Obsah (4)

§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-42205 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 22. veebruar 20

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61

lg 2).

§ 61

lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg 5 ja 6.

Muu hulgas on

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus ning § 61 lg 6 p 3 alusel muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 61lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata.

Kostja kohtule andmeid tööhõiveametis töötuna registreerimise kohta esitanud ei ole. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühise tütre ei ole. Seega puuduvad kostjal

§ 61

lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61

lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (

§ 61lg 3, Ts

MS § 459) Lähtuvalt

§ 70

lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagi kohtule

1. augustil
2. a. 3 Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
3. augustist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 4