← Eesti

2-09-47465/3

Obsah (6)§ 162§ 407§ 444§ 173§ 174§ 178

2-09-47465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2010. a Pärnu, kirjalik menetlus 2-09-47465

§ 162lg 1, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p.2 1.

Hagi rahuldada.

  1. Välja mõista J.P.’ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlg ja viivis summas (1667.76) üks tuhat kuussada kuuskümmend seitse krooni ja 76 senti.
  2. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud J.P.’ kanda.
  4. Välja mõista J.P.’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv ja õigusabi kulud summas (1500.00) üks tuhat viissada krooni.
  5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist, mille intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  6. jaanuari ja
  7. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse 1

(3)2-09-47465 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Viasat kostjaga 12.10.2001.a lepingu, millega kostja kohustus tasuma talle osutatud telekominaktsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, hagi koostamise seisuga 14.09.2009.a. on kostjale esitatud arved tasumata summas 834.38 krooni, millele lisandub viivis. 31.12.2008.a loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused nõuded hagejale. Hageja palub kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 1667.76 krooni, millest 834.38 kr on tagastamata põhivõlgnevus, vähendatud viivised põhivõla lähedases ulatuses summas 833.38 kr, lisaks palub hageja jaotada menetluskulud, välja mõista hageja kasuks 1000 kr riigilõiv ja õigusabi tasu summas 1000 kr nig viivis alates otsuse jõustumisest . Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid on J.P.’ile isiklikult allkirja vastu üle antud 22.01.2010.a otsuses märgitud aadressil. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407lg.

1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

kostja J.P. kanda.

§ 173

, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja vähest keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1000 kr ja õigusabikulud summas 500.- kr, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus 2

(3)2-09-47465 taastatakse.

§ 178lg.

1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.