KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22592 Tsiviilasi JM’i hagi

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

§ 61

lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.

§ 70

lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 025 krooni (2500 krooni + 21 % tulumaksu osa 525 krooni) poja AL’i ülalpidamiseks alates septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapsele kulub kuus keskmisel 3 400 krooni (eluasemekulud 800 krooni, toit 1 000 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni, vältimatud püsikulutused 600 krooni). 2 08.03.2010 toimunud istungil nõustus kostja tasuma lapsele igakuist elatist summas 3 025 krooni alates septembrist
2. Seega on kostja vastavalt TsMS § 440 lg 1 kohaselt kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Kuna kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuist elatist summas 3 025 krooni alates septembrist 2008 ja kostja on hagija nõude õigeks võtnud, siis kohus rahuldab hagi. Seega kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks poja ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis summas 3 025 krooni ( 2500 krooni + 21 % tulumaksu osa 525 krooni) alates 01.09.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 20.06.2017.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Tulenevalt TsMS § 630 lg 2 ei saa poolte kokkuleppel antud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3