lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate 5 seisukohaga, et maakohus pole tuvastanud liisingulepingute lõpetamist ning et maakohus on jätnud analüüsimata kostjate väite selle kohta, et nad ei ole lepingute ülesütlemise teatist kätte saanud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt (lk 51 ja 53) on kostjatele liisingulepingute ülesütlemise kohta teatatud nii posti kui ka e-maili teel, ning mille kostjad on ka vastavalt poolte kirjavahetusele (tlk 51) kätte saanud. Hagejal on võimalik oma õiguste kaitseks tarvitusele võtta kõik selleks õigusaktides ette nähtud vahendid, seal hulgas alustada kohtumenetlust võlgnevuste sissenõudmiseks. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt eeltoodust on võlasuhe pooltevaheline ja kolmanda isiku tegevus ja/või tegevusetus ei vabanda lepingulise kohustuse mittetäitmist. Maakohus leidis, et kostjad on lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu ei ole hagejal kohustust esitada hagi kolmanda isiku vastu. Maakohus on oma otsuses ka selgitanud, et kostjatel on õigus esitada oma nõue kolmanda isiku vastu valides kohase õiguskaitseviisi. Kohtul ei ole kohustust täpsemalt pooli nõustada nende edaspidise tegevuse/ tegevusetuse osas. Maakohus on toiminud õiguspäraselt ja otsuse tegemisel ei ole rikkunud õigusnorme. Väär on kostjate seisukoht, et liisingulepingute alusel kostja I kasutusse antud vara jääkmaksumuse välja nõudmine on põhjendamatu. Hageja saab antud asja raames kostjatelt nõuda VÕS §-s 367 nimetatud kohustuste täitmist ning maakohus on õigesti rahuldanud hageja kahju nõude. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja I on rikkunud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. Tasutud summasid ei saa käsitleda ettemaksuna ning neid ei saa tasaarvestada. Kostjad ei ole oma lepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja sellega on nad rikkunud hageja õigusi. Kostjatel tuleb täita liisingulepingutest ja käenduslepingutest tulenevad kohustused ning tasuda hagejale solidaarselt lepingutest tulenev võlgnevus. Maakohus on leidnud õigesti, et kostjate väited hagetava summa tasaarvestuse kohta on põhjendamata ja korrektselt tõendamata ning hagetav summa kuulub välja mõistmisele. Käenduslepingute järgi kohustub kostja 2 tagama solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingutest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Hageja võis esitada käenduslepingust tuleneva nõude kostja 2 kui käendaja vastu kohe pärast seda, kui põhivõlgnik oli jätnud kohustuse täitmata. Kostjate viide ÄS § 135 lg-le 2 ei ole asjakohane ning maakohus on õigesti leidnud, et käendaja vastutuse juures ei oma tähendust kostja 2 süüline käitumine. Kostjate poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-08 punkt 27 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuivõrd poolte vahel on lepingutes kokku lepitud teisiti. Kuna liisingulepingutega oli ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, tuleb lähtuda lepingutega ettenähtud viivise määrast. Käesolevas asjas ei ole viivis suurem põhivõlast ning ei moodusta isegi poolt põhivõlast, samuti ei ole viivise suurus ebaproportsionaalne ega võlgnikku ebamõistlikult koormav, mistõttu on maakohus õigesti jätnud viivise alandamise taotluse lahendamata. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud 6 menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes
lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostjate kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Urmas Reinola 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.