Obsah (11)

§ 635§ 29§ 639§ 13§ 115§ 103§ 139§ 128§ 637§ 127§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2010, Tallinn Tsiviilasja number

§ 635lg 1).

Kas ja kuidas leppisid pooled lepingus kokku tööde mahus ja eelarve siduvuses, tuleb kindlaks teha lepingu tõlgendamise kaudu. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte tegelikust tahtest, kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe (

§ 29lg 1).

Poolte poolt esiletoodud asjaolude kohaselt oli nende tahe lepingu mahu ja eelarve siduvuse osas erinev, seega puudus pooltel ühine tahe.

1. Hageja esiletoodu kohaselt käsitleb ta 17.11.2004.a hinnapakkumises toodut kokkulepitud tööde mahuna ja eelarvena, kostja väidete kohaselt polnud kindlat nägemust tööde mahust ja eelarve polnud siduv. 17.11.2004.a hinnapakkumisega (tl 8) luges kohus tõendatuks, et selles on loetletud tööd üldsõnaliselt, ilma üksikuid tööde etappe detailiseerimata alljärgnevalt: lammutustööd ja prügi utiliseerimine, kaevetööd ja pinnase äravedu, juurdeehituse vundamendid, vana puitkonstruktsiooni tugevdamine ja uue juurdeehitus, põrandate ehitus, avatäited, katuse konstruktsiooni uuendus, katuseaknad 4 tk, soojustus, katuseplekk, vihmavee süsteem, tuulekast, vaheseinte ehitus ja katmine voodrilauaga, fassaadi katmine voodrilauaga, välisseinte ja lae soojustamine ning katmine seestpoolt voodrilauaga, elektritööd ja transiitkilbi vahetus, santehnilised tööd ja välisterrassi ehitus, ventilatsiooni tööd, sokli krohvimine, majaümbruse heakorratööd ja objekti üldkulud, koos käibemaksuga summas 919 078,40 krooni.
2. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingu olemust ja eesmärki (

§ 29lg 5 p-d 1 ja 4).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja soovis kostjal lasta suvila ümber ehitada aastaringselt kasutatavaks elamuks. Töövõtuleping on oma olemuselt tulemusele suunatud leping, seega lepingut tõlgendades tuleb järeldada, et leping sõlmiti suvila rekonstrueerimiseks aastaringselt kasutatavaks elamuks. Eesti tingimustes tähendab aastaringselt elamise võimalus ka elamu kütmise võimalust. Pooled ei vaidle, et tööde lõpetamise tähtaja suhtes kirjalikku kokkulepet ei olnud, kuid kostja lubas hagejale suuliselt, et juuniks 2005.a on kõik kokkulepitud tööd lõpule viidud ning hageja saab jaanipäevaks suvilasse kolida. Lepingu nimetatud osas tõlgendamisel sarnase mõistliku inimese seisukohast (

§ 29

lg 4) teeb kohus järelduse, tellija sai nimetatud asjaoludel aru, et töövõtja võttis endale lepinguga kohustuse rekonstrueerida suvila viisil, mis võimaldab asuda sinna elama ehk tehtud pidid olema ka siseviimistlustööd.

1. Hageja on selgitanud, et tal puuduvad erialased teadmised otsustamaks, kas detailselt arvetel lahtikirjutatud tööd on üldse lisatööd ja hageja on paigutanud (tabelis tl 94-100) arvetel olevad tööd 17.11.2004.a hinnapakkumises toodud tööde alla. Kostja on esile toonud, et 17.11.2004.a hinnapakkumises ei sisaldu 3 küttekontuuri paigaldust, I korruse väljaehitust kuni maalritöödeni põrandalauata ja lisatöid kokku summas 636 596,80 krooni (kostja poolt tabelis esiletoodu). Kohus asus seisukohale, et 17.11.2004.a hinnapakkumine on üldsõnaline ning sellest tulenevat riski peab üldjuhul kandma töövõtja.
2. Hinnapakkumisega (tl 11) luges kohus tõendatuks, et kostja teostas akende paigalduse + laadimise, vaheseinad, lisasoojustamise, akende paled, kõikide seinte Cyproc-plaadiga katmise, välisukse paigalduse, välisseina lisakarkassi. Nimetatud hinnapakkumisest ei ole esialgse hinnapakkumise üldisuse tõttu võimalik järeldada, et kostja poolt esile toodud tööd ei olnud kogumis poolte kokkuleppe objektiks ehk suunatud töövõtulepingu eesmärgi 9 saavutamisele. Sama kehtib teiste kostja poolt tabelis esiletoodud „hinnapakkumiste” kohta, mille kostja on pealkirjastanud „teostatud tööde” või „lisatöödena” (tl 11, 12, 14, 17, 20, 75) ja kostja poolt esitatud 28.02.2005.a arvel (tl 74) toodud tööde kohta. Kohus leidis, et kui töövõtja professionaalse ettevõtjana teeb hinnapakkumise võimalikult üldsõnaliselt, tuleb seda tõlgendada tellija kui nõrgema poole kasuks. Nii näiteks kui pooled on käesoleval juhul saavutanud kokkuleppe põrandate ehituses, avatäidetes, tuleb seda tõlgendada põranda, akende ja uste ehitusena sellisel viimistlustasemel, et lõpptulemusena on suvila valmis selles elamiseks.
3. 17.11.2004.a hinnapakkumises ei sisaldu viiteid sellele, et tegemist oleks esialgse või mittesiduva eelarvega töövõtulepinguga. Ekslik on kostja väide, et hageja on asja tundvale isikule kirjeldanud hinnapakkumist kui „esialgset”, arvamuses (tl 24) on kirjas, et „Tellija selgituste kohaselt esitati ehitaja poolt enne tööde alustamist koondhinnapakkumine (vt lisa B-1), mis hõlmas kõiki esialgselt planeeritud töid.” Kostja oli eelnevalt teinud suvilas lammutustöid, seega on loogiline eeldada, et ta oli professionaalse ehitusettevõtjana teadlik suvila rekonstrueerimistööde eeldatavast ulatusest ka siis, kui hagejal puudusid suvila dokumendid, joonised, lähteülesanne ja projekt. Hinnapakkumisega (tl 8) luges kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku: vana puitkonstruktsiooni tugevdamises ja uue juurdeehituses; katuse konstruktsiooni uuenduses, mh katuseaknad 4 tk, soojustus, katuseplekk, vihmavee süsteem ja tuulekast; välisseinte ja lae soojustamine ning katmine seestpoolt voodrilauaga; põrandate ehituses ja elektritöödes.
4. Tõendamist ei ole leidnud, et esialgne hinnapakkumine koostati ainult pangale esitamiseks ja pooled sellele suulise lepingu täitmise käigus tugineda ei soovinud. Kuivõrd kostja ei ole vastupidist tõendanud, luges kohus tõendatuks, et poolte vahel ei olnud kokkulepet mittesiduvaks eelarveks (

§ 639lg 1 mõttes) ja tuleb eeldada, et töövõtulepingu eelarve oli kostjale siduv.

Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida (

§ 13lg 1).

58. Kohtu hinnangul ei saa hilisemaid „hinnapakkumistena” esitatud dokumente käsitleda uue lepingu sõlmimisena ega 17.11.2004.a lepingu muutmisena, samuti ei saa neist teha järeldust, et esimese suulise lepingu eelarve oli mittesiduv. Kostja ei ole tõendanud pooltevahelist suulist kokkulepet lepingu muutmiseks täiendavate tööde ja sellele lisanduva maksumuse osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale 17.11.2004.a hinnapakkumist „hinnapakkumistena” pealkirjastatud dokumendid esitati hagejale alles peale tööde valmimist ja hageja tasus nende alusel. Seega ei saa sarnane mõistlik isik (

§ 29

lg 4) pärast teostatud tööde tegemist esitatud dokumenti pidada eelnevaks hinnapakkumiseks tööle, kuna puudub võimalus otsustada, kas tööd tellida, millise hinnaga ja mis mahus.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja asus teostama suvila rekonstrueerimistöid omal äranägemisel ja esialgselt toimus maksmine sularahas, mille kohta kostja hagejale kviitungeid ei andnud. Hilisemalt esitas kostja hagejale „hinnapakkumistena” pealkirjastatud arveid (tl 9-14, 17, 20). Kostja on võtnud omaks hageja väite, et esialgselt maksis hageja kostjale sularahas, ilma et kostja oleks väljastanud maksmise kohta kviitungi või andnud selle kohta muu dokumendi. Nimetatust tulenevalt on veenev hageja väide, et nimetatud maksete tõendamiseks andis kostja pärast lahkhelide tekkimist hagejale kviitungid (tl 15,16, 18, 19, 21), millel on märgitud aluseks „ettemaks materjalide eest”. Kviitungitega luges kohus tõendatuks, et nende alusel on hageja kostjale tasunud 350 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et kviitungitel märgitud summad hõlmavad endas „hinnapakkumistel” märgitud summasid. Nimetatud järelduse tegemiseks puudub kohtul ka alus, kuna arvetel pole materjalide kulu eraldi lahti kirjutatud, samuti ei kattu arvetel märgitud summad kviitungitel märgitud summadega. 10
2. Mis puudutab kostja vastuväidet 15.12.2004.a arve (tl 13) alusel maksmise kohta, siis arve on esitatud kokku summas 199 774 krooni, sellele on märgitud hilisema juurdekirjutusena trükitust erinevaid numbreid. Hageja on oma viimases vastuses kohtule (tl 158 I lõik) selgitanud, et kui joone peale olid arvele kirjutatud käsitsi summad, siis tähendas märge „makstud” arvel märgitud konkreetse summa tasumist. Nimetatust tulenevalt saab teha järelduse, et 15.12.2004.a arve (tl 13) alusel maksis hageja 98 500 + 60 000 =158 000 krooni, mitte 199 774 kr. Seega tuleneb tõenditest kogumina, et hageja maksis kostjale kokku 1 285 063 – 41 274 = 1 243 789 krooni.
3. Vaidlus on selles, kas kostja rikkus lepingut või oli hageja tööde eest tasumisega viivituses. Kostja väide, et ehitustööde peatumise põhjuseks oli hageja võimetus tehtud tööde eest tasuda, on tõendamata. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ehitustöid lõpule ei viinud, vaid lahkus objektilt ja keeldus töid lõpetamast. Hageja kirjaga kostjale (tl 53-55) luges kohus tõendatuks, et hageja ütles 19.05.2005.a lepingu kirjalikult üles seoses kostja poolt eelarve ületamisega. Kirjaga (tl 56-57) luges kohus tõendatuks, et kostja vastas hagejale ja leidis, et hoopis hageja on lepingut rikkunud. Kostja ei olnud töid nõus lõpule viima. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et kostja ületas töövõtulepingu eelarvet. Seega on ülesütlemine kehtiv ja hageja võis lepingust taganeda. Vaidlust ei ole selles, et vaidluse lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi (tl 58-62). Kuivõrd hageja ütles lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pidanud ta maksma edasisi kostja arveid, mille maksmist kostja tasaarvestatava nõudena on taotlenud.
4. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu eelarvet ületava osa tagasinõudmises on põhjendatud.

§ 639

lg 1 alusel ei pea tellija, kui ta ütleb lepingu üles eelarve ületamise tõttu, maksma eelarvet ületavat tasu. Kohus tuvastas, et poolte kokkuleppe alusel pidi hageja maksma suvila rekonstrueerimistööde eest 919 078,40 krooni (

§ 635lg 1).

Hageja maksis seega rohkem 1 243 789 – 919 078,40 = 324 710,60 krooni kostjale ehk tegi kostjale sellega lepingus ettenähtust suurema soorituse. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nimetatud summad kostjalt tagasi nõuda lepingulise kahju hüvitamise sätete alusel (

§ 115lg 1).

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav (

§ 103lg 1).

63. Hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei kontrollinud oma raseduse ja raske majandusliku seisu tõttu temaga seotud äriühingus, kas tema poolt makstud summad on kooskõlas eelarvega. Hageja ei ilmutanud sellega mõistlikku hoolsust ja võimaldas endale tekitada kahju. Seetõttu leiab kohus, et kahju tekkis 50 % ulatuses hagejast tingitud asjaoludel, mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada 50 % võrra, seega on hagejale põhjendatud kahju nimetatud osas 162 355,30 krooni (

§ 139lg 1).

64. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja jättis lõpuni viimata eksperthinnangus (tl 2252) nimetatud ja esialgses hinnapakkumises märgitud elektritööd. Eksperthinnanguga (tl 22-52) on tõendatud, et kostja jättis tegemata tööd summas 137 622 krooni ja OÜ InterElekter koond-finantseelarvega (tl 160-167), et hageja pidi tellima elektritööd summas 43 670 krooni. Hagejal on õigus nõuda temale sellega tekitatud kahju hüvitamist (

§ 115lg 1 alusel).

Kohus ei nõustu kostja väitega, et asjatundja arvamus on ebausaldusväärne. Asja tundev isik on määranud teostamata tööde maksumuse kostja enda poolte esitatud peale 17.11.2004.a esitatud ja hinnapakkumistena pealkirjastatud arvete alusel. Kui lähtuda koondhinnapakkumises märgitud hindadest, siis oleks see kostjale kahjulikum, kuna koondhinnapakkumises on hinnad kõrgemad kui kostja poolt toodud arvetel märgitud töö üksikud etapid. Samuti puudub kohtul pädevus hinnata üksikute tööde etappide mahtu lõpptulemuse saavutamisel koondhinnapakkumise järgi. 65. Hageja poolt tellitud eksperthinnangu maksumus (tl 63) on

§ 128

lg 3 alusel vaadeldav kahju kindlakstegemise kuluna ja selle maksumus summas 8 260 krooni kuulub samuti kostja poolt hüvitamisele (

§ 115lg 1).

11 66. Tõendamist ei leidnud, et poolte vahel lepiti kokku täiendavates töödes, mis esialgses kokkuleppes ei kajastunud. Kuivõrd eelarve osas on kohus tuvastanud, et see oli siduv, ei kohaldu vaidluse lahendamisel

§ 639

lg 2 ja töövõtjal ei ole tellija suhtes nõuet tellija vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Kui kostja tegi töid, mida hageja ei tellinud ja pooltel puudus selleks kokkulepe, on tegemist alusetu sooritusega ja kostjal võib olla nõue hageja vastu tulenevalt käsundita asjaajamisest mõistliku tasu näol. Käesolevas menetluses kostja nimetatule aga tuginenud ei ole, leides et ta tegi kõik tööd hagejale töövõtulepingus kokkulepitu alusel, mistõttu kohus ei saa kostja nõuet ise ümber kvalifitseerida. Seega puudub kostjal hageja suhtes alusetust rikastumisest tulenev nõue, samuti kohustuse täitmata jätmisest tulenev nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.

1. Asjaolu, et hageja oma olukorrast tulenevalt ei vaadanud töid üle ega kontrollinud selle vastavust kokkulepitule, samuti kas hageja väljendas raha tasumisega heakskiitu töödele, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole tuginenud töö ebakvaliteetsusele, vaid asjaolule, et kostja ületas eelarvet ja jättis samas tegemata kokkulepitud tööd, mille eest hageja oli enda hinnangul maksnud.
2. Seega on hageja nõue kostja vastu osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 162 355,30 + 137 622,00 + 43 670,00 + 8 260,00 = 351 907,30 krooni. Apellatsioonkaebus
3. Kostja vaidlustas kohtuotsuse osaliselt, osas, milles maakohus hagiavalduse rahuldas ning mõistis apellandilt vastustaja kasuks välja kahjuhüvitise 351 907,30 krooni ja jättis menetluskulud 64% ulatuses kanda ning palus otsuse osaliselt vaidlustatud osas tühistada ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus.
4. Kohus on jätnud

§ 29

lg 4, 5 ja 6 sätestatud õigusnormid kohaldamata ning välja toomata selle, kuidas pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik 17.11.2004.a. hinnapakkumist ja sellele järgnevaid hinnapakkumisi ja poolte käitumist samadel asjaoludel mõistma. Kohus on täielikult jätnud selgitama selle, kuidas ning millele tuginedes kohus leidus, et asjaolu, mille kohaselt suvila tuli rekonstrueerida elamuks, milles on aastaringselt võimalik elada, tähendab seda, et kuigi 17.11.2004.a. hinnapakkumise tegemisel oli pooltel kokkulepe selles, et apellant peab rekonstrueerima ühekordse lamekatusega suvila, siis on nimetatud hinnapakkumine siduv, hoolimata sellest, et apellandi poolt tööde teostamise tulemusena sai vastustaja kahekordse viilkatusega elamu, rääkimata sellest, et laudpõrandatest said plaaditud põrandad ning laudseinadest kipsplaadiga seinad ning elamusse sai ehitatud korstnajalg ja –pits, paigaldatud põrandaküte jms, milliste osas kokkulepe 17.11.2004.a. hinnapakkumises puudus.

1. Lisaks on arusaamatu kohtu seisukoht selles, kuidas saab kostja poolt enne 17.11.2004.a. hinnapakkumist esitatud hinnapakkumiste alusel teostavaid töid lugeda tõendiks selle kohta, et apellant pidi olema teadlik sellest, millised tööd on vajalik teostada, et suvila aastaringselt kasutatavaks elamuks rekonstrueerida. Kohus ei ole tuvastanud, millal nimetatud tööd reaalselt teostati ning kas tööd teostati enne või peale 17.11.2004.a. hinnapakkumise koostamist ja kas nende teostamise käigus sai või pidi saama kostjale teatavaks see, mis tingis 17.11.2004.a. hinnapakkumistes märgitud tööde muutumise.
2. Niisamuti ei ole kohus põhjendanud seda, kuidas sai lisatööde tegemine sellises mahus hagejale arusaamatuks ja selgusetuks jääda ning jätnud põhjendamata selle, kuidas ning millele tuginedes on kohus leidnud, et tegemist oli siduva eelarvega lepinguga, kui hageja ei ole kordagi esitanud kostjale lisatööde osas pretensioone ning tugineb oma nõuete esitamisel üksnes eelarve ületamisele. 17.11.2004 hinnapakkumise alusel teostatavad tööd 12 muutusid olulisel määral ning kostja teostas töid oluliselt suuremas ning teistsuguses mahus, kui sisaldus 17.11.2004 hinnapakkumises.
3. Riigikohus on 28.10.2008.a. lahendis nr 3-2-1-80-08 leidnud, et ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks

§ 635lg 4 mõtte, seetõttu on ebaõige kohtu seisukoht, et kostja kannab 17.11.2004.a.

hinnapakkumisest ja selle üldsõnalisusest tulenevat riski. 74. Kostja arvates on asjaoluga, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli üldsõnaline ja muude asjas esitatud tõenditega pigem vastupidiselt tõendatud see, et kuivõrd puudusid projekt ja muud dokumendid ja hageja soovil teostati täiendavaid lisatöid tulenevalt teostatud tööde käigus esiletulnud asjaoludest ja hageja soovide muutumisest, siis pooled leppisid, nagu kostja on pidevalt märkinud, kokku selles, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on esialgne hinnapakkumine ning tegelikkuses esitab kostja hagejale edaspidi teostatavate tööde maksumuse etappide kaupa, mille alusel hageja kostjale tasub. Seda asjaolu tõendab ka tavapärane praktika ehitustööde töövõtulepingute vallas. 75.

§ 635

lg 1 kohaselt on töö tegemine töövõtja põhikohustuseks, samas kui tellija põhikohustuseks on töö eest tasumine. Nimetatud kohustused on vastastikuses suhtes. Kostja leiab, et selleks, et tuvastada kas ja millises summas on eelarvet ületatud lähtudes Riigikohtu 28.10.2008.a. lahendi nr 3-2-1-80-08 p-st 17 oleks kohus pidanud minimaalselt selgeks tegema selle, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest, mida hageja tasus, tegelikult tehti ja kas selle saab lugeda lepingu alusel tehtuks või mitte.

1. Kohus ei ole tuvastanud, kas ja millised tööd ning millise tasu eest nimetatud hinnapakkumisest kostja poolt teostati ja millised teostatud tööd olid nimetatud hinnapakkumise alusel lepingu esemeks.
2. Tõendatud on see, et suvila rekonstrueerimiseks puudusid projekt ja muud dokumendid, et apellant teostas töid etappide kaupa, esitas teostatud tööde (sh lisatööde) eest hinnapakkumised etappide kaupa ning hageja tasus kostjale teostatud tööde eest etappide kaupa vastavalt esitatud hinnapakkumistele. Niisamuti on tõendatud see, et hageja käis teostatud töid kontrollimas ning talle olid teada, millised tööd kostja poolt olid teostatud ning kostja poolt teostatud tööd muutusid oluliselt võrreldes 17.11.2004.a. hinnapakkumises märgituga, mis ei saanud kuidagi jääda hagejale märkamata.
3. Pooled leppisid kokku lisatööde teostamises ning nende eest tasumises, kuivõrd tööde teostamisel ilmnesid asjaolud, mis ei olnud kostjale 17.11.2004.a. hinnapakkumise tegemisel teada ning millega kostja ei saanud arvestada ja lisaks muutis hageja tööde teostamise käigus oma esialgseid soove, mis tingisid muudatused ka teostatavates töödes.
4. Kohus, leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on siduv, oleks pidanud tuvastama selle, millised kostja poolt teostatud tööd olid lisatööd, kas nimetatud lisatööde osakaal on oluline ning leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siiski siduv ja nimetatud lisatööde eest ei kuulu tasumisele apellandi poolt hinnapakkumistes esitatud tasu, oleks pidanud

§ 637

lg 1 järgi leidma, milline oli vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, seda enam, et kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise avalduse.

1. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud seda, millised tööd kostja poolt 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel teostati ja milliste tööde eest on hageja kostjale tasunud, siis ei ole võimalik võtta seisukohta ka selles osas, kas eelarve on ületatud ja kui, siis millises summas, mis omakorda ei võimalda vastata sellele, kas hageja poolt lepingu üles ütlemine ja tasumisest keeldumine on õigustatud.
2. Pooled ei vaidle, et vastustaja on enamuses hinnapakkumistes märgitud tööde eest tasunud, seega tuleb lugeda nimetatud tööd

§ 637lg 4 kohaselt vastu võetuks ning kostja tasu maksmise nõue hagejale õigustatuks.

1. Hinnapakkumine (18.03.2005) summas 98 110 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku summa 115 769,80 krooni on täielikult hageja poolt tasumata, samas ei ole hageja kordagi 13 esitanud vastuväiteid, et nimetatud tööd oleksid kostja poolt teostamata või teostatud ebakvaliteetselt. Seega tuleb nimetatud tööd lugeda teostatuks ja hageja poolt vastu võetuks ja kostja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Mõistlik tähtaeg tööde vastuvõtmiseks on möödunud.
2. Riigikohtu 14.06.2006.a. lahendist nr 3-2-1-56-06 tuleneb, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Riigikohtu 28.11.2006.a. lahendist nr 3-2-1-111-06 tuleneb, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi ning kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama.
3. Käesoleval juhul on kostja esitanud tasaarvestamise avalduse, leides, et juhul, kui kohus leiab 17.11.2004.a. hinnapakkumise olevat siduva ning eelarve ületatud, siis on kostja teostanud töid, millised 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel teostamisele ei kuulunud. Nimetatud tööd on teostatud, nende osas ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud, samuti on osa nimetatud töid hageja poolt tasumata, tasunõue on seega sissenõutavaks muutunud, ning seega on kohtu poolt kostja nõuete tasaarvestamata jätmine põhjendamatu.
4. Kõigele lisaks on kohus leidnud, et tuvastamist on leidnud, et kostja on teostanud töid, mis tuleb lugeda hageja poolt tasutuks ning kuivõrd kostja on väljastanud hagejale 350 000 krooni eest kviitungeid, siis tuleb nimetatud summad lugeda nende alusel tasutuks. Sellest hoolimata on kohus jätnud nimetatud 350 000 kroonist vastavad aktid maha arvestamata ja kogu nimetatud summa lugenud eelarve ületamiseks, mis on ilmselgelt põhjendamatu.
5. Kohus on leidnud, et põhjendatud on kahju hüvitamine hagejale eksperthinnangus märgitud tööde teostamata jätmise eest summas 137 622 krooni ja elektritööde eest summas 43 670 krooni. Samas ei ole kohus põhjendanud, millest järelduvalt lasus kostjal nimetatud tööde tegemise kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lasknud elektritööd teostada kolmandatel isikutel ja nende eest tasunud.
6. Isegi kui leiaks tõendamist, et eksperthinnangus märgitud tööd kuulusid 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel kostja poolt teostamisele, siis ei ole hageja andnud kostjale mõistlikku tähtaega nimetatud tööde teostamiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, kas vastustajal oli õigus leping üles öelda või oli kostjal õigus keelduda kuni võlgnevuse tasumiseni edaspidiste tööde teostamisest. Esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et vastavad väidetavalt tegemata tööd oleksid teostatud ja hageja nende eest tasunud, millest tulenevalt ei ole hagejale kahju tekkinud.
7. Kehtiva

kohaselt tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtuda kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevast lepingust, kuna see määrab ära kostja kohustused, näidates, millised hageja huvid peavad saama rahuldatud, mis omakorda määrab ära millised lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjed peab kostja hagejale hüvitama. Hageja ei ole tõendanud ja kohus põhjendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Asjaolu, et ekspertiisiaktis on märgitud, et teostamata töid on mahus 137 622 krooni ja hageja esitas elektritööde eelarve ja teostas ekspertiisi, ei tähenda iseenesest, et kostja omapoolseid kohustusi rikkus, et nimetatud tööd kuulusid 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel kostja poolt teostamisele, et hagejale on nimetatud summas kahju tekkinud või et kostja peaks nimetatud kahju hüvitama. 89. Vastavalt Riigikohtu 25.04.2006.a. lahendile nr 3-2-1-27-06 tuleb kahju hüvitamise nõude lahendamisel arvestada ka seda, kas võlausaldaja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Kui hageja oleks tegutsenud vastavalt poolte kokkulepetele, st tasunud teostatud tööde eest nõuetekohaselt, siis oleks kõik kokkulepitud 14 tööd teostatud. Kuivõrd hageja jäi kostjale võlgu, siis keeldus hageja õigustatult edaspidiste tööde teostamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. 90.

§ 127

lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siduv, oleks kohus pidanud põhjendama, millest tulenevalt pidi 17.11.2004.a. hinnapakkumise rikkumisena ette nägema asjaolu, et apellant kohustub hüvitama kahju, mis tuleneb ekspertiisiaktis märgitud teostamata töödest summas 137 622 krooni, elektritöödest summas 43 670 krooni ja ekspertiisi teostamisest. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Vastustaja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 438 lg 1 ja 442 lg 8 rikkudes hinnanud kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja teinud seetõttu vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 93.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooltevahelist tööettevõtulepingut tuleb sisustada lähtudes üksnes 17.11.2004 hinnapakkumisest (tl 8). Maakohus on teinud eksliku järelduse, et 17.11.2004 hinnapakkumise näol on tegemist siduva eelarvega, mis kajastab pooltevahelise suulise tööettevõtulepingu lõplikku sisu. Väär on maakohtu seisukoht, et kuivõrd hinnapakkumine on üldsõnaline, oli hagejal õigus saada maja lõplikku valmimist silmas pidades kostjalt ilma täiendava tasuta ka need tööd, mida 17.11.2004 hinnapakkumine ei sisalda ja mille tegemises jõudsid pooled kokkuleppele tööde tegemise käigus.
2. Maakohus on jätnud lepingut sisustades tähelepanuta poolte käitumise võlasuhtes. Vaidlust ei ole selles, et pooltevahel kujunenud praktika kohaselt tegi kostja hagejale töid ja esitas seejärel hagejale arved, mille hageja pretensioonideta tasus (tl 9-20). Vaidlus ei ole selles, et arved, mida hageja tasus on esitatud kostja poolt tegelikult tehtud ja hageja poolt vastuvõetud tööde eest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tööde tegemise käigus muutis hageja osaliselt oma soove ehitusliku lahenduse ja materjalide valiku osas ning kostja tegi kõiki töid hageja soove vastavalt arvestades. Erimeelsust ei ole selles, et kostja ei ole teinud ühtegi tööd, mida hageja nägemusele vastavaks maja valmimiseks vaja ei olnud või mida hageja ei soovinud.
3. Kuna tegelikult tehtud tööd on üldsõnalisest 17.11.2004 hinnapakkumises märgitust olnud oluliselt erinevad, saab teha järelduse, et pooled pidasid 17.11.2004 hinnapakkumist mittesiduvaks (

§ 639lg 2).

Kostja poolt tööde tegemine, mida hinnapakkumine ei sisaldanud ning hageja poolt kostjale arvete pretensioonideta tasumine tõendab poolte kokkulepet, et 17.11.2004 hinnapakkumine oli esialgne ning tegelik eelarve sõltus tööde 15 käigus selguvast töö mahust ning kulukusest. Tööde osas, mida 17.11.2004 hinnapakkumine ei sisalda, ei saa hinnapakkumist lepingu sisustamisel arvesse võtta ja lähtuda tuleb tegelikult kujunenud ehituskäigust ja poolte käitumisest.

1. Kostja väitel tuli hageja soovidele vastavalt ehitada erinevalt esialgselt kokkulepitust, suvilale teine korrus ja teha selleks vajalikud elamu konstruktsiooni tugevdused, voodrilaua viimistluse asemel kaeti vaheseinad ja laed metallkarkassile paigaldatud kipsplaadiga, lammutati osaliselt korsten ja ehitati selle asemele uus. Esialgselt puudus kokkulepe põrandate katmise kohta keraamiliste plaatidega koridoris, vannitoas ja köögis, samuti ei arvestatud esialgu elektriküttekaabli paigaldusega laudpõrandate alla. Kuna esimesele korrusele lisandus kaminahi, tuli sellele ehitada ka kandev vundament. Esialgses hinnapakkumises puudus tööde arvestus vannitoa väljaehitamiseks ning hageja soovil ehitati ka tulevikus rajada kavatsetud sauna killustikust aluspõhja väljaehitus, veeja kanalisatsiooni väljaehitus jm. Kostja on hageja soovidele tuginevalt teinud lisatöid enda arvestuse kohaselt minimaalselt 635 596,80 krooni eest (tl 126). Kõik lisatööd on fikseeritud kostja poolt hagejale esitatud ja hageja poolt aktsepteeritud arvetes (tl 9-14, 17, 20 ja 33-47). Hageja ei ole kostja väidetele, et loetletud tööd kostja poolt ka tõepoolest tehti, vastu vaielnud.
2. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Kuna eelarve mittesiduvuse tõendamine lasub töövõtjal, võis hageja kasutada kostja väidetele kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni kostja ei esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Kuivõrd kostja tugines eelarve mittesiduvuse tõendamisel hageja poolt tööde vastuvõtmisele ja tasutud arvetele, mis kajastavad poolte tahte erinevust 17.11.2004 hinnapakkumises kokkulepitust, siis lasus hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma väiteid 17.11.2004 eelarve siduvuse kohta omakorda tõendada. Mõistetavat seletust 17.11.2004 hinnapakkumise ja hageja poolt kostjalt tegelikult vastuvõetud ja tasutud tööde erinevusele ning oma soovide muutmisele vastuolus 17.11.2004 hinnapakkumisega, hageja andnud ei ole. Maakohtu poolt ekslikult asjakohaseks peetud põhjendusest, et hageja oli ehitusperioodil lapseootel, kolleegiumi arvates sellise vastuolu ületamiseks ei piisa. Hageja väide, et ta ei pannud arveid tasudes tähele, et tema poolt tellitud ja vastuvõetud tööd kujunevad ligi 300 000 krooni võrra kallimaks kostja poolt 17.11.2004 tehtud hinnapakkumisest, ei ole summa suurust arvestades tõsiseltvõetav.
3. Kuivõrd kostja ei ole teinud hagejale ühtegi tööd, mida hageja ei ole soovinud ning hageja on kõik tööd, mida kostja tegi, pretensioonideta vastu võtnud, on kostja sõlmitud tööettevõtulepingu võimalikus ulatuses täitnud (

§ 76

). Kostja ei vaidlusta, et tööd jäid osaliselt lõpuni teostamata, kuna hageja keeldus teostatud tööde eest tasumast, see aga ei anna alust tehtud tööde eest tasutud summade tagasinõudmiseks või hageja poolt silmas peetud alusel kahju hüvitamiseks. Nimetatud põhjusel ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust hageja väited teostamata tööde osas ega selle kohta esitatud tõendid. Kuna kostja ei ole hageja vastu tehtud tööde eest väidetavalt saamata jäänud tasu väljamõistmiseks nõuet esitanud, jätab kolleegium kostja väited hageja võlgnevuse kohta tähelepanuta. Kuna hagejal kostja vastu nõuet ei ole, puudub vajadus võtta seisukohta kostja poolt tehtud tasaarvestuse avalduse osas. 100. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa 16