3-09-376/51

3-09-376 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-376 Haldusasi OÜ Mark Invest kaebus Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korralduse nr 2035-k tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 09.04.
2. Menetlusosalised Toivo Viilup – kaebuse esitaja OÜ Mark Invest volitatud esindaja; Taimar Ehrlich – kaebuse esitaja OÜ Mark Invest volitatud esindaja; Aldi Alev – vastustaja Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindaja; Katrin Kahn – kolmanda isiku OÜ Lewis Invest volitatud esindaja; Ain Kalme – kolmanda isiku OÜ Lewis Invest volitatud esindaja. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord jäävad Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22.04.2009 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2006 korraldusega nr 133-k võeti vastu Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering. 1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.10.2008 kirjaga nr 1/2-1/2674 esitati OÜ-le Mark Invest Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering, maakasutuse ja hoonestusõiguse plaan ning tugiplaan, millel kajastus ka maareformi läbiviimise skeem, tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks. OÜ Mark Invest esindaja esitas 06.11.2008 kirjaga seisukoha Maakri tn 28 ja 30 detailplaneeringu lahenduse kohta. Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korraldusega nr 2035-k määrati Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Nimetatud haldusakti vaidlustas Tallinna Halduskohtus tühistamiskaebusega OÜ Mark Invest, kes on Maakri tn 28 asuva elamu kaasomanik. Kaebuse põhjendused Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korralduses nr 2035-k nimetatud Maakri tn 28b krunt ei vasta korraldusega nr 133-k vastu võetud detailplaneeringu lahenduse kohasele krundile. Sisuliselt nähakse korraldusega nr 2035-k ette avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringu lahenduse kohase Maakri tn 28b ja Maakri tn 28c krundi moodustamise asemel ühe krundi moodustamine ning lisaks sellele on ka moodustatava krundi suurus (382 m2) suurem kui seda oli avalikul väljapanekul olnud planeeringulahenduses Maakri tn 28b ja Maakri tn 28c kruntide suurus kokku (vastavalt 148 m2 ja 220 m2, kokku 368 m2). Kuivõrd korralduse nr 2035-k kohane Maakri tn 28b katastriüksus ei vasta detailplaneeringule, siis on korraldus nr 2035-k sellest tulenevalt õigusvastane ja kuulub tühistamisele ning Maakri tn 28b katastriüksuse moodustamine või selle hilisem erastamine oleks seetõttu õigusvastane ning kaebaja õigusi kahjustav. Tulenevalt korralduse nr 2035-k andmisest ning korralduse nr 133-k jätkuvast kehtivusest eksisteerib käesoleval ajal olukord, kus Maakri tn 28b krunt eksisteerib kahe erineva pindalaga - korraldusega nr 133-k vastu võetud planeeringulahenduse kohaselt on selle suuruseks 148 m2, kuid korralduses nr 2033-k on selle suuruseks 382 m
5. Kaebaja on seisukohal, et sama küsimus ei saa üheaegselt kehtivates haldusaktides olla reguleeritud erinevalt. Korraldus nr 2035-k tuleb tühistada, kuivõrd sisuliselt on selle kaudu toimumas detailplaneeringu lahenduse muutmine planeerimismenetlusest ning selles kehtivatest nõuetest mööda minnes. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud planeerimismenetluse korrektse läbiviimise tähtsust, mis tuleneb planeerimise ja planeeringute realiseerimise olulisest mõjust planeeringu-alale ning avalikkusele. Kuigi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.10.2008 kirjaga teavitati kaebajat detailplaneeringu põhilahenduse muutmisest, paluti selle kohta oma seisukoht avaldada ning lubati kaebajat teavitada ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajast ja kohast, siis vaatamata kaebaja poolt oma seisukohtade tähtaegsele ja nõuetekohasele edastamisele 06.11.2008 kirjaga ei ole kaebaja saanud mistahes vastukaja. Samuti pole toimunud detailplaneeringu muudetud lahenduse uut avalikku väljapanekut, vaid selle asemel on vastustaja andnud korralduse nr 2035-k. Detailplaneeringu uus planeeringulahendus ja korraldus nr 2035-k ei ole kooskõlas korralduse nr 133-k seletuskirjas kirjapandud eesmärkidega. Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse vastulause ja taotlus Vastustaja on seisukohal, et kaevatud korraldus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 2 Kuna Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering ei ole kehtestatud, siis ei saa ka väita, et Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korraldus oleks kehtiva detailplaneeringuga vastuolus. Küll aga vastab planeeringulahenduses, mis on edastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt OÜ-le Mark Invest 21.10.2008 tutvumiseks, fikseeritu üheselt Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korraldusele nr 2035-k. Maareformi läbiviimisel tuleb arvestada kehtestatud detailplaneeringuid, kuid antud juhul ei ole Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering kehtestatud. Maareformi saab läbi viia paralleelselt detailplaneeringu menetlusega ning seetõttu ei ole korraldus nr 2035-k õigusvastane. Nimetatud korraldusega on läbiviidud maareformi toimingud, seega on korraldus pigem eelduseks, et detailplaneering on peale kehtestamist elluviidav. Maareformi puudutavate toimingute ja otsustega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada, antud juhul on ka seda tehtud. Detailplaneeringu muudetud lahendus on saadetud seisukoha saamiseks ka OÜ-le Mark Invest ning samuti korraldatakse lahenduse tutvustamiseks uus detailplaneeringu avalik väljapanek. Vastustaja hinnangul ei saa kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjendused olla aluseks kaebuse rahuldamiseks, kuna korralduse täitmine ei saa kaebuse esitaja jaoks kaasa tuua kaebuses välja toodud tagajärgi. Kaebaja suhtes ei ole sellekohaseid haldusakte vastu võetud, mis puudutaksid OÜ Mark Invest huve. Seega saab võimalikku riivet kaebuse esitaja omandiõigusele ning temale tekkivaid kahjulikke tagajärgi kaaluda alles pärast kõnealuse haldusakti võimalikku andmist, kuid mitte korraldusest tulenevalt, millega on kolmandale isikule ehitise teenindamiseks vajalik maa määratud. Kohaliku omavalitsuse otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta on haldusakt, mis jõustumisel toob kaasa kindlad tagajärjed. Kuna detailplaneeringu menetlus on pooleli, ei saa väita, et erinevates õigusaktides eksisteerib Maakri tn 28b krunt kahe erineva suurusega. Detailplaneeringus kajastatu on kuni detailplaneeringu kehtestamiseni üks võimalikest lahendusvariantidest. Planeeringus kavandatud lahenduse realiseerimine, sh kruntide moodustamine, saab toimuda pärast maareformi toimingute läbiviimist, st kui enne detailplaneeringu kehtestamist ei ole maareform kogu planeeritava ala osas läbi viidud, siis planeering realiseeritakse etapiviisiliselt. Esmalt viiakse läbi maareform ja peale seda saab kehtestatud detailplaneeringu alusel moodustada uued krundid (juhul, kui detailplaneering seda ette näeb) ning asuda detailplaneeringus määratud ehitusõigust realiseerima. Vastav detailplaneeringu elluviimise kava lisatakse detailplaneeringu seletuskirja ning samuti lisatakse joonised, mis kajastavad planeeringu realiseerimise esimest etappi e maareformi läbiviimise lahendust. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitab enne avalikku väljapanekut planeeringulahenduse Riigi Maa-ametile seisukoha saamiseks muudetud lahenduse osas. Harju maavanemale esitatakse detailplaneering järelevalve teostamiseks peale seda, kui on läbi viidud uus avalik väljapanek ja arutelu (vajadusel) ning on selgunud selle tulemused. Tulenevalt sellest on maavanemal võimalik anda hinnang läbiviidud planeerimise menetlusele tervikuna, s.h anda seisukoht vastuväidete kohta, mis esitati esimese avaliku väljapaneku kestel ning hinnata kohaliku omavalitsuse tegevust vastuväidete lahendamisel. Kolmanda isiku OÜ Lewis Invest seisukoht ja taotlus Kolmas isik on seisukohal, et kaevatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid 3 detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse MRS-is sätestatud maa erastamise ulatusega. Seega tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda maa erastamise ulatusest, mitte vastupidi. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, mille kohaselt saab teenindusmaa määramine toimuda üksnes kehtestatud detailplaneeringu alusel. Teenindusmaa määramise otsustamine planeeringu alusel või ilma selleta on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa maareformi käigus ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise eelduseks olla vastavat ala hõlmava detailplaneeringu kehtestamine. Asjakohatud on kaebuse esitaja viited PlS sätetele, kuivõrd maa erastamisel ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine toimub üksnes maareformi reguleerivate õigusaktide alusel. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist ostueesõigusega erastamise korral reguleerib Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrus nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord”. Eluruumide erastamise seaduse § 21² kohaselt võib ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel, kuid see ei ole kohustuslik. Antud juhul on teenindusmaa määratud mõõdistamise tulemusel, mis on igati kooskõlas MRS §-ga
6. Arvestades, et Maakri tn 28b ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud kooskõlas maareformi reguleerivate õigusaktidega ning ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, millest tulenevalt saaks teenindusmaad määrata üksnes detailplaneeringu alusel, on ebaõige kaebuse esitaja väide, et Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2008 korraldus nr 2035-k on õigusvastane tema vastuolu tõttu detailplaneeringuga. Vastupidiselt kaebuse esitaja väidetele tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda maa erastamise ulatusest, mitte vastupidi. Kaebuse esitaja leiab, et korraldus kuulub tühistamisele, kuivõrd selle andmisel on rikutud planeerimismenetluse nõudeid ja põhimõtteid ning uus planeeringulahendus ei vasta detailplaneeringu vastuvõtmise aluseks olnud tingimustele. Mistahes vastuväited detailplaneeringu lahendusele tuleb esitada planeerimismenetluse käigus ning kõikide esitatud põhjendatud vastuväidetega on arvestatud. Korraldus on antud maareformi õigusaktide alusel, mis on ka PlS-i suhtes eriseadusteks. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada eelkõige maareformi lahendustega, mitte vastupidi. Seega on ebaõige kaebuse esitaja väide, et korraldus kuulub tühistamisele planeerimismenetluses väidetavalt tehtud menetlusvigade tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja see tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Subjektiivsete õiguste rikkumine HKMS § 7 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kelle subjektiivseid õigusi on vaidlustatud haldusaktiga rikutud. Seega tuleb enne vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse analüüsimist tuvastada, kuidas on kaebaja isik ja vaidlustatud haldusakt omavahelises puutumuses ning kas seda puutumust saab käsitleda subjektiivsete õiguste rikkumisena. 4 Vastustaja ja kolmas isik on väitnud, et kaevatud Tallinna Linnavalitsuse korraldus ei saa üldse rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleks kaebus ainuüksi sel põhjendusel jätta rahuldamata. Mõlemad nimetatud menetlusosalised leiavad, et kaebaja õigusi potentsiaalselt rikkuvateks saaks pidada korraldust, millega kehtestatakse detailplaneering või millega määratakse kindlaks kaebaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kohtu arvates on iseenesest teoreetiliselt võimalik, et kaevatud korraldus võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja on üks Maakri tn 28b maaüksuse piirinaaber. See tähendab, et Maakri tn 28b maaüksusel ja kaebuse esitaja ehitise teenindamiseks tulevikus määrataval maaüksusel on ühine piir. Seega võib korraldus, millega määratakse kindlaks kaebuse esitaja piirinaabri krundi suurus ja piirid, piirata kaebaja võimalusi maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja on väitnud, et teenindusmaa määramise tagajärjel on vähenenud teistele isikutele potentsiaalselt erastatava maa suurus 14 m2 võrra, võrreldes Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2006 korraldusega vastu võetud detailplaneeringu lahendusega. Nii on vähemalt teoreetiliselt võimalik olukord, et korralduse nr 2035-k andmisega on rikutud kaebuse esitaja õigust erastada temale kuuluva ehitise juurde ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Kuid halduskohtusse kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes abstraktsest võimalusest, et haldusakt võib rikkuda isiku õigusi – rikkumine peab olema konkreetselt tuvastatav. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kaebaja ei ole suutnud ei kaebuses ega ka asja arutamise käigus kohtuistungil välja tuua, kuidas kahjustab teenindusmaa määramine konkreetselt kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja ei osanud kohtule selgitada ega kaardimaterjalilt näidata, kuidas vaidlustatud korraldusega oleks Maakri tn 28b hoone teenindamiseks määratud sellist maad, mis oleks vajalik kaebuse esitaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks. Kaebaja ei teadnudki, kas nii on üldse toimunud. Seega ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et Maakri tn 28b krundi 14 m2 võrra suurem teenindusmaa oleks saadud kaebaja kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks määratava maa vähendamise arvelt. Kolmas isik väitis kohtuistungil, et 14 m2 pindalade vahe võib olla tingitud hoopis krundi mõõdistamisega seotud täpsemast pindala suurusest, mitte aga sellest, et 14 m2 maatükk oleks kaebaja potentsiaalse teenindusmaa küljest kuskilt nö ära lõigatud. Kaebaja ei osanud sellele väitele vastu vaielda. Eelnevast tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et kaevatud korraldus on kaebuse esitaja subjektiivsete õigustega küll puutumuses, kuid kaebaja ei ole suutnud konkreetselt ära näidata, kuidas rikub linnavalitsuse korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi sisuliselt. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei kvalifitseeru ka kaebaja väited sellest, et detailplaneeringuga algselt ette nähtud kahe krundi (Maakri tn 28b ja 28c) asemel loodi üksnes üks krunt Maakri tn 28b ega ka sellest, et detailplaneeringu menetlus on läbi viidud puudulikult. Viimase asjaolu kohta saab kaebaja esitada oma vastuväited planeeringumenetluse käigus, mitte aga käesolevas kohtumenetluses. Kõike eeltoodut kokku võttes saaks kohus jätta kaebuse rahuldamata üksnes subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise motiivil. Kohus peab siiski vajalikuks analüüsida lühidalt ka kaebaja poolt esitatud sisulisi väiteid kaevatud korralduse nr 2035-k kohta. Korralduse nr 2035-k õiguspärasus Kaebuse esitaja väidab, et kaevatud korraldus on õigusvastane põhiliselt seetõttu, et see on antud paralleelselt poolelioleva detailplaneeringu menetlusega. Ehk teisisõnu leiab kaebaja, et maa kruntideks jaotamine oleks pidanud toimuma planeeringumenetluse käigus, mitte aga maareformi läbiviimise tulemusel. Kohtu hinnangul ei tugine kaebuse esitaja selline võide ühelgi õigusnormil. 5 MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise ulatusega. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus teenindusmaa määrata ka ilma detailplaneeringut koostamata. Asjaolu, et kohalikule omavalitsusele on antud seaduses võimalus määrata teenindusmaa suurus ja piirid detailplaneeringuga, ei muuda seda kohustuslikuks menetluskorraks. Asjas kogutud materjale vaadates võib asuda seisukohale, et maareformi esmane läbiviimine on olnud detailplaneeringu menetlemise eelduseks selle algusest peale. Nii nähtub Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2006 korralduse nr 133-k „Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu vastuvõtmine“ seletuskirjast järgmist: „Kesklinna Valitsus /…/ märkis, et planeeringus kavandatud kruntide moodustamine saab toimuda pärast maareformi toimingute läbiviimist (lk 2). /…/ Maa-amet juhtis tähelepanu, et ehitiste teenindamiseks vajalikku maad ei määrata lammutatavatele ehitistele. Reformimata maa on nõutav ehitiste teenindamiseks määratava maana reformida ja pärast maareformi läbiviimist võivad kinnisasjade omanikud soovi korral maad planeeringu alusel ümber kruntida (lk 3). /…/ Detailplaneeringu elluviimine on planeeritud kahe etapina, millest esimeseks etapiks on maa erastamise toimingute tegemine ning teiseks planeeringukohaste maaüksuste moodustamine krundipiiride muutmise teel, likvideeritavate ehitiste lammutamine ja uute ehitiste püstitamine (lk 4).“ Eelnevast nähtuvalt ei ole Maakri tn 28b krundi moodustamine maareformi läbiviimise käigus (kehtestamata detailplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt) vastuolus detailplaneeringu vastuvõtmise eesmärkidega. Lisaks on teenindusmaa määramine kooskõlas muudetud detailplaneeringu lahendusega. Kaebaja väited minetuste kohta detailplaneeringu menetlemises on käesolevas haldusasjas esitatutena asjakohatud. Nagu ülalpool öeldud, saab kaebaja kõik oma sellekohased vastuväited esitada pooleliolevas detailplaneeringu menetluses - vastustaja kinnitusel korraldatakse detailplaneeringu uus väljapanek lähimal ajal. Kaebaja on tegelikult ka asja arutamise käigus kohtuistungil selgelt välja öelnud, et maareformi õigusaktide kohaselt on teenindusmaa määratud õigesti (kohtuistungi protokoll tl 145 ja pöördel). Seda enam jääb kohtule arusaamatuks kaebuse esitamise tegelik motiiv. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, mistõttu jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 6