Obsah (5)

§ 26§ 31§ 19§ 15§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2009. a Tallinnas Haldusasja number 3-09-655 Haldusasi E. V.i (V.)

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

1. juunist
2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. juulil
4. a k.a (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.11.2008 esitas E. V. EELK-le taotluse talle ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni omistamiseks (toimiku lk. 4-12). EELK otsustas 21.11.2008 toimunud koosolekul E. V.ile ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni mitte omistada (toimiku lk. 13).
2. 29.11.2008 esitas E. V. avalduse EELK-le, milles palus enda taotlus ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni omistamiseks uuesti läbi vaadata, arvestades avalduses toodud seisukohti ja avalduse lisades esitatud täiendavaid tõendeid (toimiku lk. 14-15).
3. EELK 12.12.2008 protokollilise otsusega (toimiku lk. 67) otsustati taas mitte omistada E. V.ile ehitusjuht III kutset põhjusel, et puudub vastavalt kutsestandardile vajalik haridus ja otsene ehitustööde juhtimise kogemus viimase 7 aasta jooksul vähemalt 3 aastat. EELK leidis, et E. V. ei saa olla vastutav spetsialist EhS § 47 tähenduses.
4. E. V. esitas 11.01.2009 EELK 12.12.2008 otsuse peale vaide Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogule (toimiku lk. 18-20). Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 16.02.2009 vaideotsusega nr. 1 (toimiku lk. 21-22) jäeti E. V.i vaie rahuldamata. Kutsenõukogu asus otsuses seisukohale, et EELK ei rikkunud kutsestandardi Ehitusjuht III ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ehitustööliste I, II ja ehitusjuht III kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja omistamise korra nõudeid E. V.ile ehitusjuht III kutse mitteandmisel. Samuti ei rikkunud kutsekomisjon kutse mitte andmisel kutseseaduse või ehitusseaduse või nende alusel antud õigusaktide nõudeid. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
5. EELK otsus on motiveerimata ja õigusvastane. Otsuse põhjendamisel lähtub EELK kutsestandardist Ehitusjuht III ja sellega kehtestatud kohustusliku hariduse ja töökogemuse nõudest. Kutse omistamise või mitteomistamise aluseks on standardiga kehtestatud kohustusliku hariduse ja töökogemuse nõude täidetus, mitte kutsestandardi
6. osas sätestatud kutseoskusnõuded. Kutsestandardi Ehitusjuht III selline kohaldamine on vastuolus Haridus- ja teadusministri
7. märtsi
8. a määruse nr. 16 § 14 lg 1 p 5 ja § 15 ning kutseseaduse § 15 lõikega
9. Haridus- ja teadusministri
10. märtsi
11. a määruse nr. 16 § 14 lg 1 p-st 5 tulenevalt puudub EELK-l õigus käsitleda haridust kutse omistamise kohustusliku põhinõudena. Vastavalt määrusele on haridus soovitatava, mitte kohustusliku iseloomuga nõue. Sama määruse § 15 alusel moodustavad kutseoskusnõuded kutsestandardi põhiosa, millest tuleb lähtuda kutse omistamisel või mitteomistamisel. Kutseseaduse § 15 lg 1 kohaselt on kutse andmine kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine. Eelnevast tulenevalt saab kutse mitte omistamise ainus seaduslik alus olla kutse taotleja teadmiste ja oskuste mittevastamine kutsestandardi Ehitusjuht III kutseoskusnõuetele. Seega kutse andmisest keeldumine põhjusel, et puudub vastavalt kutsestandardile vajalik haridus, on seadusevastane. Kutse taotlemisel ei ole EELK kontrollinud ega vaidlustanud kaebuse esitaja teadmiste ja oskuste vastavust kutsestandardi Ehitusjuht III kutseoskusnõuetele. Ehituse vastutava spetsialisti mõiste (kelleks on ka ehitusjuht III) defineerib ehitusseaduse § 47 lg
12. Seaduse kohaselt on vastutav spetsialist isik, kes on pädev kas ehitamise, … omanikujärelevalve või ehitusjuhtimisega tegelemise juhtimiseks ja kontrollimiseks. Vastavalt EhS § 47 lg 2 p 1, 2 peab vastutaval spetsialistil olema omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Seadus ei piira, millises eelnimetatud valdkonnas või valdkondade kombinatsioonis, samuti millise ajalise perioodi jooksul peab erialane töökogemus olema tõendatud. Eelnevast tulenevalt on vastustaja poolne tõendamiskõlbliku erialase töökogemuse piiramine otsese ehitustööde juhtimise töökogemusega ja kindla ajavahemikuga vastuolus EhS § 47 lg 2 p 2 põhimõttega ning sellest tulenevalt seadusevastane. Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni puudumine piirab oluliselt kaebuse esitaja võimalusi konkureerimiseks pingestunud tööturul. Kaebuse esitaja soovib tegutseda ehitussektoris füüsilisest isikust ettevõtjana. Ehitusjuht III 2 kutsekvalifikatsiooni puudumine ei võimalda kaebuse esitajal saada Majandustegevuse Registri vastavat registreeringut, mis teeb selle võimatuks.
13. Kutseseaduse § 5 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja –tasemete kompetentsusnõuded. Haridus- ja teadusministri määruse § 9 lõike 1 punktist 3 ja § 12 lõikest 2 tulenevalt on kutsealase kompetentsuse hindamise aluseks kutsestandardi kutsenõuded. Kaebajale väljastatud diplomi hinnetelehe alusel tema poolt omandatud teadmised kattuvad suures osas kutsestandardi kutseoskusnõuetega. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kutsekomisjon ei kontrollinud ega vaidlustanud kaebaja teadmiste ja oskuste vastavust Ehitusjuht III kutsestandardi kutseoskusnõuetele. Tegemist on olulise menetlusveaga HMS § 58 mõttes, mille tõttu kuulub otsus tühistamisele. Kohus ei saa asuda tegema haldusorgani tegemata tööd ja hakata komisjoni asemel kaebaja kogemust kontrollima. Samuti ei saa vastustaja hakata hindama ja põhjendama kaebaja töökogemuse olemasolu või puudumist alles kohtumenetluse käigus. Kutsekomisjoni otsus on vastu võetud ka vorminõuete rikkumisega, kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest on komisjoni aseesimehena osa võtnud Helje Johansoo, kellel ei olnud kutseseaduse § 18 lõike 3 punktist 2 tulenevalt õigust osaleda kaebajale kutse andmise otsustamisel. Helje Johansoo on olnud vahetult seotud kaebajale kutse andmiseks ettevalmistava koolituse korraldamisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Kutsestandardi Ehitusjuht III p 4 kohaselt on kutsekvalifikatsiooni taotlemisel nõutav vastav haridus – pädevusele vastav ehitustehniline keskeriharidus vähemalt 3-aastase õppe baasil või muu tehniline (mitte ehitusalane) keskeri- või kõrgharidus; erialane töökogemus – vähemalt 3 aastat töökogemust ehitustööde juhina viimase 7 aasta jooksul ja täiendkoolitus – kutset andva organi (KAO) poolt tunnustatud erialase täiendkoolituse läbimine. Kaebuse esitaja on lõpetanud TPI Majandusteaduskonna tööstuse ja planeerimise erialal. Esitatud diplomi koopialt nähtub, et talle on omistatud ökonomisti kvalifikatsioon, mitte aga inseneri või mehhaaniku vms kvalifikatsioon. Vastustaja on seisukohal, et ei ole tegemist ehitus- ega muu tehnilise erialaga. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr. 258 kehtestatud Kõrgharidusstandardi §-s 32 on sätestatud õppevaldkonnad. Majandusõigus kuulub õppekavade rühma koodiga 314 ning õppevaldkonna sotsiaalteaduskond, ärindus, õigus alla. Kõik tehnikaalad kuuluvad õppekavade rühma koodiga
15. Kaebuse esitaja töökogemus 05.2007 kuni 09.2007 ei ole küllaldane ehitustööde otseseks juhtimiseks. Samuti on kõik vaadeldavad töökogemused alates
16. a novembrist olnud erandlikult vaid kaebuse esitaja enda või perekonnaliikmetega seotud. Vastavalt kutsestandardile muu tehnilise (mitte ehitusalase) keskeri- või kõrghariduse omamise korral on kutset omistaval organil õigus nõuda kutseeksami sooritamist või täienduskoolituse läbimist. Kuna kaebuse esitaja ei ole omandanud muud tehnilist eriala, ei saa nõuda kutseeksamit. Kutseeksami sooritamise korral ei saa anda kutsetunnistust, sest vastav haridus puudub. Kutseeksami sooritamine ega täienduskoolituse läbimine ei asenda nõutavat haridust. 3
17. Alates
18. aprillist 2003 EhS jõustumisest ei kehti ükski varem väljastatud litsents ehitamise valdkonnas. Esmane võimalus tegutseda ehituse valdkonnas on vastavalt EhSle ettevõtja registreerimine majandustegevuse registris, kui tal on õigussuhe vastutava spetsialistiga, kellel EhS § 47 lg 2 p 2 kohaselt on ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute tegemiseks või ehitusjuhtumisega tegelemiseks erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Sellisel juhul vastutav spetsialist ei vajaks üldse kutsetunnistust. Tasuks muidugi kaaluda, kas EhS-ga piiratakse isikute põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala (PS § 29). Ehitusvaldkonnas tegutsemiseks on võimalus ettevõtjana sõlmida leping pädeva spetsialistiga ja saada vastav registreering majandustegevuse registris. Teiseks, kui isikul on ettevõtja seisukohast küllaldane töökogemus, et ehitustöid juhtida, ei keela keegi teda tegutsemast ehitusjuhina. Vastavalt EhS-le ei saa ta olla vaid vastutav spetsialist, kellele on esitatud täiendavad nõuded EhS § 47 lg 2 mõistes. Ehitamise valdkonda saab lugeda suurema ohuga seotud valdkonnaks isikute ja vara ohutuse seisukohast. Ehitusjuht III kutsestandardi väljatöötamise põhiline eesmärk oli lubada suure ehituse juhtimise töökogemusega isikutel tegutseda teatud kitsendustega vastutava spetsialistina ehitusettevõttes edasi. Kutsestandardi väljatöötamisel lisandus sinna ka isikute ring, kellel oli teine tehniline kesk-eri või kõrgem haridus, kuid arvestatav töökogemus ehitusettevõtetes ehitustööde juhtimisel. Kaebuse esitaja viide kutseseaduse § 15 lõikele 1 on asjakohane. EELK on otsuse tegemisel juhindunud kutsestandardis toodud nõuetest. Kaebuse esitaja viidatud haridusja teadusministri 03.03.2004 määrus nr. 16 kehtestati varem kehtinud kutseseaduse § 4 lg 2 alusel. Nimetatud kutseseadus ei kehti enam, seega ei kehti ka tema alusel välja antud õigusakt, kui uue seadusega ei ole jäetud kehtima varem kehtinud määrust.
19. Kutseseaduse § 18 lg 3 p-s 2 sätestatakse, et kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega. Ehitusjuht III kutse esmaseks andmiseks täienduskoolituse nõuet ei ole kehtestatud. Reeglina on nõutavad vastavate täienduskoolituste läbimised kutsetunnistuste pikendamiseks ehitusjuht III kutse puhul vastavalt 3 aastaks ja 5 aastaks. H. Johansoo osaleb nimetatud täienduskoolitustel lektorina kui oma eriala ja ka ehituse valdkonna spetsialist. Nii kutse andmiseks ettevalmistava koolituse kui ka väljaõppe korraldamisega ei ole H. Johansoo tegelenud ühelgi juhtumil. Kui kutsekomisjon arutab ehitusjuht III kutsetunnistuse pikendamise küsimust, H. Johansoo kutsekomisjonis ei hääleta. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Kaebuse esitaja on vaidlustanud EELK protokollilise otsuse talle ehitusjuht III kutse mitteomistamise kohta põhjusel, et EELK-l puudus haridus- ja teadusministri
21. märtsi
22. a määruse nr. 16 § 14 lg 1 p 5 ja § 15 alusel ning kutseseaduse § 15 lg 1 alusel õigus käsitleda haridust kutse omistamise kohustusliku põhinõudena. Samuti on kaebuse esitaja arvates vastustaja vastuolus EhS § 47 lg 2 p 2 põhimõttega kitsendavalt tõlgendanud kaebuse esitaja poolt nõutavat erialast töökogemust otsese ehitustööde juhtimise kogemusena. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas vastustaja poolt ehitusjuht III kutse omistamiseks kaebuse esitajale esitatud haridus- ja töökogemuse nõuded on seadustega kooskõlas. 4
23. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ehitusjuht III näol on tegemist vastutava spetsialistiga EhS mõistes. Vaidlustatud EELK 12.12.2008 protokollilise otsuse tegemise ajal, samuti kutsestandardi vastuvõtmise ajal kehtinud EhS § 47 lg 2 sätestas: „Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute teostamiseks, omanikujärelevalve või ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemiseks või ehitusjuhtimisega tegelemiseks: 1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus.“
24. septembril
25. a. hakkas kehtima uus kutseseadus (KutS), mille § 26 lg 3 sätestas: „Enne seaduse jõustumist kehtinud kutsesüsteemi (käesoleva seaduse lisa 2 „Kutsekvalifikatsioonitasemete kirjeldused
26. aastal vastuvõetud kutseseaduse alusel“) alusel kehtestatud kutsestandardid kehtivad kuni kutsestandardi kehtivusaja lõppemiseni või kutsestandardi vastavusse viimiseni käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud lisaga 1 „Kvalifikatsiooniraamistik“.“ Ehitusjuht III kutsestandardi (edaspidi „Kutsestandard“) on
27. juuni
28. a otsusega nr. 28 kinnitanud Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu ning vaidlus puudub selle üle, et EELK protokollilise otsuse tegemise ajal ei olnud Kutsestandardi kehtivusaeg lõppenud, samuti ei olnud seda jõustunud kutseseaduse alusel muudetud. Kuivõrd jõustunud kutseseadus lubas kutsestandardite kehtimist kuni kehtivusaja lõppemiseni, teeb kohus kõigepealt kindlaks, kas kutsestandardi nõuded on kooskõlas kutsestandardi kinnitamise ajal kehtinud õigusaktidega.
29. Kuni 01.09.2008 kehtinud kutseseaduse (KutS)§ 4 lg 1 kohaselt on kutsestandard dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister ning kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu (KutS § 4 lg-d 2 ja 3). Haridus- ja teadusministri
30. märtsi
31. a määrusega nr. 16 kinnitati „Kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 14 lg 1 kohaselt sisaldab kutsekirjeldus järgmist: 1) tüüpilised tööülesanded; 2) töökeskkond; 3) eeldatavad isikuomadused; 4) spetsialiseerumisega seotud informatsioon; 5) soovitatav haridustase. Kutsestandardi „Ehitusjuht III“ (toimiku lk. 76-85) p 4 „Kutsekirjeldus“ kohaselt on ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel nõutav pädevusele vastav ehitustehniline keskeriharidus vähemalt 3-aastase õppe baasil, 3 aastat töökogemust ehitustööde juhina viimase 7 aasta jooksul ja kutset omistava organi (KOO) poolt tunnustatud erialase täienduskoolituse läbimine. Täienduskoolitusel mitteosalemise ja / või muu tehnilise (mitte ehitusalase) keskeri- või kõrghariduse omamise korral on kutset omistavad organil õigus nõuda kutseeksami sooritamist või täienduskoolituse läbimist. Erialase kogemuse arvestamisel lähtutakse teostatud objektide keerukusest ja vastutustasemest nende juhtimisel. Töökogemuse tõendamiseks esitatakse tööde referentsid.
32. EELK protokollilise otsuse tegemise ajal kehtis 01.09.2008 jõustunud kutseseadus. KutS § 15 lg 1 kohaselt on kutse andmine kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena väljastatakse 5 taotlejale kutsetunnistus. Arvestades asjaolu, et 01.09.2008 jõustunud KutS ei kaotanud enne seaduse jõustumist kehtinud kutsestandardite kehtivust, pidi EELK hindama kaebuse esitaja vastavust varem kinnitatud Kutsestandardis nimetatud nõuetele ning vaieldavate tõlgenduste korral lähtuma Kutsestandardi kinnitamise ajal,
33. juunil 2008 kehtinud kutseseadusest, haridus- ja teadusministri
34. märtsi
35. a määrusest nr. 16 ning ehitusseadusest.

§ 19

lg 6 sätestab: „Kui asutus, ametnik või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.“ Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas puudub kohtul pädevus hinnata EELK protokollilise otsuse sisulist õiguspärasust ehk asjaolu, kas kaebuse esitajal olid erialane kõrgharidus ja töökogemus. Vastava otsuse tegemise pädevus on ainult EELK-l. Samas saab kohus kontrollida, kas nõuded, mille vastavust EELK kontrollis, vastasid Kutsestandardi kinnitamise ajal kehtinud seadustele. Käesoleval juhul asus EELK otsuses seisukohale, et kaebuse esitajal puuduvad nii nõutav haridus kui ka töökogemus, mis välistab kutsetunnistuse väljastamise kaebuse esitajale.

1. Kutsestandardi kohaselt pidi kaebuse esitajal kutsekvalifikatsiooni ühe eeltingimusena olema vähemalt kas ehitustehniline keskeriharidus või muu tehniline keskeriharidus. EELK on lugenud kaebuse esitaja ökonomisti kutse majandusõiguse valdkonda. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr. 258 kehtestatud kõrgharidusstandardi (kehtetu alates 01.01.2009) § 33 lõigetest 3 ja 5 kuuluvad ehitus ja tehnikaalad ühelt poolt ning ärindus teiselt poolt erinevate õppesuundade alla ning seega ka § 32 alusel erinevate õppevaldkondade alla. Seega oli EELK otsus vastavuses Ehitusjuht III kutsestandardiga. Ehitusjuht III kutsestandard on kooskõlas kutsestandardi kinnitamise ajal kehtinud EhS § 47 lõikega 2, mis välistab küll kutsekvalifikatsiooni omistamisel erialase kõrghariduse ja töökogemuse nõude koos esitamise (vastasel juhul muutuks lõike 2 p 2 sisutuks), kuid ei välista erialase või muu tehnilise keskerihariduse nõude koos töökogemuse nõudega esitamist. Samas nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et kuni 01.09.2008 kehtinud Kord ei andnud Kutsenõukogule õigust seada kutsekvalifikatsiooni taotlemise üheks obligatoorseks tingimuseks kutsehariduse olemasolu. Korra § 14 lg 1 p 5 järgi sisaldab kutsekirjeldus soovitatavat, mitte nõutavat või kohustuslikku haridustaset. Korra § 1 lg 2 p-s 3 on defineeritud kutsekvalifikatsiooni III tase – töötaja täidab tööülesandeid muutuvates olukordades, kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti kutsealasel väljaõppel, on vilunud kogemustega ja meisterlik, valmis oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi edasi andma, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. Korra § 1 lg 2 p-s 3 sisalduv sõna „enamasti“ kinnitab samuti, et kutsekvalifikatsiooni taotleja teadmised võivad, kuid ei pea tingimata olema tekkinud kutsehariduse baasil. Seega on kaebuse esitaja õigesti järeldanud, et kutse andmisest keeldumine seoses haridusnõude puudumisega ei ole Korraga kooskõlas.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kutsestandardiga on vastuolus EhS § 47 lg 2 p-ga 2 piiratud erialast töökogemust otsese ehitustööde juhtimise kogemuse ja kindla ajavahemikuga. Kohus märgib, et kaebuse esitaja viide ei ole asjakohane. Vaidlus puudub 6 selle üle, et EhS § 47 lg 2 p 2 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna kaebuse esitajal puudub erialane kõrgharidus. Just erialase kõrghariduse puudumise tõttu on ta taotlenud kutsekvalifikatsiooni omistamist. Kutsekvalifikatsiooni omistamise tingimusi EhS ei reguleeri. Samuti saab EhS § 47 lg-s 2 sisalduvast kahest, teineteist välistavast alternatiivsest loetelust järeldada, et kutsekvalifikatsiooni omistamisele kehtivad p-s 2 sätestatust teistsugused nõuded. Samas EhS-st ei tulene, et nõuded töökogemusele peaksid kutsekvalifikatsiooni omistamise korral olema EhS-s sätestatust leebemad, eriti arvestades asjaolu, et kutsekvalifikatsiooni omistamisel ei saa taotlejalt ilmselt nõuda erialast kõrgharidust, kuid EhS mõistes peavad mõlemad alternatiivid end kokkuvõttes tasakaalustama, kuivõrd mõlema alternatiivi täitmisel saab taotleja töötada vastutava spetsialistina. Kuni 01.09.2008 kehtinud KutS § 4 lg-st 1 tuleneb kutsenõukogu õigus, määratleda kutsestandardis muuhulgas nõuded kogemustele. Sellega ei ole vastuolus taotleja 3-aastase töökogemuse piiritlemine viimase 7 aastaga ning ehitustööde otsese juhtimise kogemusega. Töökogemuste ajaline piiritlemine tagab KutS § 4 lg-s 1 ning Korra § 1 lg 2 p-s 3 sätestatud taotleja oskuste ja vilumuste püsivuse nõude täitmise. Ehitustööde juhtimise kogemuse nõue on kooskõlas kutsestandardi p-s 5.2 sätestatud nõuetega juhtimisalastele põhioskustele ja teadmistele, samuti Korra § 1 lg 2 p-s 3 sätestatud nõudega korraldada ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutada selle eest. Kuigi protokollilises otsuses ei ole piisavalt motiveeritud seisukohta kaebuse esitaja ehitustööde otsese juhtimise kogemuse puudumise kohta, on vastustaja seda põhjalikult teinud vastustes kohtule. Vastustaja kaalutlused otsuse tegemisel on kohtu jaoks selged ja piisavalt põhjendatud. Samuti nähtub, et vastustaja on kõiki kaebuse esitaja poolt esitatud tõendeid otsuse tegemisel arvestanud. Vastustaja otsust on kaebuse esitajale täiendavalt kirjalikult põhjendatud ka vastuses kaebuse esitaja avaldusele 29.11.2008 (toimiku lk. 1617), mistõttu kaebuse esitajale olid veel enne kohtusse pöördumist teada vastustaja kaalutlused otsuse tegemisel. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks protokollilise otsuse tühistamist motiveerimatuse tõttu.
3. Kaebuse esitaja väitel on otsus vastu võetud ka vorminõuete rikkumisega, kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest on komisjoni aseesimehena osa võtnud Helje Johansoo, kes oli vahetult seotud kaebuse esitajale kutse andmiseks ettevalmistava koolituse korraldamisega. Protokollilise otsuse tegemise ajal kehtinud KutS § 18 lg 3 p 2 kohaselt ei tohi kutsekomisjoni liige osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel, kui ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega. Kohtule esitatud EEL juhatuse koosoleku 16.10.2008 protokollist (toimiku lk. 63-64) nähtub, et Helje Johansoo valiti juhatuse otsusega alates 16.10.2008 kaheks aastaks EELK liikmeks. Samuti on ta allkirjastanud EELK 12.12.2008 protokolli (toimiku lk. 68).

§ 15

lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus nad asuvad. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väite kinnituseks, mille kohaselt ta osales kutse andmiseks ettevalmistaval koolitusel, mida korraldas Helje Johansoo. Kohtule esitatud tunnistus ehitusjuht III täienduskoolitusest osavõtmise kohta (toimiku lk. 36) ei tõenda, et koolitust oleks korraldanud Helje Johansoo. Vastustaja kinnitusel ei ole H. Johansoo tegelenud ühelgi juhtumil kutse andmiseks ettevalmistava koolituse kui ka väljaõppe korraldamisega. Kuivõrd kaebuse 7 esitaja väite kinnituseks kohtule muid tõendeid esitatud ei ole, tuleb jätta vastav väide tähelepanuta. 17. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et vastustaja on hinnanud kaebuse esitaja töökogemust kooskõlas kutsestandardiga ning kuivõrd vastav töökogemuse nõue ei ole seaduste ja Korraga vastuolus, tuleb jätta kaebus rahuldamata.

§ 92lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 8