageli teenistusest vabastamise nõusoleku taotlust põhjendanud väitega, et viimase saamatust tööülesannetega toimetulekul kinnitab pidevate kaebekirjade esitamine ministrile, peadirektorile, maksu- ja tollikeskuse juhatajale, kus üldjuhul on kajastatud vaid tema isiklikud küsimused ja probleemid. 11.09.2007 vastusest I. Tageli järelepärimisele, millistest kaebekirjadest on juttu, nähtub, et I. Tagel on 2006. a tõepoolest esitanud hulgaliselt teabenõudeid ja kirju MTA-le ja Rahandusministeeriumile (tl 33-35), kuid puudub alus väita, et need käsitleksid tema isiklikke küsimusi ja probleeme ning oleksid käsitatavad kui „kaebekirjad“, millisel sõnal on veidi halvustav alatoon. Seega on MTA andnud Tööinspektsioonile mõnevõrra kallutatud infot. Tööinspektsioon on põhjendanud ka, miks MTA väited I. Tageli vaimse ja füüsilise võimekuse languse osas on tõendamata, ning õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et ATS § 133 lg 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Viidates T. Allase 17.01.2007 e-kirjale (tl 22) ning T. Allase seisukohtadele kaebuse esitaja suhtes erinevates ettekannetes („Kõik on valesti ainult I. Tagelil on kõiges õigus“ (tl 28), „Isikuomadustelt on Ilmar Tagel kahepalgeline, kergesti ärrituv, teistega vähe arvestav“ või „mitmel korral on juhitud tema tähelepanu sellele, et tööajal tuleb täita inspektori tööülesandeid mitte tegeleda ametiühingu ja era asjadega“ (tl 70 pöördel-72)), mis kohtu arvates väljendasid isiklikku antipaatiat kaebaja suhtes, leidis kohus, et vastustaja ei ole tõendanud, et taotlus nõusoleku saamiseks esitati muul põhjusel kui I. Tageli ametiühingualasest tegevusest ajendatuna. Kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele on vastustaja poolt nimetatud taotluse esitamisega piiratud ning MTA sellekohane toiming on seetõttu õigusvastane; 3) Distsiplinaarmenetluse algatamise tingis kaebaja nelja kolleegi 08.03.2007 ettekanne. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud I. Tageli väidetavad süüteod kinnitamist. Arusaamatu on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märgitu, nagu nähtuks distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidest, et I. Tageli poolt veoki vormistamata jätmine toimus ajavahemikul kella 06.00-st kuni kella 09.00-ni, kui veoki vormistamine ja info andmebaasi sisestamine ei olnud sel ajal tema ülesanne. Järelikult I. Tagel ei vältinud ka „otsuste vastuvõtmist“ – tema otsus oli oodata ära vahetuse vanem ja selle kohta andis ta autojuhile korralduse. Kaebaja on piisavalt põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks vahetusevanema sekkumist ja millised kahtlused tal olid tekkinud. Vastustaja ei ole seevastu selgitanud, millel põhineb tema paljasõnaline väide, et kaebaja poolt kaebuses väljatoodud põhjused, miks ta keeldus veoki vormistust teostamast, on otsitud ja ei eeldanud vahetusevanema kaasamist olukorra lahendamisele. Kokkuvõttest ilmneb, et veoki vormistamisega oleks pidanud tegelema hoopis K. Tiido, st üks nendest, kes süüdistas I. Tagelit väidetavas otsustamatuses. Puuduvad andmed, et K. Tiidole oleks olnud etteheiteid kõnealuse veoki vormistamata jätmisega seoses või seoses valekaebusega kolleegi peale, selle asemel on kaebajale pandud süüks MTA ametniku eetilise käitumise aluste punkti 2.4 eiramist, kliendikeskse tolliteenuse osutamata jätmist ja ebaprofessionaalset käitumist ning ainult põhjusel, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa kahjulikku tagajärge, ei pidanud menetleja distsiplinaarkaristuse kohaldamist antud juhul otstarbekaks. Järelikult ei algatata MTA-s distsiplinaarmenetlust iga teenistuja umbmäärasel ajal aset leidnud väidetavale otsuste vastuvõtmise vältimisele ja ebaprofessionaalsele käitumisele, „sealjuures sooviga, et see menetlus edukas oleks (tl 78)“. Ka selle distsiplinaarmenetluse alustamine oli otseselt seotud kaebaja ametiühingualase tegevusega, sest samasuguste rikkumiste puhul teiste Koidula TP töötajate poolt ei ole distsiplinaarmenetlust alustatud. Samuti nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, et I. Tagel ei keeldunud T. Hainsoo antud korralduse täitmisest ja asus väärteoprotokolli vormistama. Et kokkuvõttes peeti vajalikuks osundada asjaolule, et I. Tagel sisustab tööaega pigem ametiühingu tööga seotud tegevusega, ning tehti ettepanek analüüsida tema töötulemusi, initsiatiivikust, otsustusvõimet ning vastavust lisatasu saamise kriteeriumidele, annavad kogumis alust arvata, et ka see distsiplinaarmenetlus viidi kaebuse esitaja suhtes läbi ajendatuna tema ametiühingualasest tegevusest. On kaheldav, et nii pika tolliametniku staaži ja kogemustega isik ei tunne oma töökohustusi ja neid reguleerivaid 6
(15)3-08-790 õigusakte ning on selles osas veel nii erandlikult halb näide, et nõuab juhtkonna arvates iga kuu või paari järel uute menetluste algatamist; 4) Puudub kahtlus, et MTA õigusvastased toimingud on põhjustanud kaebajale raskeid üleelamisi, hingelist valu, stressi ja tervise kahjustamist. Seda kinnitavad nii I. Tageli viibimine töövõimetuslehel ajavahemikus 23.03.-21.05.2007 (tl 36) kui ka psühhiaater Olev Lõndso 22.08.2007 tõend (tl 37), vaatamata asjaolule, et kaebaja väiteil juba
  1. a lõpul Koidula TP 15 tolliametniku vahistamine tekitas töölejäänutel, sh ka kaebajal, raskeid psüühilisi üleelamusi ning tööst vähendatud koosseisuga ja suurte koormustega tulenevat suurt psühho-emotsionaalset pinget, tervisehäireid ja unetust. Dr Lõndso on sedastanud: „Häired patsiendi tunde- ja tahteelu avaldustes olid kujunenud pikaaegse stressi tulemusena. /…/ Patsient ei suutnud enam normaalselt suhelda, töötada“. Osundatud tõendis viitas arst depressiivsele meeleolule, keskendumisraskustele, unehäiretele košmaarsete unenägudega, peavaludele. Töövõimetuslehest nähtuvalt oli kaebaja ka ambulatoorsel ravil 23.03.2007-21.05.2007 O. Lõndso määramisel. Ehkki kaebajal võis olla stress juba varasemast ajast, on tal tõsised tervisehäired avaldunud just pärast MTA õigusvastaseid ja diskrimineerivaid toiminguid tema suhtes. Seega on vastustaja õigusvastaste toimingute ja kaebajal tekkinud moraalse kahju vahel põhjuslik seos, seda ka vaatamata asjaolule, et I. Tagel on haldusasjas nr 3-07-1360 esitatud MTA peadirektori 01.06.2007 käskkirjaga nr 1080-k põhjustatud moraalse kahju hüvitamise nõude tõendamiseks samuti ülalmainitud haiguslehe. Kuna viidatud haldusasjas vaidlustatud käskkiri anti ajal, kui kaebaja viibis töövõimetuslehel, siis ei pruugi see töövõimetusleht kaebaja väiteid selles teises haldusasjas tõendada, kuid see asjaolu ei välista põhjuslikku seost käesolevas asjas; 5) PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju üksnes rahaline hüvitamine. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Antud juhul puudub kahtlus, et MTA on oma õigusvastaste toimingutega põhjustanud kaebajale nii hingelisi kannatusi kui ka tervisehäireid. Sealjuures on MTA õigusvastased toimingud I. Tageli suhtes olnud tahtlikud, järjekindlad ja suunatud sellisena just kaebaja „elu kibedaks tegemisele“ ja temast kui „tüütust kaebekirju kirjutavast ametiühingutegelasest“ vabanemisele. Seega on vastustaja pannud toime raske rikkumise. MTA on pidanud ette nägema oma tegevuse võimalikke tagajärgi kaebajale ja ilmselt on ka möönnud nende saabumist. Moraalse kahju rahaline hüvitamine oleks põhjendamatu siis, kui tegemist oleks vaid ühe õigusvastase toiminguga, antud juhul ei saa rääkida rikkumise väikesest intensiivsusest. Kuna ei ole võimalik objektiivselt mõõta tekitatud moraalse kahju rahalist väärtust, siis on selline hüvitise väljamõistmine pigem rehabiliteeriva ja sümboolse tähendusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. MTA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et kohtuotsuse põhjendused on meelevaldsed ja subjektiivsed ega tugine tõenditel. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 7
(15)3-08-790 1) Seadusandja seadis ametniku teenistusest vabastamise aluseks üksnes ametniku vanuse ja jättis haldusorganile normi rakendamisel kaalutlusõiguse – kas ametnik vabastada või jätta vabastamata. Kohtul puudub pädevus hinnata, kas ametniku vabastamine oli otstarbekas, sest vastasel korral sekkuks kohus haldusorgani tegevusse (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-42-02 p 10 ja nr 3-31-35-02 p 12). Kohus saab anda üksnes hinnangu, kas peadirektoril oli pädevus ja õiguslik alus käskkirja andmiseks või toimingu sooritamiseks, samuti kas kaalutlusotsuse tegemisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid üldtunnustatud põhimõtteid. Ainuüksi taotluse esitamine ja nõusoleku küsimine tööinspektsioonilt ei tekitanud kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi, mistõttu puudub I. Tagelil põhjendatud huvi taotluse esitamise õigusvastaseks tunnistamiseks; 2) Halduskohus juhindus peamiselt Tööinspektsiooni 11.01.2007 vastusest ning Tallinna Ringkonnakohtu hinnangust haldusasjas nr 3-07-490 vaidluse all olnud distsiplinaarmenetlusele ega arvestanud MTA põhjendusi taotluse esitamise kohta. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et ebavõrdsele kohtlemisele viitab see, et 10.01.2007 seisuga oli ametis teenistuses 10 65-aastast ametnikku. MTA-s oli enne ATS § 120 lg 1 (
  1. a redaktsiooni) kehtetuks tunnistamist tavapärane, et 65-aastaseks saanud ametnikud vabastati teenistusest.
  2. a vabastati vanuse tõttu teenistusest 6 ametnikku,
  3. a vabastati 3 ja
  4. a 10 ametnikku. Teenistusse jäeti üksnes need ametnikud, kes omasid erialaseid teadmisi, kellele asendaja leidmine oleks osutunud keeruliseks ja kelle vabastamisel poleks olnud tagatud organisatsiooni jätkusuutlikkus konkreetses valdkonnas. I. Tageli puhul ei olnud tegemist nimetatud tingimustele vastava ametnikuga, mistõttu ei saa ka tugineda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele. Apellant kasutas seadusega temale antud diskretsiooniõigust ja kaalutlusotsuse tegemisel oli MTA peadirektor seotud nii asjakohaste õigusaktide kui ka konkreetse ametniku tööpanuse ja võimetega. Kohus on põhjendamatult pidanud T. Allase avaldatut antipaatiaks I. Tageli kui teenistujate esindaja suhtes. Koidula TP juhataja ja I. Tageli vahetu ülemusena oskab T. Allas anda kõige objektiivsema hinnangu oma alluvuses oleva ametniku teenistuskohustuste täitmisele – võimekusele teenistusülesannete täitmisel, suhtumisele töösse, kaaskolleegidesse, klientidesse, töö tulemustele ja kvaliteedile, professionaalsusele, initsiatiivikusele, otsustusvõimele ja lahenduste leidmise oskusele. Teenistuja tööpanuse hindamine kuulub tema vahetu juhi ülesannete hulka. Apellant osundab Tallinna Halduskohtu 27.02.2006 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-06-403, milles kohus tuvastas, et I. Tageli tööpanus tollipunkti ülesannete täitmisel oli tunduvalt väiksem kui teistel inspektoritel; 3) K. Tiido viis tollivormistuse lõpuni ja suunas kella kaheksa paiku veoki Venemaale, mistõttu puudub tema tegevuses süüteo koosseis. Kohtuistungil toodi välja, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on ekslikult märgitud, et I. Tagel töötas
  5. töökohal. Tegelikult täitis I. Tagel kl 3.006.00 oma teenistuskohustusi töökohal nr
  6. Nimetatud eksitus tingib vajaduse muuta distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte sisulist osa otsuste vastuvõtmisest keeldumise osas, kuid ei tähenda, et menetluse läbiviimine oli õigusvastane; 4) Kohus on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest meelevaldselt toonud välja lauselõigu, et I. Tagel sisustab tööaega pigem ametiühingu tööga seotud tegevusega. Seda lõiku tuleb vaadata kontekstis ülejäänuga. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt: ”Koidula tollipunkti juhataja kohusetäitja Tanel Allas`e poolt koostatud Ilmar Tageli iseloomustusest nähtub, et Ilmar Tagel töötab MTA süsteemis alates 1992 aastast. Vaatamata pikaajalisele töökogemusele tolliinspektorina täidab Ilmar Tagel oma tööülesandeid pealiskaudselt ja sisustab tööaega pigem ametiühingu tööga seotud tegevustega.” Vahetu ülemus annab siin hinnangu I. Tageli töökohustuste täit- 8
(15)3-08-790 misele - ametiühingu töö tegemiseks on I. Tagelil ettenähtud vastavad tunnid ja ta ei tohiks ametiühingu töö tegemiseks kasutada aega, mis on ette nähtud teenistuskohustuste täitmiseks; 5) I. Tagel esitas oma kaebuses halduskohtule väga palju erinevaid, laialivalguvaid väiteid, mistõttu kohus pidas istungil vajalikuks täpsustada kaebuse sisu ja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus põhjendamatult arvestanud kaebuse esemesse mittekuuluvaid väiteid, mille õigsust ei ole menetluse käigus kontrollitud ja MTA poolt esitatud tõendeid ei ole seejuures arvestatud. Kuna MTA vaidlustatud toimingud ei ole õigusvastased, on põhjendamatu moraalse kahju hüvitise väljamõistmine; 6) RVastS § 9 lg 1 kohaselt ei saa hingeliste üleelamiste eest rahalise kahju hüvitamist nõuda. VÕS § 127 lg 4 kohaselt on oluline hinnata eraldi iga õigusvastase teo ning moraalse kahju tekkimise põhjuslikku seost. Kohus, asudes seisukohale, et moraalne kahju on põhjustatud õigusvastaste tegudega kogumis, ei ole antud asjas seda teinud; 7) Käesolevas asjas ei ole tõendatud I. Tagelile moraalse kahju tekkimine. Töövõimetuslehe ja O. Lõndso tõendi osas viitab apellant Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-06 avaldatud seisukohale, kus kohus leidis, et arstitõendid, mis näitavad, et isik on erinevatel aegadel olnud ambulatoorsel ravil seoses depressiooniga vm, ei tingi automaatselt moraalse kahju hüvitamist rahaliselt; raviga seoses tekkivaid kulutusi ei saa samastada mittevaralise kahjuga; 8) Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on tööandja õigus ja töötaja peab arvestama sellise võimalusega ning tõe väljaselgitamise huvides taluma teatavaid kitsendusi ja ebamugavusi isegi siis, kui tegemist on töötajate esindajaga. 7. I. Tagel palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) Apellant ei ole ümber lükanud seda, et esitas kaebuse esitaja vabastamiseks nõusoleku saamiseks ebaõigeid andmeid. MTA viidatud kirjavahetus isiklikes küsimustes oli tegelikult ametiühingu ülesannete täitmine vastavalt

§-dele 17 ja

  1. Kuna MTA keeldus alustamast läbirääkimisi EMTAL-ga kollektiivlepingu ja palgakorralduse muutmise üle, oli kaebuse esitaja sunnitud seoses sellega pöörduma Tööinspektsiooni ja Tallinna Halduskohtu poole. MTA esitatud väär info oli ka see, nagu saanuks kaebuse esitaja pärast tema vabastamist ühiskondlikus korras edasi töötada EMTAL peausaldusisikuna. Seda ei lubanuks 13.12.2006 Riigikogus vastu võetud ja 01.02.2007 jõustunud uus töötajate usaldusisiku seadus, mis sätestas tingimuse, et usaldusisikuks saab olla ainult tööandja töötaja. Seda teadis MTA
  2. a detsembris hästi. Seega oli MTA eesmärk saada lahti kaebuse esitajast kui teenistujate esindusorganisatsiooni juhist ja peausaldusisikust; 2) EMTAL juhatuse 22.12.2006 koosoleku protokollis on näha, et I. Tagel omas eriteadmisi, pikaajalist töökogemust tollis ja mitmekülgset rahvusvahelist koolitust. Tollikontrollis omistatakse erilist tähelepanu reisijate intervjueerimisele, kehakeele tundmisele. Kaebaja oli tollinspektoritest ainuke, kes oli omandanud Tartu Riiklikus Ülikoolis psühholoogi kutse, ning hiljem tööalaselt ennast täiendanud kehakeele ja intervjueerimise alal. Samuti oli I. Tagel osalenud varasematel aastatel rahvusvahelistel koolitustel Soome tollikoolis ja tööpraktikal Soome tollis, Ameerika, Taani, Prantsuse tolliametite poolt läbiviidud kursustel, jne. I. Tagel oli ainuke Koidula TP ametnikest, kes oli saanud mitmekülgse narkootikumide vastase võitluse rahvusvahelise koolituse. Kaebaja oli ainuke EL välispiiril töötavatest tolliametnikest, kes valdas 4 võõrkeelt. I. Tagel on tollitööl alates
  3. a, samas enamik kolleege asus tollitööle alles
  4. a, pärast seda, kui enamik Koidula TP tolliametnikke ametist korruptsioonisüüdistusega töölt vabastati. Nende tööstaaž Koidula tollipunktis oli alla 1 aasta. Enamikel kolleegidest oli keskharidus. Ka tollipunkti 9

(15)3-08-790 juhataja T. Allas ei ole praktilisel tollitööl tolliametnikuna töötanud. Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemia korrektsiooni alal ning töötanud vanglate süsteemis; 3) MTA täiendavad andmed nõusoleku taotlemisel Tööinspektsioonilt (apellandi esitatud T. Allase kiri) sisaldasid ebaõigeid väited. Otsitud olid süüdistused arvuti mittetundmise kohta. I. Tagel on läbinud arvutikursused, töötanud pidevalt tolli arvutiprogrammidega ning tollitöö ei ole jäänud arvuti kasutamise oskuseta ühelgi juhul tegemata. Samas on tööandjal kohustus ametnikud uute arvutiprogrammide kasutuselevõtmisel välja koolitada. Umbes kuu tagasi toimunud arenguvestlusel ei olnud tollipunkti juhatajal T. Allasel kaebuse esitajale midagi ette heita. Ka ei ole I. Tageli käitumise kohta (väidetav „räuskamine“) ükski reisija esitanud pretensioone. Väärad olid esitatud andmed apellandi füüsiliste võimete ja väsimise kohta. I. Tagel võitis tänavu oma vanuseklassis 24 km jooksus Tartu jooksumaratoni ja on
  1. a osalenud ligi 20-l üleriigilisel jooksuvõistlusel ning olnud seal oma vanuseklassis paremate seas. Ta läbis edukalt
  2. a maikuus Tartus Spordimeditsiinikeskuses MTA korraldatud tervisekontrolli; 4) Apellant ei ole ümber lükanud seda, et kaebuse esitaja sattus ebasoodsasse olukorda ka Koidula tollipunkti töökeskkonnavolinikuna. Seoses ühiskondliku tööga ja distsiplinaarmenetlustega polnud tal aega vaidlustada tööinspektor K. Viilu akti (tlk 104, leiti, et uut riskianalüüsi Koidula TP-s ei ole vaja). Samas said kaebuse esitaja küsimuste tõstatamisega paljud Koidula TP töökeskkonnaalased probleemid lahendatud. MTA poolt koostati
  3. a Koidula TP-s läbiviidud töökeskkonna riskianalüüsi alusel tegevuskava, mis toodi tollipunkti 08.02.
  4. Tollipunkti ametnikud vaktsineeriti puukentsefaliidi ja gripi vastu, lõpetati Venemaalt saabuvatelt reisijatelt äravõetud lihasaaduste ja toiduainete hoidmine tollivormistusruumis, suuremat tähelepanu hakati pöörama tolliametnike olmele (muretseti uus saunaahi, külmik, toidunõud jne). Ametnike töökoormuse vähendamiseks nähti tollipunkti koosseisus hiljem ette täiendavalt kaks tolliametniku ametikohta; 5) Kaebuse esitaja ebavõrdsele kohtlemisele viitab ka TIR märkmiku kolmandale isikule üleandmise juhtum veebruaris
  5. Tollipiiri ületas teisele vedajale ja teisele vedukile väljaantud TIR Carnetiga kolmas isik. Pärast Vene tolli poolt TIR veose tagasisaatmist vormistati Koidula TP-s TIR-vedu ikkagi nii nagu oleks veost vedanud tegelik TIR Carneti valdaja, kelle nimele oli Eesti Rahvusvahelises Autovedajate Assotsiatsioonis väljaantud TIR Carnet, mitte kolmas isik, ning edastati väär info, et TIR veosega on kõik korras. Antud väga tõsise rikkumise puhul ei pidanud MTA vajalikuks üldse distsiplinaarmenetlust algatada; 6) Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et põhjendused distsiplinaarmenetluse alustamiseks olid otsitud. Vastuseks V. Naaritsa küsimusele, et materjalidest ei nähtu, millise puuduse tõttu sõiduk platsil seisis ja kas ta oli sinna suunatud meie ametnike poolt, vastatakse T. Allase 04.07.2007 meilis, et veok saadeti Venemaalt tagasi, kuna väidetavalt oli veoki kõrgus lubatust suurem, inspektor K. Tiido on žurnaali kandes selgelt välja toonud, miks veok sinna paigutati ja et 02.
  6. kell 8.00 uue vene vahetuse saabudes proovib veok uuesti Venemaale minna. Jääb selgusetuks, miks pidi kaebuse esitaja lubama Eesti Vabariigist välja tollidokumentideta, lubatust kõrgema veoki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  7. Mis puudutab MTA poolt Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse esitamist nõusoleku saamiseks I. Tageli vabastamiseks vanuse tõttu ja I. Tageli suhtes ajavahemikul 15.03.200710
(15)3-08-790 10.07.2007 distsiplinaarmenetluse läbiviimist, siis nende toimingute suhtes on I. Tagel taotlenud nii nende õigusvastasuse tuvastamist kui ka nendega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist. Kuna haldusakti või toimingu õigusvastasust tuvastav kohtuotsus ei pane menetlusosalisele kohustust selle akti või toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, ei piisa isikul HKMS § 7 lg 1 teise lause mõttes põhjendatud huvi olemasoluks üksnes asjaolust, et haldusakti või toiminguga rikutakse tema õigusi. Seega ei ilmne kaebaja seisukohtadest (vt kaebus tl 1-8 ja selle täiendus tl 47-49) muud põhjendatud huvi nende toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kui rahalise hüvitise saamine nendega tekitatud moraalse kahju eest, mida kaebuse esitaja käesolevas asjas samuti taotleb.
  1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju, sh ka mittevaralise, hüvitamise eelduseks kahju tekitamise õigusvastasus. Seepärast pole juhul, kui õigusvastasuse tuvastamise suhtes ei ole kaebuses väljendatud muud põhjendatud huvi kui samas kaebuses taotletud kahjuhüvitise saamine, põhjendatud õigusvastasuse tuvastamise taotlust käsitleda kaebuse eraldiseisva taotlusena (HKMS § 6 lg 3 p 1); selline kaebus tuleks tervikuna lugeda kaebuseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks (HKMS § 6 lg 3 p 2).
  2. Muud põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kui rahalise kahjuhüvitise saamine ei ilmne ka halduskohtu otsusest. Kohtuotsuses on küll kaks korda (põhjenduste p 1 ja 7) viidatud Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-06 avaldatud seisukohale, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav, heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi. Samas ei saa neist viidetest järeldada, nagu oleks kohtuotsuse resolutiivosas vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamine mõeldud mittevaralise kahju hüvitisena. Kohtuotsuse põhjendustest ei ilmne, et kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kaebuse esitajale mittevaralist kahju tekitatud au teotamisega, ning ilmneb (vt kohtuotsuse põhjenduste p 7), et kohus on pidanud käesoleval juhul põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist just rahas. Ka kaebuse esitaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist rahas (vt kaebuse täpsustuse lk 3 tl 49).
  3. Eeltoodud põhjustel oli kohtuotsuse resolutiivosas MTA toimingute, mis seisnesid 12.12.2006 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse esitamises nõusoleku saamiseks I. Tageli teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu ning I. Tageli suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimises perioodil 15.03.2007-10.07.2007, õigusvastaseks tunnistamine alusetu. II
  4. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seejuures võib ta mittevaralise kahju puhul selle rahalist hüvitamist RVastS § 9 lg 1 kohaselt nõuda tingimusel, et kahju tekitati süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega. Seega eeldab mittevaralise kahju rahaline hüvitamine RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt seda, et isikule on tekkinud mittevaraline kahju ning see kahju on põhjuslikus seoses õigusvastase ning isiku õigusi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud viisil rikkuva avaliku võimu kandja tegevusega avalik-õiguslikus suhtes. 11
(15)3-08-790 Apellatsioonkaebusest nähtuvalt käib vaidlus selles, kas antud juhul on tõendatud kaebuse esitajal mittevaralise kahju tekkimine, sh sellise moraalse kahju tekkimine, mille hüvitamist on õigus nõuda rahas, kas tekkinud kahju ja avaliku võimu kandja tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas tegemist oli kaebuse esitaja õigusi rikkuva õigusvastase tegevusega.
  1. Halduskohus on leidnud, et MTA on põhjustanud kaebajale „nii hingelisi kannatusi kui ka tervisehäireid.“ Apellant väidab, et RVastS § 9 lg 1 „hingeliste üleelamiste“ eest kahju rahalist hüvitamist ette ei näe. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eristada mittevaralise kahju olemust ja selle kahju tekitamise viisi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. RVastS § 9 lg 1 ei kujuta endast selle sätte suhtes erinormi, nagu ekslikult arvab apellant. RVastS § 9 lg 1 ei määratle, milles seisneb rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju iseloom, vaid reguleerib, milliste subjektiivsete õiguste rikkumisega peab mittevaraline kahju olema tekitatud, et selle hüvitamist rahas saaks nõuda. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei piisa üksnes RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguste rikkumise faktist, vaid tuleb tuvastada ka selle õiguste rikkumise kaudu mittevaralise kahju tekkimine (olgugi, et isiklike õiguste rikkumise korral lähtutakse tuvastamisel kannatanule mittevaralise kahju tekkimise eeldusest – vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04). Seega kuulub RVastS § 9 lg 1 alusel rahas hüvitamisele hingeline valu ja kannatus, kui see on põhjustatud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud viisil, sh kannatanu tervise kahjustamisega. Hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju ei ole iseenesest samastatav „tervisehäirega“.
  2. Kaebuse esitajale mittevaralise kahju tekkimist saab iseenesest pidada tõendatuks. Dr Olev Lõndso tõendis (tl 37) kirjeldatud kaebuse esitaja tervisehäiretest võib järeldada, et need tekitavad isikule nii hingelisi kui teatud juhtudel (peavalud) ka füüsilisi kannatusi. Et need häired olid tõendi kohaselt tekkinud (pikaajalise) stressi tulemusena, tähendab, et tõendis nimetatud tervisehäired olid omakorda tekkinud hingeliste kannatuste (närvipinge, hirm vms tulemusel). Seega saab kaebuse esitaja mittevaraliseks kahjuks pidada nii tervisehäiretest tingitud kui ka tervisehäirete tekkimiseni viinud kannatusi. Nende kannatuste puhul on tegemist RVastS § 9 lg 1 tähenduses tervise kahjustamisega seotud mittevaralise kahjuga, mille hüvitamist on õigus nõuda rahas.
  3. Järgnevalt tuleb hinnata, kas on tõendatud põhjusliku seose esinemine MTA vaidlusaluste toimingute ja kaebuse esitajal eelviidatud kahju tekkimise vahel.
  4. O. Lõndso tõendis viidatud tervisekahjustuste tõttu viibis kaebuse esitaja töövõimetuslehel perioodil 23.04.2007-21.05.
  5. See ajavahemik järgnes ajaliselt kaebuse esitaja suhtes 23.01.2007-07.02.2007 läbi viidud distsiplinaarmenetlusele, 15.03.2007-10.07.2007 läbi viidud distsiplinaarmenetluse algatamisele ning MTA poolt kaebuse esitaja vanuse tõttu ametist vabastamise taotlemisele (taotlus esitati 12.12.2006 ja selle suhtes tehti otsus 11.01.2007).
  6. Kaebuse esitaja väitel pidi ta läbiviidavate distsiplinaarmenetlustega seoses olema pidevalt ärevuses ja pingeseisundis, suurt stressi, pingeseisundit ja ärevust tekitas ka avaldus kaebuse esitaja vabastamiseks vanuse tõttu (vt kaebuse täienduse lk 2 tl 48). MTA on halduskohtus osundanud, et 23.01.2007-07.02.2007 läbiviidud distsiplinaarmenetluse õigusvastasuse tuvastamise kohtuasja arutamisel väitis I. Tagel, et ta ei teadnud tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kohta ning et ta sai sellest teada alles siis, kui luges „23.01.2007 kokkuvõtet“. MTA osundus on distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kuupäeva osas ebaselge (teatavasti koostati kokkuvõte 07.02.2007). Samuti ei ole see vastuväide sisuliselt põhjendatud. Et I. 12
(15)3-08-790 Tagel distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega tutvudes sai teada järjekordsest ja tema hinnangul otsitud põhjustel tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlusest, võis temale põhjustada täiendavaid hingelisi kannatusi, mis viisid tervisehäireni. Pole vaidlust selles, et kaebuse esitaja oli nii MTA poolt tema vabastamiseks nõusoleku taotlemisest kui 15.03.2007 alustatud distsiplinaarmenetlusest teadlik kummagi menetluse algusest alates. Kaebuse esitaja teavitamist 15.03.2007 alustatud distsiplinaarmenetlusest näitab sellekohane e-kirjavahetus (tl 74-75). Kaebuse esitaja 17.01.2007 seletusest T. Allasele (tl 103) ja ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusest haldusasjas nr 3-07-490 nähtuvalt on kaebuse esitaja nii vahetule ülemusele kui ka haldusasjas kohtule seletanud, et rikkumise põhjustas stress, mis oli tingitud sellest, et parajasti oli küsitud avaliku teenistuse seaduse § 133 lg 3 kohaselt tööinspektor-juristi nõusolekut tema teenistusest vabastamiseks ATS § 120 lg 1 alusel vanuse tõttu ning nõusolekust sõltus kaebaja teenistusse jäämine. On usutav, et väljavaade saada teenistusest vabastatud ja distsiplinaarmenetluse läbiviimine põhjustab teenistust jätkata soovival ametnikul ärevust ja muret.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega selles, et põhjuslikku seost kaebuse esitajal tekkinud tervisekahjustuste ja vaidlusaluste toimingute vahel ei välista see, et nii kaebuse esitaja enda väidetest kui ka dr O. Lõnso tõendist nähtuvalt oli kaebuse esitajal stress juba varasemast ajast. Kuna tõsisemad tervisehäired ilmnesid kaebuse esitajal pärast MTA poolt kaebuse esitaja vanuse tõttu ametist vabastamise taotlemist ning 15.03.2007-10.07.2007 läbi viidud distsiplinaarmenetluse alustamist ning mõlemate toimingute puhul on tõenäoline oluliste hingeliste üleelamiste põhjustamine kaebuse esitajale, on tõenäoline, et need olid tervisekahjustuse tekkimisel olulise tähtsusega.
  2. Olukorras, kus hingeliste läbielamiste tõttu tekkinud tervisekahjustus on kujunenud pikema aja vältel erinevate sündmuste koosmõjus, pole võimalik hinnata, kui suure osa kahjust põhjustas üks või teine sündmus eraldi. Seetõttu ei näita halduskohtu hinnang, et moraalne kahju põhjustati erinevate tegudega kogumis, nagu oleks kohus eiranud nõuet hinnata põhjuslikku seose olemasolu eraldi iga õigusvastase teo ja moraalse kahju tekkimise vahel. 20.

§ 19

lg 2 kohaselt ei või töötaja õigusi piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt mõistetakse lg-s 2 toodud õiguste piiramise all ametiühingutegevuse tõttu tööle mittelubamist (p 1), töölepingu ülesütlemist või teenistusest vabastamist (p 2), töötingimuste halvendamist (p 3), töötasu, palga või lisatasu vähendamist või mittemaksmist (p 4), distsiplinaarkaristuse määramist (p 5), ähvardamist töölepingu ülesütlemise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise ja karistuse määramisega (p 6) või muud ebavõrdset kohtlemist (p 7). Tõendamiskoormuse, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega, paneb sama paragrahvi lg 5 tööandjale.

  1. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektor-juristi 11.01.2007 otsuses (tl 18-21) leiti, et I. Tageli teenistusest vabastamist taotleti tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide kaitsmisel. Otsuses toodi esile teenistujate ebavõrdsele kohtlemisele viitav asjaolu (MTA teenistuses on 10 ametnikku, kes on nimetatud vanuses või vanemad) ning asjaolud, mis rääkisid vastu MTA tõendamata väidetele ametniku füüsiliste ja vaimsete võimete languse kohta (I. Tagel on saanud Koidula TP ametnikest pikima rahvusvahelise koolituse, sealjuures läbinud edukalt kolm kursust
  2. a, mis annab tunnistust tema suutlikkusest omandada uusi teadmisi, osales 16 üleriigilisel spordivõistlusel
  3. a ja 07.11.2006 tervisekontrollis tuvastati tema hea tervislik seisund) ja töössesuhtumise kohta (
  4. a jooksul ei ole I. Tagelile 13

(15)3-08-790 määratud ühtki distsiplinaarkaristust ja Koidula TP juhatajaga 2006. a toimunud arenguvestlusel pole tööalaseid vajakajäämisi täheldatud). Samuti on jäänud tõendamata MTA poolt Tööinspektsioonile esitatud halvustav väide, nagu kirjutaks I. Tagel pidevalt kaebekirju isiklikes probleemides. Neid asjaolusid ei ole tööandja käesolevas kohtumenetluses ümber lükanud. Seega võib taotluse esitamist nõusoleku saamiseks I. Tageli vabastamiseks hinnata tema „muu ebavõrdse kohtlemisena“ ametiühingutegevuse tõttu (

§ 19lg 3 p 7).

Kuna I. Tageli teenistusest vabastamist ei toimunud ning pole alust arvata, nagu poleks MTA-l olnud tegelikku soovi I. Tagel teenistusest vabastada, ei kvalifitseeri kohus seda toimingut

§ 19lg 3 p-de 2 või 6 järgi.

22. 22.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-490 märkis ringkonnakohus: „Reeglina ei riku distsiplinaarmenetluse läbiviimine kui süüteo asjaolude väljaselgitamisele suunatud menetlus iseenesest töötaja õigusi. Töötajad peavad taluma menetluse läbiviimisega seotud kitsendusi tõe väljaselgitamise huvides.

§ 19

on aga andnud töötajatele täiendava kaitse ebavõrdse kohtlemise eest, mis on ajendatud töötaja ametiühingualasest tegevusest. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui tööandja algatab ja viib distsiplinaarmenetluse läbi ajendatuna töötaja ametiühingualasest tegevusest süüteo osas, mille puhul tavaliselt distsiplinaarmenetlust ei algatata, on tegemist

§ 19lg 3 p 7 näidatud õiguste piiramisega.

Vastasel korral võiks tööandjad, algatades distsiplinaarmenetlusi ka väheoluliste rikkumiste puhul, hoida ametiühinguliikumisega seotud isikuid pidevas pingeolukorras ning mõjutada nende seisukohti sobivas suunas.“ T. Allase poolt 15.03.2007 edastatud ettekande (tl 66-67) kohta leidis MTA sisekontrolli osakonna juhataja T. Naarits 15.03.2007 e-kirjas, et lisatud ettekandes on viidatud konkreetsele sisekorraeeskirja rikkumisele, ning tegi ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust (tl 65). See hinnang on sisuliselt ebaõige juba ainuüksi ettekandes toodud info põhjal, kui isegi jätta arvestamata distsiplinaarmenetluse käigus selgunud täiendava teabe. Tegelikult ei ole ettekandes viidatud ühelegi konkreetsele sisekorraeeskirja rikkumisele. Ettekandes toodud info, mille kohaselt leppisid vahetusevanem T. Hainsoo ja I. Tagel töö käigus kokku, et väärteo vormistab T. Hainsoo, ei viita sellele, nagu oleks I. Tagel jätnud täitmata teenistusalase korralduse. Kirjeldus juhtumist Vene tollist tagasi saadetud ja Eesti tolli poolt „probleemsete“ hulka paigutatud auto ootamapanemisega on ettekandes sedavõrd üldsõnaline, napp ja ebamäärane, et ei anna piisavat alust kahtlustada nagu oleks I. Tagel hoidunud formaalsel ettekäändel otsuse vastuvõtmisest ning mitte osutanud „kliendikeskset“ või professionaalset tolliteenust (nt on kajastamata, mis põhjusel auto „probleemsete“ hulka arvati). Isegi kui nõustuda sellega, et viidatud kirjeldus annab alust kahtlustada I. Tagelit eksimuses “Maksu- ja Tolliameti ametniku eetilise käitumise aluste” p 2.4 vastu, ei saa sellist rikkumist hinnata tõsiseks. Pole tuvastatud, et muu ametniku puhul oleks kunagi distsiplinaarmenetlust algatatud sellistel asjaoludel. Ümber lükkamata on jäänud kaebuse esitaja väide, et 2007. a veebruaris Koidula TP-s toimunud tõsisele TIR konventsiooni nõuete rikkumisele, mida nimetati „kahetsusväärseks juhtumiks“ (e-kiri tl 122), ei ole järgnenud mingit distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olnud ettekande koostas T. Allas, kes 17.01.2007 e-kirjas väljendab vajadust alustada I. Tageli suhtes distsiplinaarmenetlust põhjusel, et vaidlustada Tööinspektsiooni poolne keeldumine nõusoleku andmisest I. Tagel teenistusest vabastada. Ka T. Allase käitumine on omistatav MTA-le kui I. Tageli teenistusandjale. Seega on tuvastatud, et 15.03.2007 distsiplinaarmenetluse alustamine väljendab I. Tageli erinevat kohtlemist teistest ametnikest. MTA ei ole toonud esile sellise erilise kohtlemise põhjuseid, mis ei seondu I. Tageli ametiühingualase tegevusega. Seetõttu ei ole MTA ka sel juhul täitnud

§ 19lg-st 5 tulenevat tööandja tõendamiskoormust.

Distsiplinaarmenetluse algatamine 15.03.2007 ja läbiviimine oli seetõttu vastuolus

§ 19lg 3 p-ga 7. 14

(15)3-08-790 23. I. Tageli suhtes 23.01.2007-07.02.2007 läbi viidud distsiplinaarmenetluse tunnistas ringkonnakohus vastuolu tõttu

§-ga 19 22.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07490. 24.

§ 19

lg 3 p-s 7 sätestatud rikkumise toimepanemine töötajate esindaja suhtes rikub viimase õigusi. Sellise rikkumise puhul viitab sama paragrahvi lg 4 mh töötajate esindaja võimalusele esitada nõue moraalse kahju hüvitamiseks. Seega pole alust arvata, et rikutud sätete eesmärgiks ei olnud mh kannatanule rikkumisega tekitatud moraalse kahju ärahoidmine.

  1. Eeltoodud põhjendustel on halduskohtu otsus õige moraalse kahju hüvitise väljamõistmise osas. III
  2. Käesoleva otsuse põhjenduste I osas toodud asjaoludel tuleb MTA apellatsioonkaebus rahuldada osas, millega halduskohus tunnistas MTA toimingud otsuse resolutiivosas õigusvastaseks (kohtuotsuse resolutsiooni p 2). Halduskohtu otsus jääb II osas toodud põhjendustel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata kahjuhüvitise väljamõistmist puudutavas osas.
  3. Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli tuvastamistaotlus hõlmatud kahju hüvitamise taotlusega, mis kuulus rahuldamisele, ei anna halduskohtu otsuse muutmine alust menetluskulude ümberjagamiseks – ka muudetud kohtuotsusega rahuldati sisuliselt halduskohtule esitatud kaebus.
  4. MTA ei ole esitanud taotlust apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Kaebuse esitaja taotles MTA-lt apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist summas 258 kr (sõidukulud kohtuistungile ja tagasi 230 kr) ja postikulud (tähtkirja saatmine vastusega MTA apellatsioonkaebusele 28 kr). Kulude kandmine on tõendatud esitatud kuludokumentidega – bussipiletid ja AS Eesti Post arve. Olgugi et MTA apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, mõistab ringkonnakohus MTA-lt kaebuse esitaja kasuks nimetatud menetluskulud välja terves ulatuses, sest apellatsioonimenetluse tulemusel jääb lõppastmes jõusse kaebust rahuldav otsus. Lauri Madise Viive Ligi Ruth Virkus 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.