§-ist 4 lg 2 võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hagivaldus Viru Maakohtu menetluses on M.K. hagi S.K.´i vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja M.K. palub poolte abielu lahutada ja välja mõista kostjalt elatis, kuna kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hagiavalduses palub M.K. jagada ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand ja sõiduauto S.K.i isiklikku omandisse ning kostjalt välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitus summas 212 500 krooni. Koos hagiavaldusega esitas M.K. kohtule menetlusabi taotluse, kus palub end vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Viru Maakohtu 31 märtsi 2009 määrusega rahuldati M.K. menetlusabi taotlus ja M.K. vabastati täielikult riigilõivukulude kandmisest. 11.12.2009 esitatud haginõude täpsustuses palub hageja elatise välja mõista aasta enne elatisehagi kohtusse esitamist, s.o. alates 02.03.2008.a Kostja seisukoht 2
) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2; § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4 ning § 70 lg 2 ja Nimeseaduse § 11. Ühisvara jagamise nõuete osas kuulub asja menetluses seoses kompromissi kinnitamisega lõpetamisele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel. Edasikaebe kord Vastavalt
lg 4 t poolte kohtule avaldatud kokkuleppele saab apellatsioonitähtaega lühendada. /---/. Pooled taotlesid istungil kogu otsuse osas edasikaebe tähtaja lühendamist 5 päevani. Kohus rahuldas edasikaebe tähtaja lühendamise taotluse. Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.