KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 21.12.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht

§ 60lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest.

Tulenevalt

§ 60

lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 11 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja laste ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta laste ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud selgitused kinnitavad, et kulutusi laste ülalpidamiseks ta on teinud, mida kinnitab kostja pangakonto väljavõte kolmele lapsele kokku 3000 krooni. Kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid laste ülalpidamiseks piisavalt, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. 12. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha laste ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja neid kulutusi suuremas ulatuses vaidlustanud ei ole, va laste eluasemekulu ja kulutused transpordile ning noorema lapse kohta vabaaja kulu. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende suurusele suuremas osas vastu vaielnud ei ole, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi, arvesse võttes ka kostja vastuväiteid seega summas 2175 krooni lähtuvalt

§ 61lg 4.

Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud andmed, et hagejal on töötasu 12 000 krooni igakuise sissetulekuna. Hageja elab koos poolte ühiste lastega ja lapsed on hageja ülalpidamisel. Kostja enda sissetulekute kohta on märkinud töötasu 11 000 krooni. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealiste laste ülalpidamiseks 2500 krooni kuus, ning arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamist tasunud 3000 krooni kolmele lapsele kokku on kostja varanduslik olukord eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates sama kui hageja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt Lk

§ 61

lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni. 13. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad

§ 70

lg 2 kohaldamise eeldused.

§ 70

lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib

§ 70

lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-
3. p-d 11-12 ja
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-
6. p 13). Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14.

§ 70lg-d 1 ja 2 seovad elatise väljamõistmise alguse hagi esitamise hetkega. Kuigi Ts

MS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus kostjale kätte toimetatud, ning TsMS § 486 lg 4 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, ei saa kolleegiumi arvates

§ 70

lg-d 1 ja 2 tõlgendada nii, et elatis tuleb välja mõista alates hagiavalduse või makseettepaneku kohustatud vanemale kättetoimetamisest või sellest aasta tagasiulatuvalt. Kolleegiumi arvates ei tule

§ 70kohaldada koosmõjus Ts

MS § 362 lg-ga 1 ega § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus.

§ 70

mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 p
3. Sama tuleneb ka TsMS §362 lg-st 3, mille järgi loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks Lk

§70

lg 2 järgi on tähtaja alguseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev. Kuna hagejal on hagis märkimata, mis ajast hageja elatist taotleb lähtub kohus elatise väljamõistmisel juhinduvalt eelpool märgitud Riigikohtu lahenditest, et elatis tuleb välja mõista alates 20.04.2009 so alates ajast mil maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitati. 14. Menetluskulude jaotus Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 15.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2500.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 22 500.- krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk