Tsiviilasi nr 2-09-533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2009 a , Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi

) § 7 lg kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju.

§ 28

lg 1 kohaselt Liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Isikukahju on

§ 28

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ajutisest töövõimetusest tulenev kahju ja kannatanu ravikulud.

§ 28

lg 3 kohaselt Varakahju on asja kahjustamise või hävimise kahju.

§ 48

lg 2 p 4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.

§ 48lg 3 lubab hagejal nõuda kostjalt kindlustusjuhtumi käsitluskulusid.

Kohus on seisukohal, et kostja ükski vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus on kohtuistungil selgitanud kostja esindajale, et sõiduki Toyota Land Cruiser remondi maksumuse vaidlustamiseks peab kostja esitama tõendid selle kohta, et liiklusõnnetuses kannatada saanud sõidukit saanuks remontida ja liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viia väiksema rahasumma eest kui on 49 900 krooni. Kostja esindaja ei esitanud taotlust täiendavate tõendite esitamiseks. Toyota Land Cruiseri, reg märgiga XXX XXX omanik on T.K., nähtuvalt sõiduki tehnilise passi koopiast (tl 96) ja ELKF kodulehel oleva info väljatrükist (tl 97). T.K. töökoht on OÜ Maasturid, kus kannatada saanud sõiduk remonditi ning vaidlust ei ole ka selles, et avariisse sattunud sõiduk on osalenud ja osaleb nn maastikurallidel. Kuid ükski nimetatud asjaoludest ei tähenda seda, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile Toyota Land Cruiser tekitatud kahju ei kuuluks hüvitamisele. T. K kuuluv sõiduk sai Liiklusõnnetuse akti (tl 118) kohaselt järgmised vigastused: parem poritiib deformeerunud; esikapott; parempoolne esituli koos suunatuledega purunenud; kängururauad deformeerunud; esistange deformeerunud; esivintsi korpus purunenud; esiklaas mõranenud. Loetletud vigastused sõidukil on sarnased Sõiduki ülevaatuse aktis (tl 7) loetletud vigastatud sõidukiosadega ning sõiduki ülevaatusel tehtud fotodel nähtavaga (tl 8-10). Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et Sõiduki ülevaatuse aktis ei ole mõtet loetleda kõiki sõiduki osi, vaid ainult avarii tõttu purunenud või vigastatud sõidukiosi. Nimetatud akti ei olnud võimalik saata e-kirjaga

1. ja
2. juulil 2008, kui akt koos lisadega oleks tegelikult koostatud
3. augustil
4. Kohus loeb tl-l 7 oleva Sõiduki ülevaatuse akti kuupäeva 26.08.2008 veaks, sest see kuupäev ei ole kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. Toyota Land Cruiser sai 24.06.2008 liiklusõnnetuses vigastada, mida tõendavad Väärteosasja nr 2510,08,003372 materjalid: otsus nimetatud väärteoasjas, mille kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Toyota reg nr XXX XXX sai vigastada (tl 113); samasisulise väärteoprotokolliga (tl 114); liiklusõnnetuse aktiga, kus on loetletud sõiduki vigastused (tl 118). Hageja on nõustunud Maasturid OÜ arvega (tl 12), mille kohaselt Toyota Land Cruiser, reg märgiga XXX XXX, remondi maksumus on 49 900 krooni. Hageja kahjukäsitlejad V. Näripea ja E. Vallandi on hagejale kinnitanud, et Maasturid OÜ poolt teostatud remont summas 49 900 krooni oli vajalik sõiduki liiklusõnnetuse eelse seisukorra taastamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja töötajate seisukoha, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista 49 900 krooni liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduki Toyota Land Cruiser remondi kulude katteks. Kostja on esitanud vastuväited seoses 24.06.2008 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud U.K. ravikulude ja töövõimetuse hüvitise maksmisega, tulenevalt ravikulude arvel märgitust ja esimesel töövõimetuslehel märgitust, mille kohaselt ei olevat olnud tegemist liiklusõnnetuse, vaid olmetraumaga. Olenemata eksimustest, mis on raviasutuste poolt tehtud seoses dokumentide väljastamisega (mille üle vaidlust ei ole), on faktiliselt tegemist 24.06.2008 liiklusõnnetuses kannatada saanud isikuga. Nimetatud asjaolu nähtub eelkõige Väärteosasja nr 3 2510,08,003372 materjalidest (tl 129, 130, 135). AS Järvamaa Haigla on politseile teatanud liiklusõnnetuses kannatanud U.K, kes sattus kaasreisijana liiklusõnnetusse 24.06.2008 Rakvere-Pärnu mnt Kirissaare ristmikul, saades vasaku I roide murru, rindkere ja parema õlaliigese põrutuse. Tl-l 120 oleva T.K. poolt Paide politseijaoskonnas antud seletuse kohaselt oli temaga koos avarii momendil sõidukis tema ema. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada U.K. osutatud raviteenuste arve summas 697 krooni (tl 30, 31 ja 104) ning Eesti Haigekassale makstud U. K töövõimetuse hüvitis 7635 krooni (tl 26, 27, 28, 107, 108). Kostja ei ole vaidlustanud liiklusõnnetuses vigastada saanud A. L ravikulude hüvitamist 345 krooni ulatuses (tl 13-15), H. N ravikulude hüvitamist summas 284 krooni (tl 16-18), M. U ravikulude hüvitamist summas 13 643 krooni (tl 19-24) ja J. Hansingu ravikulude hüvitamist summas 511 krooni (tl 32-34) ning kahjukäsitluskulude nõuet 1 500 krooni ulatuses (käskkiri käsitluskulude arvestamise kohta tl-l 39). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on kohtusse esitatud 05.01.
5. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada alates hagi esitamisest kohtusse. Varasema viivise väljamõistmiseks oleks hageja pidanud selle esitama sissenõutavaks muutunud viivise nõudena, mida hageja teinud ei ole. Kohus mõistab Jane Hansingult välja viivise VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud määras alates 05.01.2009, so EKP intress + 7 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivise määr kuni 01.07.2009 oli 9,5 % aastas, alates 01.07.2009 – 8 % aastas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4