) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on ülalpidamisel kolm alaealist last, et poolte ühine tütar M asus kostja juurest hageja juurde elama 1.veebrauril 2009, et kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Pooled vaidlevad lapsele tehtavate kulutuste ja elatusraha suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses märgitud asjaolude tõendamiseks esitas hageja palgatõendi, mille kohaselt on tema TT saadav brutopalk 12 000 krooni kuus ning alljärgnevad kuludokumendid: 2009 aasta juunikuu teleteenuste arve summale 1192,66 krooni, Ergo Kindlustuse AS-i varakindlustuse arve ühe aasta kohta summas 413 krooni, Cleaneway prügiveo arve 2009 aasta maikuust summas 70,10 krooni, arvuti AMD Sempron 3000 sularahaarve summas 3500 krooni, Eesti Energia arve 2009 aasta maikuu kohta summas 1385,70 krooni, 2009 aasta maamaksu teate summas 1359 krooni aastas, Swedbanki maksegraafiku lepingu nr. XXXX alusel võetud laenu tagastamise kohta summas 201,05 krooni kuus, konto väljavõtted selle kohta, et ta täitis lapse ülalpidamiskohustust perioodil 16.06.2006 kuni 30.01.2009 kandes kostjale üle peretoetuse 300 krooni ja makstes omalt poolt sellele juurde 150-200 krooni kuus, millele lisandus lapse taskuraha ja üksikute kulutuste eest makstud summad keskmiselt 265 krooni kuus. Hoolimata 22.04.2009 kohtumäärusega hagejale pandud kohustusest esitada kohtule tõendid lapse igakuiste ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks, ei ole hageja esitanud ühtegi kuludokumenti, mis tõendaks lapsele tehtavaid kulutusi. Kohtule esitatud tõenditega (elektrienergia, maamaks, prügivedu) kogumis ei ole hageja tõendanud, et lapse kanda jääva eluasemekulu suuruseks ühes kuus oleks 2451 krooni, esitatud tõendite kohaselt võiksid need olla kuni 700 krooni kuus, sest eluasemelaenu tagasimakseid ja koduse vara kindlustamisega seotud kulutusi ei saa pidada sellisteks lapsele tehtavateks kulutusteks, mille arvel tuleks kostjalt välja mõista elatis. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ja tõendamata avalduses märgitud muud kulutused 1084 krooni ühes kuus, kuna hageja ei ole märkinud spordiala ega tõendanud, et laps tegeleks spordiga ning arvutile tehtud ühekordne kulutus on tõendatud summas 3500 krooni. Tõendamata on kulutused mööblile, tähtpäevade pidamisele. Seega saaks muudeks kulutusteks arvestada maksimaalselt 300 krooni kuus. Põhjendamatult suurteks peab kohus lapse sidekulusid, mille mõistlik kulu võiks olla ca 200 krooni kuus. Järelikult saab kohus põhjendatuks lugeda lapsele tehtavad kulutused summas 3745 krooni kuus.
lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suurust - st. 2175 krooni, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles 2 suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Tulenevalt
lg 2 tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja väitel kulub perel elektrile 1000 krooni, küttele 500 krooni, prügiveole 158 krooni, maamaksule 19 krooni, veele 150 krooni, toidule 3500 krooni, bensiinile 1000 krooni, sidekuludele 300 krooni, tervishoiule 400 krooni, laste koolikohustuse täitmisele 990 krooni, hügieenitarvetele 300 krooni, riietele-jalatsitele 1200 krooni, lemmikloomadele 320 krooni, koristuspuhastusvahenditele 200 krooni, kohustuslikule elukindlustusele 183 krooni, kohustuslikule kodukindlustusele 434 krooni ja sõiduki liikluskindlustusele 340 krooni kuus. Kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja ja tema abikaasa saavad palka PTOÜ-st miinimummääras 4350 krooni kuus, lastetoetused on 600 krooni, et kostjale kuulub kinnistu Harjumaal, mis on koormatud hüpoteegiga Swedbanki kasuks kodulaenu alusel summas 2 782 444 krooni ning et ta peab tasuma kodulaenu makseid 18 678 krooni kuus, et kostjal on kohustus tasuda väikelaenu makseid 1348 krooni kuus, et kostja kasutab kasutusrendi alusel Nordea Finance Estonia AS sõidukit Citroen C3 rendimaksega 2446 krooni kuus ja sõiduki liikluskindlustuse makse kohustusega 113 krooni kuus, et kostjal on arvuti järelmaksu kohustus 631,10 krooni kuus, kodukindlustus makse on 432 krooni kvartalis, et õnnetusjuhtumi kindlustusmakse on 181 krooni kuus, et temalt on kohtuotsusega välja mõistetud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks 190 142,07 kroonine võlgnevus ja 10 750 krooni menetluskulusid. Perele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitatud tõenditega on tõendatud, et tal on tütre M i telefoni järelmaksukohustus 150 krooni kuus, et tal on täisealise tütre M õppelaenu käenduskohustus 60 000 krooni, et teleteenuste püsimakse on 279 krooni kuus ja prügiveo püsimakse 158,10 krooni kuus, et tütre M kulutused lasteaiale on 435 krooni kuus ja poja Martini kulutused lasteaiale on 455 krooni kuus, et maamaks on 227 krooni aastas ja elektrile tehtavad kulutused ühes kuus 2120,60 krooni. Tõenditega on tõendatud, et käesoleval ajal on kostja deebet- ja krediidikontodel laenuvõlgnevused ning et tema abikaasa Katrini kontol on sularaha jääk 403 krooni. Kuigi
lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus oma alaealist last ülal pidada, leiab kohus, et olukorras, kus hageja töötasu on oluliselt kõrgem kostja töötasust ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, kuid kostja varaline olukord on suurte võlgade tõttu äärmiselt halb ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ning lapsevanema kohustust tagada kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks, arenguks ja ülalpidamiseks, tuleb vanemate võrdsest lapse ülalpidamise kohustuse põhimõttest kostja kasuks kõrvale kalduda. Ühtlasi asub kohus seisukohale, et esinevad alused
lg 6 kohaldamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära summas 500 krooni kuus, mistõttu tuleb hagejal kui kostjast oluliselt suurema sissetulekuga lapsevanemal katta suurem osa ca 3245 krooni lapsele tehtavatest kulutustest.
lg 2 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni aasta enne hagi esitamist. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01.02.2009, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna vaidlus puudub, et kostja ei ole sellest ajast alates täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Lapsele makstava elatusraha ajatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd lapsele tuleb teha kulutusi igapäevaselt. Menetluskulude jaotus Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.