← Eesti

3-09-266/27

Obsah (5)§ 18§ 31§ 17§ 7§ 12

F KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10. augustil 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-266 Haldusasi U. K. kaebus Tallinna Linnaval

§ 18

lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tallinna Maa-ameti otsus nr. 6-8/5569, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks, oli tehtud 20.06.2008, mistõttu oleks kaebetähtaeg pidanud lõppema otsuse nõuetekohase adressaadile kättetoimetamise korral 21.07.2008. Samas 20.07.2008 oli T. K. juba surnud, mistõttu ei jõudnud ta elu ajal ära kasutada

§ 18lõikes 2 sätestatud kaebetähtaega.

See õigus läks üldõigusjärgluse korras kaebajale. Kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, palub kaebaja selle ennistada. Tallinna Maa-ameti otsusest nr. 6-8/5569 sai kaebaja teada 08.01.2009, tutvudes Tallinna Maa-ametis Xxxxx xx xx elamu tagastamise materjalidega. Kuni Tallinnas, Xxxxx xx xx asuva elamu tagastamismenetluse materjalidega tutvumiseni ei eeldanud kaebaja, et Xxxxx xx xx-x asuva korteri erastamise asjas on tehtud mingi otsus. See asjaolu tuli ilmsiks alles siis, kui pärandi vastu võtnud kaebaja tutvus Tallinna Maa-ametis Xxxxx xx xx elamu tagastamise toimikuga. Samas ei ole pärandi vastuvõtmisest kuni Xxxxx xx xx elamu tagastamise toimiku tutvumiseni möödunud ebamõistlikult palju aega. Pärand võeti vastu 19.12.2008 ning vaidlustatud otsus nõuti välja 08.01.

  1. a. Kaebuse esitaja hakkas tegelema pärandvara koosseisu väljaselgitamisega ja pärimisasja lahendamisega mõistliku aja jooksul pärast surnud venna matuseid ja sellega seotud ürituste korraldamist. Kuna halva tervisliku seisundi pärast pole kaebaja viimased 5 kuud töövõimeline ning temal puudub igasugune kogemus õigusliku iseloomuga küsimuste lahendamisel, pöördus kaebaja seoses pärandi vastuvõtmisega õigusabi saamiseks asjatundjate poole. Seega on kaebaja seisukohal, et tema on astunud kõik vajalikud sammud selleks, et 2 mõistliku aja jooksul välja selgitada pärandvara koosseisu ning jõuda selgusele pärandvaraga seotud asjaoludes. VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUSE OSAS
  2. Tsiviilasjas nr. 2-04-1584 kohtulahendi jõustumisest või 20.06.2008 Maa-ameti otsuse kättesaamisest saaks kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui T. K.le ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ning kes on kahju tekitamise eest vastutav. Kaebaja sai oma nõudeõigusest teada hiljemalt oktoobris 2001, mil Tallinna Linnavalitsus teavitas T. K. 24.10.2001 kirjaga nr. 22/III-VA asjaolust, et viimasel on õigus saada hüvitisena korteri Xxxxx xx xx-x harilikule turuväärtusele vastav summa, kuna pärast elamu Xxxxx xx xx ½ mõttelise osa tagastamist tagastatud ½ mõttelise osa elamust võõrandamist ei ole T. K.le seaduslike õiguste taastamine võimalik muul viisil kui talle rahalise kompensatsiooni maksmisega. Kuna T. K. sai teada kahju hüvitamise nõudeõigusest enne riigivastutuse seaduse jõustumist, oleks ta

§ 31lg 2 kohaselt pidanud esitama kahju hüvitamise nõude hiljemalt 1.

jaanuariks

  1. T. K. esitas Tallinna Linnavalitsusele taotluse kahju hüvitamiseks alles 19.12.2005, mis jäi seoses kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja möödumisega rahuldamata. Tsiviilasja 2-04-1584 lahendamine ei toonud T. K.le võimalust Xxxxx xx xx-x eluruumi erastamiseks. L. P. oli talle tagastatud mõttelise osa eluruumist võõrandanud juba 02.08.1999 ning sellega muutus erastamisõiguse teostamine võimatuks. Kaebetähtaja kulgemise alguse arvestamine Maa-ameti otsuse nr. 6-8/5569 kättesaamisest ei ole põhjendatud, kuna antud haldusaktiga kaebajale kahju ei tekitatud. Asjaolu, et kaebaja võttis T. K. pärijana pärandi vastu alles 5 kuu möödumisel pärandi avanemisest ja sai Maa-ameti 20.06.2008 otsusest teada alles 08.01.2009, ei oma antud asjas tähtsust ega ole kaebetähtaja ennistamise aluseks, sest T. K. kaebetähtaeg lõppes juba 01.01.
  2. Vastustaja taotleb, et kohus jätaks kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. KAEBUSE ESITAJA VASTUVÄITED VASTUSTAJA SEISUKOHALE
  3. Vastustaja seisukoht, mille kohaselt oli kahju kaebajale tekitatud 24.10.1995 korraldusega, millega õigusvastaselt tagastati osa elamust õigustatud subjektiks mitteolevale isikule, ei vasta RVS § 7 lg 1 loogikale, kuna selle korralduse kahjustava mõju kõrvaldamiseks oli võimalik esitada kohtule kaebus haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kahju RVS § 7 tähenduses tekkis kaebuse esitajal 02.08.1999 ehk pärast L. P.le tagastatud ½ mõttelise osa elamust võõrandamist. Alles pärast 02.08.1999 ei saanud kahju kõrvaldada muul viisil kui rahalise hüvitisega. Seega oleks kahjunõude 10-aastane tähtaeg saabunud alles 02.08.
  4. 02.10.2001 kiri nr. 22/III-VA ei olnud seotud kaebuse esitaja õiguste rikkumisega L. P.le mõttelise osa ebaseaduslikul tagastamisel, vaid jutt käis kahju hüvitisest seoses kaebaja õiguste rikkumisega Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamisprotsessis. Vajadus ära oodata kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-04-1548 oli T. K.le esitatud just vastustaja enda poolt 20.01.2006 kirjaga nr. ÜP-1-5492 ja 16.03.2007 e-kirjaga, esitades teabe selle kohta, et kohtulahendiga tsiviilasjas saavad olla tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad kahjunõude olemasolu. Väär on vastustaja seisukoht, et T. K. nõudeõigus ei saanud üle minna pärimise teel. Kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda

§ 17lg 3 kehtestatud tähtajast.

Kahju põhjustanud sündmuseks oli elamu mõttelise osa võõrandamine L. P. poolt 02.08.1999, kui tekkis ebaseaduslikult tagastatud varade uus heauskne omanik ning ei olnud võimalik enam tagasi pöörata vara omandiõigust Tallinna linnale, mis oleks omakorda andnud võimaluse T. K.le korteri erastamiseks. Seega tuli taotlus või kaebus esitada hiljemalt 02.08.

  1. 24.10.1995 tagastamiskorralduse andmisel ei tekkinud aga veel kahju, mille hüvitamist oleks võimalik nõuda. Vastustajalt saadud teabe tõttu esitas kaebuse esitaja kirjaliku taotluse kahju 3 hüvitamiseks alles 18.05.
  2. s.o pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr. 2-04-
  3. Kaebetähtaja ennistamise võimalustele on viidatud Riigikohtu 25.01.2001 lahendis haldusasjas nr. 3-3-1-58-00 ja 01.10.2002 lahendis haldusasjas nr. 3-3-1-57-
  4. KOHUS LEIDIS:
  5. 29.05.1993 jõustus eluruumide erastamise seadus, mille § 3 kohaselt oli erastamise objektiks muuhulgas kohaliku omavalitsuse omandis olev elamu või korter koos sellele vastava muu osaga elamust. T. K. 18.02.1999 avaldusest Tallinna Linnavalitsusele nähtub, et T. K. esitas korteri erastamisavalduse kohe pärast eeltoodud seaduse vastuvõtmist Riigikogus. Tallinna Linnavalitsuse 24.10.1995 korraldusega nr. 3012-k tagastati L. P.’le ½ mõttelist osa Xxxxx xx xx endisel kinnistul asuvast elamust. Seega rikkus Xxxxx xx xx ½ mõttelise osa õigusvastane tagastamine L. P.’le T. K. õigust erastada ostueesõigusega tema poolt üüritavat eluruumi. Pärast ½ mõttelise osa Xxxxx xx xx endisel kinnistul asuva elamu tagastamist L. P.le tekkis T. K.’l samas kaasomandis oleva elamu üürnikuna õigus eluruumi erastamiseks kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse alusel (jõustus 18.01.1997), mille § 5 lg 4 kohaselt, kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 7

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 12

lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. U. K. kaebusest nähtub selgelt, et kaebuse esitaja peab õigusvastaseks tegevuseks, millega talle kui T. K. õigusjärglasele kahju tekitati, Tallinnas, Xxxxx xx xx asuva elamu ½ mõttelise osa tagastamist L. P.’le, mitte

  1. a toimunud elamu mõtteliste osade erastamisest väidetavat teavitamata jätmist. Selle kohta kaebust kohtule esitatud ei ole. Seega on käesoleva kaebuse esemeks U. K.’le Tallinna Linnavalitsuse 24.10.1995 korraldusega nr. 3012-k xxxxx xx xx asuva elamu ½ mõttelise osa tagastamise kohta kahju tekitamine ning vastustaja tegevus Xxxxx xx xx mõtteliste osade erastamisel ei puutu asjasse. Enda õigusjärgluse kohta on U. K. esitanud kohtule pärimistunnistuse (toimiku lk. 68), millest nähtuvalt läksid U. K.’le üle kõik T. K. õigused ja kohustused, sh kogu T. K. vara, mis ei olnud lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega läks T. K.’lt U. K.’le üle ka kahju hüvitamise nõudeõigus, mis kuulub halduskohtus läbivaatamisele juhul, kui kohus loeb kaebuse tähtaegseks või kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldab.
  2. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. HKMS § 9 lg 4 erinormiks on

§ 31

lg 2, mille kohaselt enne

jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne

jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 31

lg-st 3 tulenevalt ei kohaldata

lõiget 2 juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast

jõustumist.

jõustus 01.01.2002. Kuivõrd õigusvastane haldusakt on antud veel T. K. eluajal, 24.10.1995, omab käesoleva kaebuse tähtaegsuse ning kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendatuse väljaselgitamisel tähtsust küsimus, millal T. K. talle tekitatud kahjust teada sai ning kas ta asus enda nõudeõigust tähtaegselt teostama. Kui ta enda nõudeõigust tähtaegselt teostama ei asunud ning nõudeõiguse mittetähtaegseks 4 teostamiseks puudusid mõjuvad põhjused, puudub kohtul alus ka T. K. õigusjärglase, U. K. kaebuse tähtaegseks lugemiseks või kaebetähtaja ennistamiseks. Seega tuleb kohtul välja selgitada, millal T. K. kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Samas, olenemata teadasaamisest, pidi T. K.

§ 31lg 2 järgi esitama kahjunõude kohtusse või haldusorganile hiljemalt 01.01.2005.

Kohus on seisukohal, et nii kaebuse esitaja U. K. kui ka tema õiguseellane T. K. pidid kahju tekkimisest teadlikud olema hiljemalt

  1. oktoobril
  2. a. Nimetatud kuupäeval on kaebuse esitaja U. K. saatnud välja märgukirja (toimiku lk. 98-105), mille lk-l 6 (toimiku lk. 103) U. K. kirjutab: „Vahepeal on maja üks mõttelistest osadest – see, mis tagastati õigusjärgsele omanikule ja millel asub ka minu venna korter – omanikku vahetanud.“ Seega pidid nii T. K. kui ka U. K. olenemata Tallinna Linnavalitsuse hilisematest kirjadest hiljemalt 10.10.2000 olema teadlikud tagastamise tulemusena tekkinud kahjust ja selle pöördumatusest, mistõttu möödus kahjunõudega kohtusse pöördumise tähtaeg 10.10.
  3. 13.

§-d 17 ja 18 näevad ette võimaluse esitada kahju hüvitamiseks taotlus kohtu asemel esmalt kahju tekitanud haldusorganile.

§ 17

lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

§ 31

lg 2 kohaselt enne

jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne

jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Seega ka taotluse haldusorganile oleks T. K. pidanud esitama 3 aasta jooksul kahjust teadasaamisest ehk hiljemalt 10.10.

  1. Tallinna Linnakantselei 20.01.2006 kirjast nr. ÜP-1-/5492 (toimiku lk. 14) nähtuvalt esitas T. K. kahju hüvitamise taotluse aga alles 19.12.2005, millest tulenevalt jäeti T. K. kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Erinevalt kaebuse esitajast on kohus seisukohal, et kirjas ei antud kaebuse esitajale lootust kahjunõude rahuldamiseks tulevikus, st. pärast kohtuvaidluste lõppu. Samuti ei takistanud ega mõjutanud kohtuvaidlused kahjunõude põhjendatust ega suurust, kuna pöördumatu kahju oli selleks ajaks juba tekkinud. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et T. K.l takistasid õigeaegset halduskohtusse pöördumist vastustaja eksitavad lubadused.
  2. T. K. esitas
  3. mail
  4. a Tallinna Linnavalitsusele uue kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti Tallinna Maa-ameti poolt rahuldamata
  5. juunil
  6. a. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kahjunõudega halduskohtusse pöördumise tähtaega tuleb lugeda vastavalt

§ 18

lõikele 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodud sättest tuleneb kaebuse esitaja õigus pöörduda halduskohtusse pärast

§ 17

lõikes 3 ning

§ 31

lõikes 2 sätestatud tähtaega vaid juhul, kui ta on tähtaegselt pöördunud esmalt kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole ning pöördub kaebusega kohtusse 30 päeva jooksul pärast kahjunõude haldusorgani poolt rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul aga kaebuse esitaja

§ 17

lõikes 3 sätestatud haldusorgani poole pöördumise tähtajast kinni pidanud ei ole ning rikutud on ka

§ 18lõikes 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaega.

  1. Arvestades asjaolu, T. K. ei ole teostanud oma nõudeõigust kohtus ega haldusorgani juures tähtaegselt ning haldusasja materjalide juurest puuduvad tõendid, millest ilmneks, et T. K.’l esines mõjuv põhjus enda nõudeõiguse teostamisega viivitamiseks kuni
  2. maini 2008, puudub kohtul alus ka U. K. kaebetähtaja ennistamiseks ning asjassepuutumatud on kaebuse esitaja väited pärimismenetlusest kui kaebetähtaja ennistamise mõjuvast põhjusest. Taotlus tuleb jätta rahuldamata ning asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. 5 Tiina Pappel kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.