← Eesti

2-09-8500/60

Obsah (8)§ 440§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 164§ 632

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-8500 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M.K. hagi S.K.i vastu ab

§-ist 4 lg 2 võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hagivaldus Viru Maakohtu menetluses on M.K. hagi S.K.´i vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja M.K. palub poolte abielu lahutada ja välja mõista kostjalt elatis, kuna kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hagiavalduses palub M.K. jagada ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand ja sõiduauto S.K.i isiklikku omandisse ning kostjalt välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitus summas 212 500 krooni. Koos hagiavaldusega esitas M.K. kohtule menetlusabi taotluse, kus palub end vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Viru Maakohtu 31 märtsi 2009 määrusega rahuldati M.K. menetlusabi taotlus ja M.K. vabastati täielikult riigilõivukulude kandmisest. 11.12.2009 esitatud haginõude täpsustuses palub hageja elatise välja mõista aasta enne elatisehagi kohtusse esitamist, s.o. alates 02.03.2008.a Kostja seisukoht 2

(5)Kostjal ei ole vastuväiteid hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus abielu lahutusega. Samuti on ta nõus elatist maksma summas 2175 krooni. Kostja vastuse kohaselt kuulub ühisvara hulka sõiduauto VW Passat reg märgiga xxx, maksumusega 25 000 krooni ning korteriomand asukohaga Kasteheina 6-27, Kohtla- Järve, kuid korterihinnaks märgib kostja 200 000 krooni. Kostja on seisukohal, et kinnisasja täpse maksumuse tuvastamiseks tuleb läbi viia ekspertiis. Vastuhagiavaldus 11.06.2009 esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ja menetlusabi taotluse. S.K. palub esitatud vastuhagiavalduses jagada ühisvara järgmiselt: sõiduauto VW Passat Variant ning korteriomand asukohaga xxx jätta S.K.i omandisse. Samuti palub S.K. jätta tema kanda rahaline kohustus SEB Panga ees tasumata osas. S.K.ilt tuleb välja mõista rahaline hüvitis M.K. kasuks summas 29 173, 08 krooni. 13.07.2009 Viru Maakohus rahuldas S.K.i menetlusabi taotluse ja võttis vastuhagi menetlusse. 13.jaanuaril 2010 esitas S.K. vastuhagis nõude suurendamise avalduse, milles palus jagada abikaasade ühisvara arvestades perekonna huvides võetud varalist kohustust (korteriomandi registriosa nr 216207, asukohaga Kasteheina 6 – 27, Kohtla-Järve ülalpidamise kohustus). Vastus vastuhagile M.K. nõustus vastuhagis esitatud ühisvara jagamise ettepanekuga, s.o. jätta vara ja rahaline kohustus S.K.ile ning välja mõista talt M.K. kasuks rahaline hüvitis summas 29 173, 08 krooni. M.K. vastuhagi nõude suurendamise avaldust õigeks ei võtnud, leides, et ühe abikaasa poolt kasutatud isiklikke kommunaalkulusid ei saa käsitleda perekonna huvides võetud varalise kohustusena. Samuti ei saa kommunaalkulude eest tasumist käsitleda abikaasade korteri ülalpidamise ühise kohustusena KOHTUISTUNG Kohtuistungil 17.03.2010.a hageja palub abielu kostjaga lahutada ning välja mõista kostjalt elatis miinimummääras alates 02.09.2008.a. Kostja võttis abielu lahutamise ja elatise väljamõistmise osas hagi õigeks ning oli nõus maksma lapsele elatist miinimummääras alates 02.09.2008.a. Pooled jõudsid ühisvara jagamise osas kokkuleppele ning palusid kohtul kinnitada kompromiss. Kompromissi kohaselt jääb S.K.i isiklikku omandisse korteriomand asukohaga Kasteheina 6-27, Kohtla-Järve, maksumusega 130 000 krooni ning sõiduauto VW Passat registrinumbriga xxx, hinnaga 25 000 krooni. Samuti jääb S.K.i kanda laenukohustus SEB Panga ees summas 140 842 krooni. S.K. loobub korteri ülalpidamiskulude nõudest. M.K. rahalist kompensatsiooni ei soovi. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled paluvad menetlus ühisvara osas lõpetada kompromissi kinnitamisega. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega 5 päevani kogu otsuse kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub abielulahutamise ja elatise väljamõistmise osas rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

§ 440kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 3

(5)Kostja S.K. võttis 17.03.2010 väljamõistmise osas õigeks. toimunud kohtuistungil nõuded abielulahutamise ja elatise Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2; § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4 ning § 70 lg 2 ja Nimeseaduse § 11. Ühisvara jagamise nõuete osas kuulub asja menetluses seoses kompromissi kinnitamisega lõpetamisele.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel. Edasikaebe kord Vastavalt

§ 632

lg 4 t poolte kohtule avaldatud kokkuleppele saab apellatsioonitähtaega lühendada. /---/. Pooled taotlesid istungil kogu otsuse osas edasikaebe tähtaja lühendamist 5 päevani. Kohus rahuldas edasikaebe tähtaja lühendamise taotluse. Helgi Vinni Kohtunik: 4

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.