lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Asja materjalidele lisatud 08.09.2008.a. kohtuotsusega (tlk 9-13) mõisteti hagejalt kostja kasuks tütar HMülalpidamiseks 3000 krooni elatusraha igakuiselt.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et tema varaline seisund võrreldes 2008.a. on tunduvalt halvenenud. Asja materjalidele lisatud 08.09.2008 .a. kohtuotsusest nähtub (tlk 12), et mõistes hagejalt välja elatise 3000 krooni lapse ülalpidamiseks arvestas kohus, et hageja keskmine sissetulek on 8994,33 krooni (bruto). Asja materjalidele lisatud palgatõendi (tlk 8) ja kontoväljavõttest (tlk 46) nähtub, et hageja keskmine töötasu moodustab 2009.a. ~4900 krooni kuus. Seega leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja varaline seisund on halvenenud. Hageja esitas 16.09.2009.a. toimunud istungil Eesti Töötukassa tõendi (tlk 47), millest nähtub, et ta on töötu. Töötu olek ei võimalda küll vabastada isikut elatise maksmisest ega vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui ei esine lisaks muid mõjuvaid põhjuseid, kuid hageja nõudeks ongi vähendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Hageja viited sellele, et eelmises elatise vaidluses ei arvestatud lapse tegelikke vajadusi, ei ole asjakohased, kuivõrd otsus tsiviilasjas 2-08-4817 on jõustunud. Käesolevas asjas aga puudub vajadus arutada lapse vajaduste üle, kuivõrd hageja nõue on vähenedada elatist seaduses sätestatud miinimumsummani, ning hageja nõue tuleb eelpooltoodu alusel rahuldada juba tulenevalt sellest, et hageja varaline seisund võrreldes 2008.a. on halvenenud. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. 2 MENETLUSKULUD Arvestades, et hagi tuleb rahuldada, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.