HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-29907 Otsuse kuupäev 09.november 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi L J (isikukood xxx, xxx) hagi KB(i

§ 60

kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul hageja väitele tuginedes, millele kostja vastu ei vaidle, on kostja käesoleval aastal maksnud elatist kahel korral 1 500 krooni.

§ 61lg.

2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks 8 000 krooni kuus. Nimetatud kulutuste vajalikkusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja väite kohaselt ei võimalda tema varaline seis hetkel suuremas summas elatist maksta, kui 500 krooni kuus. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel teine laps, kes kostja väite kohaselt ei käi lasteaias ning kes vajab pidevalt kõrvalabi. Kostja on esitanud oma väite kinnitamiseks ekspertiisi otsuse 509159, mille kohaselt on lapsel raske puue. Seega peab üks lapse vanematest olema pidevalt lapse kõrval ja ei saa asuda tööle. Kostja ei ole ära näidanud oma elukaaslase sissetulekut, et oleks võimalik kindlaks teha, kas elatise väljamõistmisel osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks või mitte. Raske puudega lapsele on ettenähtud sotsiaalabi (k.a.1 260 krooni kuus). Kostja on väitnud, et tema ülalpidamisel on ka isa H B, kellel on ekspertiisiotsuse kohaselt raske puue. H B on pensionär ning temal on sissetulek pensioni näol. Mis puutub kostja vastuväitesse, et hageja varanduslik seis on hetkel parem kui kostjal, siis kohus sellega ei nõustu. Hageja sissetulekuks on töötasu 9 000 krooni kuus ning temale kuulub Viimsi vallas asuv korteriomand, mis on hageja ja tema poja eluasemeks. Selleks, et maksta eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu abistab hagejat tema ema. 2 Kohus on seisukohal, et vanema varanduslikku seisu ei tule määrata üksnes tema igakuiste sissetulekute (töötasu, toetus, pension) järgi vaid arvestada tuleb ka muu varaga. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on kostja omandis järgmine kinnisvara: 4 korteriomandit xxx, samas alevikus kinnistu xxx ja kinnistu xxx ning ½ kaasomandist Xxx. Kostja omandis on kaks sõidukit: Opel Astra v.a. 1996 ja Peugeot v.a.1997. Seega on kostjal võimalik osa varast võõrandada, et täita oma kohustust vähemalt seaduses ettenähtud lapse põhivajaduste rahuldamiseks ettenähtud suuruses. Elatise määramisel arvestab kohus ka sellega, et seoses lapse ja isa hooldamisega puudub kostjal hetkel võimalus tööle asuda ja majandusliku madalseisu tõttu on vara müük raskendatud ning kostja omandis olevate üle 10 aasta vanuste sõidukite väärtus on suhteliselt väike, samuti asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel teine laps ning sellest tulenevalt ei ole elatise väljamõistmine hageja poolt nõutavas summas 4 840 krooni põhjendatud. Hageja väite kohaselt on kostjal lisa sissetulekud, kuid kohtule selle kohta tõendeid ei ole esitatud, mistõttu kohus ei saa väidetavate kostja lisatuluga arvestada kohtuotsuse tegemisel. Vastavalt PKS §-s 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2009 aastal on nimetatud summa 2 175 krooni. Seadusandja on arvestanud, et sellises suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste katteks ning et lapsest eraldi elav vanem on seda suuteline ka maksma. Eelnevat arvestades leiab kohus, et tõendamata on asjaolud, mis võimaldaks välja mõista elatise alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse. Arvestades kostjale kuuluva vara suurust, on tal võimalik maksta elatist vähemalt miinimumsummas oma lapse AB ülalpidamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud elatise suurusele 2 175 krooni tuleb lisada juurde hageja taotlusel ka tulumaks. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt peab lapsele elatist saav vanem tasuma saadud elatiselt tulumaksu. Kuna kostjal on tulumaksuseadus § 24 järgi õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, siis kostja varalist seisu elatiselt makstav tulumaksu osa, lõppkokkuvõttes ei vähenda.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Elatishagi on esitatud 19.juunil

1. hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.
2. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek, 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja materjalidest ei nähtu, et esineksid PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolud, mistõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.jaanuarist 2009 põhjendatud. Hageja väite kohaselt on kostja maksnud elatist käesoleval aastal kokku 3 000 krooni, 16.02.2009 (1 500 krooni) ja 10.10.2009 (1 500 krooni). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus arvestab kostja poolt tasutud elatist 3 000 krooni ning mõistab kostjalt elatise välja alates 04.veebruarist 2009 summas 2 632 krooni (2 175 + 21 % ümmardatult 457 krooni). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3 Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole kanda võrdsetes osades. Koidula Laurisaar kohtunik 4