2-09-43398 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike’se juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 201

§ 163lg.1, § 407 lg.1, § 415, § 420 lg.1, § 422, § 468 lg.1 p.2 1.

Rahuldada AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi O.L.’u vastu.

1. Välja mõista O.L.`ult AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks tagastamata krediidisumma 3000 (kolm tuhat) krooni, intress 700 (seitsesada) krooni, viivis 8505 (kaheksa tuhat viissada viis) krooni.
2. Võtta vastu AS Era Liisingu Inkassoteenused loobumine leppetrahvi

§ 174lg.1.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja omandas nõude kostja vastu summas 13 705.00 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja AS ERA Liisingu Inkassoteenused vahel sõlmitud nõude loovutamise leping 061206 (06.12.2006.a). Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja jättis hageja nõuded tähelepanuta. Nõue tuleneb 13.09.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr 20248, millega kostjale on antud 15-ks päevaks kiirlaenu summas 3000 krooni. Esialgne võlausaldaja kandis 3000 krooni kostja arvele 04.12.2006.a., mida pole tagastatud. Lepingu p.4.2.3 kohaselt moodustab antud laenu puhul intressimäär 0,78% päevas ja laenuperioodi järgi kuulub tasumisele intress 700 krooni. Lepingu p.13 järgi on hagejal õigus saada viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summade pealt. Laenu tagastamise tähtajast on möödas 567 päeva. Seega seisuga 28.07.2008.a. on tasumisele kuuluv viivis 3000 x 567 x 0,5 = 8505 krooni. Vastavalt lepingu p.-le 14 nõuab hageja leppetrahvi 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust, s.o. 1500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 13 705.00 krooni. Menetluse käik Kohtuistungil hageja esindaja teatas, et loobub leppetrahvi summas 1500 kr nõudest ning palus välja mõista põhivõla 3000.- kr, intressi 700.- kr ja viivise 8505.- krooni. Samuti esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes kostjalt välja mõista riigilõivu 3200.- kr ja OÜ Tallinna Õigusbüroo arve alusel õigusabikulu summas 3000.- kr. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostjale avalikult kättetoimetatud

§ 317sätestatud korras Ametlikes Teadaannetes avaldamisega, mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kostja teatanud ei ole. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. 2

) § 413 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega. Kostja ei ole täitnud oma 13.09.2006.a. laenulepingust tulenevat kohustust ja kuna laenuandja OÜ SMS Laen on nõudeõiguse hagejale loovutanud, on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist s.o. laenusummat 3000.- krooni, lep. p. 4.2.

1. järgi intressi summas 700.- kr ja viivist VÕS § 113 lg.1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest ja lepingu p. 13 kokkulepitud määrast tulenevalt summas 8505.- kr. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku põhivõlg ja kõrvalnõuded summas 12 205.- krooni. Õiguslikult ei olnud põhjendatud hageja VÕS § 158 lg 1 alusel esitatud 1500-kroonist leppetrahvi nõue, millest hageja istungil ka loobus, kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mille täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg.
2. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

kostja O.L.’u kanda ja välja mõista temalt hageja kasuks menetluskuluna hagilt ja elektrooniliselt esitatud hagiavalduse väljatrükkidelt tasutud riigilõiv summas 3200 krooni .

§ 173

, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja vähest keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulud summas 2000.- kr, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a.

juhul, kui asja menetlus taastatakse.

§ 178lg.

1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ingrid Hallas Kohtunik 3