Tsiviilasi nr 2-09-14351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruaril 2010.a., Viru kohtumaja Otsuse avalikult teatavaks tegemis

§ 42lg 3).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Asjaolud

1. Viru Maakohtu menetluses on A Z hagi M S vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada I S põlvnemine temast. Hagiavalduse kohaselt elas hageja A Z kostjaga M S vabaabielus alates 2004.a ning 04.02.2005.a sündis neil ühine laps I S. Kuna kostja M S oli ametlikus abielus R T, kanti I S isana sünnitunnistusse R T (tl 5). Viru Maakohtu 02.04.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-49740 tunnistati I S sünniaktis isa (R T) kohta tehtud kande ebaõigeks (tl 7-8).
2. Viru Maakohus võttis 14.04.2009.a A Z hagi M S vastu menetlusse ning saatis hagimaterjalid kostjalt vastu esitamiseks. Kostjale hagimaterjalid kätte toimetada ei õnnestunud, kuna kostja ei elanud hagiavalduses märgitud aadressil. Kostja andmete väljaselgitamiseks pöördus hageja politsei poole ning proovis ka ise teada saada kostja tegelikku viimiskohta. Kuid ka need katsed ei andnud tulemust. 07.10.2009.a toimunud kohtuistungil, millel osales hageja esindaja Deniss Matvejev, kinnitas hageja esindaja, et laps elab praegu oma vanaemaga (ehk M S emaga). Lapse ema M S asukoht aga ei olnud teada ning seega taotles hageja esindaja 07.10.2009.a toimunud istungil hagimaterjalide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Viru Maakohus tegi 07.10.2009.a kohtumääruse, millegi toimetati hagimaterjalid kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtuistung ja kohtule esitatud tõendid
3. Kohtuistung toimus 08.12.2009.a ning istungil osalesid hageja A Z ja hageja esindaja Deniss Matvejev. Sellel istungil hageja ütles, et laps elab temaga ning käib lasteaias. Kostja M S kohtus lapsega üks kord peale esimest istungit. Hageja teatas kohtule, et kostja oli hagiavalduse esitamise ajal Harku Vanglas ning pärast oli Tallinnas haiglas. Hageja kinnitas, et tema soovib saada lapse seaduslikuks esindajaks, et laps ei jääks ilma eestkosteta.
4. Kuna 08.12.2009.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohtule ei vastanud ning tema asukoht ei ole teada, otsustas kohus läbi viia DNA ekspertiis ilma ema M S osavõtuta.
5. 21.01.2010.a. esitati kohtule ekspertiisiakt nr GE-1523-09/5068 (tl 284). Eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel ei ole A Z isadus I S suhtes välistatud ning A Z on suure tõenäosusega (99,993%) I S bioloogiline isa.
6. Hageja esitas 11.01.2010.a kohtule fotomaterjalid, millega soovib tõendada isadust lapse I S suhtes. Esitatud fotodelt on näha, et hageja on veetnud pikema perioodi jooksul alates lapse sünnist aega lapse ja kostjaga M S. Kohus leiab, et ainuüksi fotod ei tõenda lapse põlvnemist hagejast, kuid võtab need arvesse otsuse tegemisel tõenditena. Fotodelt nähtub selgelt A Z ja lapse väline sarnasus.
7. Koos hagiavaldusega oli kohtule esitatud ka kostja M S omakäelise avalduse koopia Perekonnaseisuametile (tl 10), milles M.S palus kanda lapse I S isana lapse sünnitunnistusele A Z ning teatas, et R T ei ole lapse I S tõeline isa. Kohtu põhjendused
8. Perekonnaseaduse (

) § 38 lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud, s.t. isikust, kes on lapse bioloogiline isa.

§ 42

lg 1 kohaselt võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kohtule on esitatud EKEI DNA osakonna ekspertiisiakt nr GE-1523-09/5068, mille kohaselt on tõenäosus, et lapse I S bioloogiline isa on A Z, 99,993%. Samuti oli kohtule esitatud M S avaldus, milles ta kinnitas, et lapse isaks on tegelikult A Z. 9.

§ 42

lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtule on esitatud ekspertiisiakt, fotomaterjalid ning kostja avaldus, mis annavad alust pidada A Z lapse I S isaks. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et I S põlvneb A Z. 2 10.

§ 42

lg 3 alusel saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele. Seega tuleb kohtul saata otsus Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda ning Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnal tuleb teha muudatus I S sünniaktis ning teha kande isa kohta, märkida I S isana A Z. Menetluskulude jaotus 11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas oma menetluskulud kumbki pool ise. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Fred Fisker Kohtunik 3