Obsah (6)

§ 396§ 30§ 82§ 76§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.12.2009.a. kell 14

§ 396

lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisel juhul on kostja väljastatud võlakirja näol tegemist nn deklaratiivse võlatunnistusega (

§ 30

lg 1), mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja ostis hageja kostja korteri (tl 30-34), jäädes selle eest võlgu 300’000. kr. Võlakirjaga loobus võlgnik oma võiamlikest vastuväidetest võlale ja pooled lihtsustasid võla sissenõudmist. Võlakirjast tulenevalt on tegemist tähtajalise lepinguga, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 300’000.- kr 01.06.2008.a, seega tuli kostjal kohustus täita nimetatud kuupäeval (

§ 82lg 1).

Hageja nõue kostja vastu põhivõla osas on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 300’000.- kr (vastavalt

§ 76lg 1, § 101 lg 1 p-s 1, § 108 lg-s 1 sätestatule).

Võlakirja kohaselt ei ole kostja kohustunud tasuma intressi või leppetrahvi, seda hageja kostjalt ei nõua ja kostja vastavasisulised vastuväited hagile on seetõttu asjakohatud. Hageja õigus nõuda seadusest tulenevat viivist tuleneb

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja

§ 94lg 1.

Tulenevalt asjaolust, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.2008.a, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast nimetatud tähtpäeva möödumist ehk alates 02.06.2008.a. Kostja on hagiavalduse esitamiseni viivitanud 305 päeva. Viivise matemaatilisele arvestusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. TsMS § 367 toodust tulenevalt võib hageja taotleda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitt kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse 2 tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja kuuluv rahuldamisele hageja nõue mõista välja kostjalt võlgnevus põhisummas 300’000. kr, viivised seisuga 02.04.2009.a 18’300.- kr ning alates 02.04.2009.a kuni võlgnevuse lõpliku kustutamiseni viivis arvestusega 0,02 % nõuetekohaselt tasumata põhivõlgnevuse summalt kalendripäevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Ele Liiv kohtunik 3