-i sätteid rikkudes ja kirjast nähtuvalt ei kavatse enam lepingut täita, kasutab hageja kostja suhtes seadusega lubatud kaitsevahendeid - ütleb omapoolselt lepingu üles ja nõuab koos kohustuste täitmisega varalise kahju hüvitamist (saamata tulu). Hageja nõuab lepingu alusel saamata kasumi hüvitamist 61 494.52 krooni ulatuses. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Kõnealuse ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008 juunikuuks. Pärast seda lepingu p. 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepinguliste kohustuste täitmise objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub vähemalt 30 päeva. Seega moodustub hageja poolt saamata jäänud tulu 71 päeva eest, mis lepingu p. 5.2 kohaselt moodustab 61 494.52 krooni (71 päeva * 734 krooni/päev = 52 114 krooni + 18 % km). Seega moodustab hageja põhinõue kostja vastu kokku 104 537.80 krooni (3 tasumata arvet kokku summas 43 043.28 krooni ja saamata tulu 61 494.52 krooni), millele lisandub viivis rahalise kohustuse viivitamisega 11% aastas arvutatuna 104 537.80 krooni nõudest hagiavaluse esitamise päevast kuni nõude täitmiseni. 11.06.2009 hageja täiendavate kirjalike seisukohtade kohaselt koos tootmiskeskuse (laohoone) kõrgema tuletõrje klassi madalamale klassile muutusega (st TP 2lt TP 3 peale), soovis kostja ise projektis ettenähtust õhemate paneelide paigaldamist. Tuletõrje klassi ja paigaldatavate paneelide paksuse vähendamisega saavutas kostja olulise rahalise säästu. OÜ Merton Projekt 15.05.2009 kirjas sisalduvale väitele, et temaga polevat antud muudatust kooskõlastatud, vastab hageja, et isegi kui see nii on, pole taolise muudatuse kooskõlastatus projekteerijaga kohustuslik, kuna tegemist pole kandvate konstruktsioonide muutustega. Tootmishoone oli kruntvärviga (st korrosioonvastase värviga) värvitud. Seda kinnitab kostja poolt esitatud 15.08.2008 eksperdihinnang ja 13.09.2007 ehituse töökoosoleku protokoll. Vaidlus seisneb selles, millal ehitaja pidi hoonet teistkordselt ja lõplikult ära värvima. Hageja tugineb ehitaja OÜ Karno ja projekteerija OÜ Merton Projekt 12.12.2007 kokkuleppele, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et metallkonstruktsioon ei sisalda tulekaitsevärvi. Hageja rõhutab, et nimetatud kokkuleppe aluseks oli samal päeval, so 12.12.2007 saadud kooskõlastus Päästeametiga. Kostja väide, et pooled juba 30.07.2007 leppisid kokku, et tootmishoone ehitatakse madalama TP 3 tuletõrje normiga, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust, sest ehitaja oli kohustatud oma otsustes lähtuma kooskõlastuse saamisest Päästeametilt. Kuna nimetatud kooskõlastus oli saadud alles 12.12.2007, leppisidki ka tellija (kostja) ja ehitaja 12.12.2007 kokku, et tootmishoone lõplik värvimine toimub soojemate ilmade saabumisega ja seda ehitustööde lõpus. OÜ Merton Projekt 15.05.2009 kirjas väidetakse, et hoone „ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand, mille tagajärjel hoonesse valgub vihmavesi“. Hageja vaidleb eelnimetatule vastu. Esiteks väidetavat tasapindade ebaühtivust saab tõendada ainult vastavate geodeetiliste mõõtmistega, mitte aga pildiga, mille päritolu ja tegelikkusele vastavust pole menetlusosalistel võimalik kontrollida. Ning teiseks, isegi juhul, kui geodeetilised mõõtmised kinnitaksid tasapindade erinevust, ei tõendaks see siiski asjaolu, et ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand. Üldteada on näiteks asjaolu, et esimestel aastatel peale ehitise püstitamist, toimub selle loomulik vajumine. Sellest tekkinud ehituslikud puudused tavapäraselt kõrvaldatakse ehitaja poolt garantiiaja jooksul. 4 Kostja süüdistused tootmisliinide vundamendi kohta on hagejale arusaamatud. Hagejale teadaolevalt parandas ehitaja nimetatud vundamendid vastavalt projekteerija viimastele joonistele. Nimetatud tööd olid tehtud just hageja ettepanekul ja hageja on nendest kostjat informeerinud. Hagejale jääb arusaamatuks projekteerija Urmas Merila väide, et ta pole ei ehitajalt ega hagejalt tehtud tööde osas dokumentatsiooni saanud (OÜ Merton Projekt 15.05.2009 kiri). Hageja andis kogu teostatud töid puudutava dokumentatsiooni (ehitustööde koosoleku protokollid, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid jne) kostjale. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja käesolevas asjas esitabki kohtule ehitusdokumentatsiooni. Kostja vastuväited 21.10.2008 esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja lõpetas lepingu hagejaga ühepoolselt lepingu p. 7.4 alusel seoses hageja poolt lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmisega ning nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja teatis lepingu lõpetamise kohta oli saadetud hagejale 21.04.2008 tähitud kirjana hageja postiaadressile, mis oli märgitud lepingus, so Keemikute 36-27 74112 Maardu. Postisaadetis tuli tagasi kostja aadressile postimärkega, mille kohaselt saadetis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kui kostja sai hageja „arved“, kus oli märgitud hageja teine aadress, saatis kostja teistkordse teatise lepingu lõpetamise kohta hageja teisele aadressile. Seejuures kostja saatis 21.04.2008 teatise lepingu lõpetamise kohta õigele aadressile. 01.03.2007 lepingu p. 2.1 kohaselt oli hageja kohustatud osutama kostjale teenust tehnilise järelvalve teostamise kohta ehitusobjektil aadressil Madikse 11 Maardu. Hageja kohustused on kirjeldatud lepingu
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud töökoosolekute protokollidest nähtub, et hageja kontrollis ehitaja tööd ka vaidlusalusel perioodil (märtsi ja aprillikuu 2008), tegi pidevalt puuduste kõrvaldamise ettepanekuid, kontrollis nende kõrvaldamist ja informeeris kostjat tööde käigust. Protokollid sisaldavad ehitaja A. Vinšteini, omanikujärelevalve hageja esindaja J. Sutorini, samuti kostja seadusliku esindaja J.Masli allkirja. Samuti on kohtus tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et hageja informeeris kostjat ehitaja töös esinenud puudustest, külastas igapäevaselt ehitusobjekti ning osales ehitusalastel koosolekutel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja lepinguliseks kohustuseks on tehnilise järelevalve osutamine, mitte aga ehitustööde teostamine. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega 30.07.07, 12.12.07, 17.12.07, 23.08.07, mis olid osaliselt allakirjutatud ka kostja esindaja poolt, tunnistajate ütluste ning hageja esindaja vande all antud seletusega on tõendamist leidnud, et kostja oli ehitusobjektil toimuvate muudatustega (madalam tuletõrje klass TP3, ettenähtust õhemad seina-ja katuse paneelid, tuletõrje värvi mittevajalikkus jms) informeeritud. Kohus leiab, et tunnistaja E. Sepa ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega ja jätab seetõttu antud tunnistaja ütlused tõendina arvestamata. Tõendamist on leidnud, et eelnevalt oli tuletõrje klassiks TP2, hiljem lepiti kokku madalamas tuletõrje klassis TP3. Kostja omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvad ehitustöid teostanud isiku töös esinenud puudused, kuid need ei tõenda puudusi hageja töös. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja tal on tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu. Lepingu alusel esitas hageja kostjale kaks arvet RA-15 (24.04.2008) summas 22 000 krooni + 18% km ja arve nr RA-16 (19.05.2008) summas 16 456.28 krooni + 18% km, kokku summas 35 946 krooni. 7 Hageja on esitanud nõude ka kahju hüvitamiseks 52 114 krooni ulatuses. Vastavalt
lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Hageja nõuab lepingu alusel saamata jäänud tulu hüvitamist 52 114 krooni. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Vaidlusaluse ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008.a juunikuuks. Lepingu p. 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepinguliste kohustuste täitmise objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub hageja hinnangul vähemalt 30 päeva. Hageja on arvestanud saamata tulu 71 päeva eest lepingu p. 5.2 alusel. Pooltevahelise lepingu p 5.2 nähtuvalt kohaldatakse käesolevat punkti käesoleva lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes mais 2008 ja ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudub alus saamata jäänud tulu nõudeks hageja poolt esitatud põhjendustel. Lisaks eeltoodule on kasutusloa saamisele märgitud ajakulu oletuslikku laadi.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostjale viivisearve nr RAV-1, millega nõudis viivist 627 krooni suuruses summas 19 päeva eest. Antud nõue tuleb rahuldada.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 14.10.2009 esitas RGR Airon OÜ apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 15.09.2009 otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivina tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebusega RGR Airon OÜ vaidlustas kohtuotsuse osas, millega RGR Airon OÜ-lt mõisteti välja 35 946 krooni suurune põhinõue, 9,5% viivis aastas alates 22.09.2008.a põhinõudelt ja 627 krooni, samuti menetluskulude jaotamise osas. Esimese astme kohus, rahuldades hageja kõrvalnõude summas 627 krooni, on valesti kohaldanud seadust ja valesti hinnanud viivise arvet nr RAV-1. Kohus on kohaldanud kohaldamisele mittekuuluva
lg 1 teist lauset.
sätestatust suuremat intressimäära võib nõuda, kui lepinguga on määratud kindlaks suurem intressimäär (viivis). Kuid lepingust nähtub, et
Arve nr RAV-1 tekstist nähtub, et ajavahemikul 01.05.2008 - 19.05.2008 arvel toodud intressimäär (viivis) on arve nr RA-15 järgi 0,15% päevas võlasummalt. Vastavalt väljaande „Ametlikud teadaanded" andmetele oli Eesti Pank avaldanud
alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatuna sellel ajavahemikul 8 intressimääraks 4% aastas. Järelikult vastavalt
Aritmeetilise tehte abil nähtub, et 11% aastas moodustab 0,03% päevas (11x1:365=0,03%), mis on väiksem arvel nr RAV-1 märgitust. Õigesti kohaldatud seaduse puhul peaks kohtu poolt rahuldatud viivise summa olema 125.40 krooni (22 000 X 0,03% X 19 päeva = 125.40). Hageja kõrvalnõude rahuldamisel on kohus valesti kohaldanud seadust mõistes välja viivise 9,5% aastas põhivõla summalt alates 22.09.2008 kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsus on tehtud 15.09.2009, kuid alates 01.07.2009 vastavalt väljaande „Ametlikud teadaanded" andmetele oli Eesti Pank avaldanud
alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatuna sellel ajavahemikul intressimääraks 1% aastas. Järelikult vastavalt
Rahuldades hageja põhinõude summas 35 946 krooni, on kohus rikkunud oluliselt õigusnorme, valesti tuvastanud ja hinnanud asjaolusid ning asjas olemasolevaid tõendeid. Kohus leidis, et kostja poolse formaalse tingimuse mittetäitmise tõttu on kostja lepingu ülesütlemine õigustühine. See põhjendus on vastuolus nii asja materjalidega kui ka motiveeringu loogikaga, mille alusel on kohus teinud sellise järelduse. Ühest küljest kohus leiab, et kuna kostja oli saatnud lepingu ülesütlemise teatise hageja juriidilisele postiaadressile Keemikute 36-27 Maardus, siis lepingu ülesütlemine on õigustühine. Samas aga on kohus tuvastanud otsuse motiveerivas osas, et kostja saatis 21.04.2008 ja 15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise lepingu p. 7.4 alusel, mis sätestab kostja õiguse leping erakorraliselt üles öelda hageja lepingulise kohustuse olulise rikkumise tõttu. Seega on kohus tuvastanud, et 15.05.2008 oli kostja teist korda saatnud hagejale avalduse lepingu ülesütlemise kohta ja hageja tutvus faktiliselt kostja loobumisega (kuna hageja ise lisas hagile kostja lepingu ülesütlemise avalduse koopia – p. 4 tl 8 ja tl 25-28). Sellistel asjaoludel kohus poleks tohtinud kohaldada TsÜS § 69 lg 1, kuna ülalpool tõendatu kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt oli hageja faktiliselt kostja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud. Nimetatud seaduse § 69 lg 1 kohaselt ei ole kohus üldse analüüsinud ega hinnanud kostja lepingu ülesütlemise avalduse hageja poolse kättesaamise ja tutvumise fakti (kostja 15.05.2009 postisaadetist). Kohtuotsuse motiveeriva osa kohaselt on kohus tuvastanud, et alates 21.04.2008 hageja asukoht muutus. Kohtu põhjendus selles osas on ilmselgelt vastuolus asja materjalidega. Vastavalt Äriregistri väljatrükile oli 24.04.2008 hageja aadressil Keemikute 36-27 Maardus asumise viimaseks päevaks. Lepingu ülesütlemise avalduse kostja saatis hageja nõuetekohasele postiaadressile 21.04.
ning ei ole
-621 sätestatule vastavalt kontrollinud hageja lojaalsust kostja vastu, kostjale kahju tekitamise ärahoidmist hageja poolt, kas hageja on teavitanud kostjat objekti ehitamisest hoolimata projektdokumentatsioonist. Hageja apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 15.10.2009 esitas OÜ Ilmatron apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 15.09.2009.a otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja 11 menetluskulud poolte endi kanda, välja mõista kostjalt OÜ Ilmatron kasuks 52 114 krooni saamata jäänud tulu ja 6 470.28 krooni põhinõude juurde kuuluva käibemaksu. Välja mõista OÜ-lt RGR Airon OÜ Ilmatron kasuks viivis 9,5% aastas arvutatuna 52 114 krooni saamata jäänud tulu nõudelt alates 22.09.2008.a kuni selle nõude kohase täitmiseni. Jätta menetluskulud OÜ RGR Airon kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohus vääralt tuvastanud faktilisi asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti hinnanud, mis on tinginud ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus saamata jäänud tulu nõudele ainult omanikujärelevalve lepingu p.-s 5.2 sätestatud tingimuste täitmisel, ehk ainult lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Sellest tegi maakohus väära järelduse, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes mais 2008 ja/või ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudub alus saamata jäänud tulu nõudeks hageja poolt esitatud põhjendustel. Apellant leiab, et maakohus on omanikujärelevalve lepingu peatükis 5 sisalduvaid punkte ebaõigesti tõlgendanud. Hageja küll märkis hagiavalduses, et saamata jäänud tulu suurus moodustab omanikujärelevalve lepingu p 5.2 kohaselt 734 krooni päevas, kuid nimetatud lepingu punktile viitamine oli tehtud ainult kahju päevamäära väljatoomise eesmärgil, mitte aga kahjunõude alusena. Saamata jäänud tulu nõude aluseks on endiselt omanikujärelevalve leping tervikuna ja selle suuruse määramisel lähtus apellant lepingu peatükis 5 sätestatud tingimustest. Apellant viitas hagiavalduses lepingu p.-le 5.2 ainult eesmärgiga juhtida kohtu tähelepanu, et pooled ei välistanud võimalust rakendada ka igapäevast tasu. Apellant on nõus maakohtuga selles, et lepingu p. 5.2 käsitleb olukordi, kus leping lõpeb mais 2008 ja/või ehitustööd peatatakse. Kuid eeltoodu ei tähenda, et apellandil ei ole alust saamata jäänud tulu nõudele ka muudel juhtudel. Samuti ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et saamata jäänud tulu nõue tuleb lisaks eeltoodud põhjendustele jätta rahuldamata, kuna kasutusloa saamisele märgitud ajakulu on oletuslikku laadi.
lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnimetatud õigusnormist tuleneb ühemõtteliselt, et saamata jäänud tulu puhul on tegemist nn oletusliku tuluga ja selle konkreetset ulatust on sageli äärmiselt raske tõendada. Ka Riigikohtu praktika on seni välja kujunenud sellisena, et kohtutel tuleb hinnata saamata jäänud tulu tõenäosusust ja kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline tuvastada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-06). Hageja õigus saada saamata jäänud tulu tuleneb järgmistest tõenditest ja asjaoludest. Omanikujärelevalve lepingu p. 4.3 kohaselt pidi leping kehtima kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Tsiviilasja toimikus oleva ehitisregistri väljavõtte kohaselt väljastati ehitisele kasutusluba 11.11.2008 (hageja 11.04.2009 kirjalike seisukohtade lisa 7). Asjaolu, et ehitis oli valmis ehitatud juulis 2008 on tõendatud ehitusettevõtte esindaja A. V. ütlustega. Samuti on tõendatud, et hagejal oli kavatsus ja võimalus seda tulu saada. Hagiavalduse kohaselt otsis just kostja erinevaid võimalusi lepingu lõpetamiseks ja hageja oli selleks hetkeks juba lepingut 14 kuu jooksul täitnud ning selle korraliseks lõppemiseks vajalikud tööd objektil ära teinud. Samuti poleks hagejal olnud mingeid täiendavaid kulutusi nimetatud tulu saamiseks, kuna 12 ehitustööde lõpuni oli jäänud vähem kui 2 kuud ja kogu sisuline omanikujärelvalve töö oli selleks ajaks juba hageja poolt tehtud. Maakohus jättis otsuse resolutsioonis märkimata põhinõude käibemaksu. 10.06.2009 hagi täpsustuse kohaselt koosneb hageja põhinõue tasumata arvetest nr RA-15 summas 22 000 krooni + 18% km, nr RA-16 summas 13 946 + 18% km ja saamata jäänud tulu nõudest summas 52 114 krooni. Samuti märkis maakohus otsuse põhjendavas osas hageja nõuded koos käibemaksuga ja rahuldas põhinõude. Vaatamata eeltoodule jättis maakohus otsuse resolutsiooni kohaselt põhinõude juurde kuuluva 18% käibemaksu vastustajalt väljamõistmata. Eeltoodust lähtuvalt tegi maakohus sisulise vea, märkides otsuse resolutsioonis põhinõude summa ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtuotsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt välja mõistetud põhinõude ja sellelt arvastatava viivise suuruse ja põhinõudelt kuni selle täitmiseni arvestatud viivise suuruse osas ning teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Hagi osalise rahuldamise osas nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada. Hageja kaebuse väide, et maakohus on põhinõude rahuldamisel jätnud põhinõude juurde kuuluva käibemaksu kostjalt välja mõistmata, on õige. Hageja põhinõue koosneb tasumata arvetest nr RA-15 summas 22 000 krooni + 18% käibemaks (= 25 960) krooni ja nr RA-16 summas 13 946 krooni + 18% käibemaks (=16 456,28) krooni. Et kostja nimetatud arveid tasunud ei ole, leidis maakohus otsuse põhjendavas osas õigesti, et hageja põhinõue kuulub tulenevalt
lg 1 kohaselt rahuldamisele, kuid on ekslikult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 35 946 krooni. Kolleegiumi arvestuse kohaselt kuulub kostjalt tasumata arvete (I kd tlk 16-17) alusel hageja kasuks uue otsusega välja mõistmisele kokku 42 416,28 (25 960 + 16 456,28) krooni. Maakohus ei ole kolleegiumi arvates töövõtulepingu nr OJM-0701 5. peatükis sisalduvaid punkte ebaõigesti tõlgendanud. Pooled on lepingu allkirjastamisel kokku leppinud, et lepingu p-st 5.2 tulenevat kohaldatakse lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Maakohus asus seisukohale, et hagejal on õigus saamata jäänud tulu nõudele ainult lepingu p-s 5.2 sätestatud tingimuste täitmisel, ehk ainult lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Kuivõrd pooltevaheline leping lõppes 2008 mais ja/või ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudus kohtul alus saamata jäänud tulu väljamõistmiseks hageja poolt esitatud põhjendustel. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemine oli õigustühine ainuüksi formaalse eelduse mittetäitmise tõttu. Kolleegiumi arvates on põhjendatud maakohtu seisukoht selles, et kostja pidi juba 24.04.2008, saades kätte hageja 21.04.2008 saadetud teate (I kd tlk 134), olema teadlik hageja asukoha muutusest ja seetõttu ei ole korduva töövõtulepingu lõpetamise teate saatmine hagejale 15.05.2008 selle mõistlik edastamise viis. Lisaks nähtub ka kostjale saadetud arvest nr RA-15, mille kostja sai kätte 25.04.2008, hageja uus aadress. Vaatamata asjaolule, et äriregistri väljavõtte kohaselt oli kuni 24.04.2008 hageja registreeritud aadressiks Keemikute 36-27, Maardu 74112, oli hageja oma asukoha muutusest kostjat teavitanud ja 13 palunud kogu töövõtulepinguga nr OJM-0701 seotud dokumentatsiooni saata aadressile XXX XX-XX XXXXXXXX XXXXX. Nõustuda tuleb kostja kaebuse väidetega selles, et maakohus on hageja kõrvalnõude rahuldamisel kohaldanud ebaõigesti
lg-s 1 sätestatud viivise määra.
lg 1 lause 2 järgi loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Et pooled ei ole töövõtulepinguga kõrgemas intressimääras kokku leppinud, tuleb viivise määraks lugeda seadusjärgne viivisemäär. Maakohus on hageja kõrvalnõude rahuldamisel kohaldanud seadusega ettenähtust suuremat intressimäära, mistõttu tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivisvõlg vastavalt väljaandes „Ametlikud teadaanded“ avaldatud intressimääradele, millised kehtisid enne 1.juulit 2008 (arve nr RAV-1- intressimäär 11% aastas) ja enne 1.juulit 2009 (viivis põhinõudelt 42 416,28 krooni- intressimäär 8% aastas). Vastavalt viivisarvele nr RAV-1 tuleb kostjalt arve nr RA-15 tasumisega viivitamisel 19 päeva eest välja mõista viivis 0,03% päevas võlasummalt 22 000 krooni, so 125,40 krooni. Seega tuleb kostjalt uue otsusega välja mõista põhivõlg ja viivis kokku 42 541,68 (42 416,28 + 125,40) krooni ning viivis 8% aastas põhinõudelt 42 416,28 krooni alates 22.09.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja täitis oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja kostja kaebuse väited hageja poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumise kohta ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töövõtulepingu p 2.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.