KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 2. oktoobril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht
§ 231
lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 800.- krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et 15-aastane laps ei kasva enam nii kiiresti, mistõttu ei ole vaja igal hooajal uuendada kogu lapse garderoobi ning, et välisriideid ostetakse vähemalt paariks hooajaks korraga. Samas leiab kohus, et last tuleb riietuda vastavalt aastaajale ja kliimale. Kulutusi tõendavad ostutšekid ja hageja pangakonto väljavõte Lloyds TSB-st; - koolikohustuse täitmisega seotud kulud 800.- krooni. Kohus leiab, et poolte lapse koolikohustuse täitmisega seotud kulud tulenevad koolitarvete, koolivormiks sobilike riiete ja jalanõude, spordivarustuse, samuti kooliekskursioonidel osalemise võimaluse tagamiseks vajalikest summadest. Kulutuste suurust tõendavad Üldhariduskoolist väljastatud teatised koolivormiks vajaliku rõivastuse kohta, samuti koolist väljastatud teatised lapsevanematele kooli poolt korraldatavate ekskursioonide ja nende maksumuste kohta; - eluasemekulu 700.- krooni. Kohus on seisukohal, et lapse eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes kulutusi kommunaalteenustele, s.o. vee, elektri, kütte vmt teenuse ostmiseks tehtavaid kulutusi, mis sõltuvad eluruumis elavate isikute arvust. Asjaolu, et LM üüris või üürib eluruumi SM, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, sest üüri suurus ei sõltu sellest kui mitu inimest üüritud eluruumi kasutavad, mistõttu hageja poolt makstavat üüri ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Samas on aga asjaolu, et poolte alaealine laps tarvitab vett, elektrit, prügiveo teenuseid jm kommunaalteenuseid ükskõik millises eluruumis elamisel, üldtuntud asjaolu,
§ 231
lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - tervishoiu ja hügieeniga seotud kulutused 300.- krooni. Kohus leiab, et asjaolu, et igal isikul on tervishoiu ja hügieeniga seotud kulutused on samuti üldtuntud asjaolu,
§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades asjaoluga, et kohtule ei ole Lk 5
(8)teada, et E M oleks kroonilisi haigusi või erikulutusi seoses tema tervisega, on 300.krooni kuus piisav vitamiinide, profülaktiliste ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks kuus; - kulutused seoses vaba aja veetmisega 300.- krooni. Arvestades asjaoluga, et 15aastane tütarlaps soovib veeta vaba aega koos sõpradega, samuti käia teatris ja kinos või muuseumis, on põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel tema nimetatud kulude katteks summat 300.- krooni. Kulutusi tõendavad esitatud piletid. - Muud kulud 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et E M muudeks kuludeks on näiteks lennukipiletite ostmine Tallinna ja tagasi koju Londonisse, mida samuti tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Pooled ei vaidle selle üle, et laps külastab vähemalt kord aastas oma Eestis elavat isa, lennukipiletite ostmist tõendavad ka ASA Estonian Airi arved hagejale ja lapse pardakaardid. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 5900.- krooni. 14. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: - dokumentaalne tõend, mis kinnitab, et LM on Kolledži tudeng täis õppekoormusega; - hageja 2006.a. tuludeklaratsiooni; - tõendi äriühingust RM S ja C selle kohta, et LM töötab eraisikuna nimetatud firma raamatupidajana ja sai sealt tulu aastas 6130.- suurbritannia naelsterlingit; - hageja pangakonto väljavõtte Lloyds TSB-st ja Swedbankist; - kostja oma palgatõendi PE OÜ-st perioodi 2007.a.a augustist kuni 2008.a. juuli kohta; - kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.03.2009.a. kuni 04.05.2009.a. kohta, pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 10.09.2007.a. - 03.09.2008.a. kohta, perioodi 01.09.2008 – 01.04.2009.a. kohta ja perioodi 01.05.2009.a. – 01.09.2009.a. kohta; Arvestades eelpoolnimetatud tõenditega, mille kohaselt on hageja keskmiseks kuu sissetuleks olnud 2008.a. keskmiselt 510,83 suurbritannia naelsterlingit ehk 8749,04 eesti krooni (tõendab tuludeklaratsioon ja tõend äriühingust RM S ja C ) ning kostjal oli 2007.a. lõpul ja 2008.a. algul keskmine palk 16.308,11 krooni kuus (tõendab palgatõend PE OÜ-st), mis käesolevaks ajaks on langenud miinimumtöötasu määrani (tõendavad pangakonto väljavõtted), samuti sellega, et poolte alaealine laps saab Lastetoetuseameti direktori tõendi kohaselt igal nädalal lastetoetust 20.- naelsterlingit, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis 2500.- krooni kuus. Kostja oma väiteid, et ta on last ülal pidanud ajal mil laps oli temal külas Tallinnas, talle riideid, jalanõusid, arvuti ning arvuti tarvikuid ostnud, tõendanud ei ole, seega on see kostja paljasõnaline ja tõendamata väide millega otsuse tegemisel arvestada ei saa. Lk 6
(8)- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
- Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 14.01.2008 - 3000.- krooni 13.05.2008 - 2500.- krooni 27.02.2009 - 3050.- krooni 17.03.2009 - 1500.- krooni 26.06.2009 – 2000.- krooni ja ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks vaid siis kui lahus elav vanem maksab elatise last kasvatavale vanemale, mitte ei kanna üle lapse arvelduskontole, mis on lubatud vaid vanematevahelisel vastaval kokkuleppel, millisele seisukohale asus oma lahendis 3-2-1-3-07 ka Riigikohus, leiab kohus, et kostja on elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Kuna käesoleval juhul ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid milliste kohaselt ei oleks elatis väljamõistmine tagasiulatuvalt võimalik, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 15.05.2007.a. nagu hageja seda nõuab ja seadus seda võimaldab. Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tuleb arvestada enne elatise hagi esitamist ja kohtumenetluse käigus kohustatud isiku poolt makstud rahasummadega. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 15.05.2007.a. kuni 01.10.2009.a. eest summas 56.700.- krooni (27,5 kuud x 2500 /elatise suurus kuus/ - makstud elatis 12.050.- krooni). Alates 02.10.2009.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 2500.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna otsuse T M töötuna arvele võtmise kohta, võlakirjad kostja poolt 8500.- krooni, 15.545.- krooni ja 4000.- krooni laenamise kohta vastavalt J M , V B ja A M ning laenulepingu XXX, mis kostjal on sõlmitud Hansapangaga 16.04.2007.a., sest nimetatud tõendid ei ole käesolevas asjas asjakohased Lk 7
(8)tõendid. Kostja elukaaslase töötuna olek ei mõjuta kostja kohustust tasuda elatist oma lapsele, samuti kostja isiklikud laenusuhted pangaga ja teiste füüsiliste isikutega. Need kohustused on kostja võtnud omale vabatahtlikult. 17. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Poolte kohtuvälisteks menetluskuludeks on nende esindajakulud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 50 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja 50 &% ulatuses hageja enda kanda. Kostja esindaja kuludest jääb 50 % kostja enda kanda ja 50 % hageja kanda. 18.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 5000.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 45.000.- krooni. Kohtunik: Lk 8
(8)