Vaidlust ei ole ka selles, et hagejale on tekkinud juurdepääsu mitte lubamisest kahju 16 800 krooni. Kahju suurus nähtub ka OÜ Vekont Ehitsu 24.03.2008 ja 25.03.2008 kirjadest ning nende kirjadega seotud arvetest. Samuti nähtub maksekorraldustest, et hageja on OÜ-le Vekont Ehitus tekkinud kahju hüvitanud. Kostja vastuväite selle kohta, et kostja arvutuste kohaselt on kahju suurus lepingust või muudest alustest tulenevalt piiratud, jättis kohus kohtuistungil menetlemata
lg 1 alusel, kuivõrd kostja esitas vastuväite hilinenult ja vastuväite menetlemine oleks kohtu hinnangul toonud kaasa asja lahendamise viibimise. Asja lahendamise viibimist ei muuda asjaolu, et pärast vastava protokollilise määruse tegemist määras kohus asja lahendamise kirjalikku menetlusse, sest vastuväite menetlemisel oleks kirjalike avalduste esitamise tähtaeg pidanud olema oluliselt pikem. Seega luges kohus, et kostja ei ole esitanud kahju suuruse kohta vastuväiteid. Kohus leidis, et kostja on rikkunud kohustust lubada OÜ Vekont Ehitus töömehed enda korterisse radiaatorite vahetamiseks. Kostja on küll väitnud, et teade tööde teostamise kohta avaldati trepikojas alles päev enne tööde teostamist, kuid kostja ei ole väitnud, et tal ei olnud võimalik sissepääsu korterisse organiseerida tulenevalt hilisest teavitamisest või muul põhjusel. Kostja on oma vastuses avaldanud, et ta ei lubanud töömehi 24.-25.03.2008 kella 8.15-16.15 vahel oma korterisse. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja esindaja koos töömeestega käis hageja ukse taga korduvalt 24-25.03.2008 kella 8.15-16.15 vahel, kuid korteris viibinud isik keeldus ust avamast ja keeldus teadlikult juurdepääsust. Seega luges kohus tõendatuks, et kostjal oli reaalne võimalus isiklikult või teiste isikute vahendusel korraldada töömeestele juurdepääs korterisse 24.-25.03.2008 kella 8.15-16.15 vahel, kuid kostja ei võimaldanud sihilikult juurdepääsu ja rikkus sellega KOS § 11 lg 1 p 3 sätestatud kohustust. Vaidlust ei ole selles, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ja selle tagajärjel tekkinud tööseisakuga. Kostja ei ole nimetatud asjaolu kohta vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole esitanud ka väidet, et ta ei ole kahju põhjustamises süüdi, seega eeldab kohus kostja süüd vastavalt VÕS § 1050 lg 1. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hagejal on tekkinud kahju 16 800 krooni tulenevalt kostja kohustuste rikkumisest, tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ning kostja on kahju põhjustamises süüdi. Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 05.06.2009 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kehtiv kohustus lubada oma korteriomandi reaalosa kasutada. Küttesüsteemi renoveerimistööde tegemiseks peab olema KÜ üldkoosoleku otsus. 07.05.2009 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et otsus küttesüsteemide renoveerimiseks võeti vastu 2006 mais. Kostja vaidles sellele vastu ja kohus andis hagejale tähtaja üldkoosoleku otsuste esitamiseks, kuid seda ei tehtud. Tegemist on paljasõnalise väitega, et mais 2006 võttis KÜ üldkoosolek vastu otsuse küttesüsteemi renoveerimise kohta. Hageja on tööde tegemise aluseks nimetanud 28.12.2007 toimunud juhatuse koosolekul vastuvõetud otsust, kuid KÜ juhatuse koosoleku otsus ei saa asendada KÜ üldkoosoleku otsust. Kohus leidis, et hageja põhikirja p 6.11
lg 2 sätteid, mille kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning sama seaduse 438 § lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid. Vaidlustatav kohtuotsus ei ole
Edasikaevatav otsus on ühekülgne ja põhineb suuresti hageja väidete arvestamisel. Kohus jättis kostja vastuväite kahju suuruse kohta arvestamata, leides, kostja vastuväide on esitatud hilinemisega.
Vastused apellatsioonkaebustele
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja tulenevalt
lg-st 6 ei põhjenda oma otsust.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme ja on kohelnud pooli võrdselt. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja Vekont Ehitus OÜ vahel oli 29.12.2007 sõlmitud küttesüsteemi renoveerimiseks töövõtuleping, mille kohaselt kohustus töövõtja teostama Tallinnas, Kivila 38 elamus küttesüsteemi renoveerimistöid. Pooled ei vaidle selles, et tööde teostamine peatati, kuna korteri nr xxx omanik, s.o kostja keeldus võimaldamast töövõtjat korteriomandi reaalosaks olevasse korterisse töid tegema. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kavandatavatest töödest teadlik. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta abikaasa viibis kavandatavate tööde teostamise ajal 5 kodus, kuid tahtlikult ei avanud töömeestele ust ja ei taganud juurdepääsu korteris olevatele küttesüsteemi osadele. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p-i 3, mille kohaselt on korteriühistu liikme kohustus tagada ligipääs korteriomandite reaalosadeks olevatesse korteritesse nendes paiknevate kaasomandi esemetele. Kostja kohustus lubada ligipääs korteris asuvale küttesüsteemile tulenes eelkõige KOS § 11 lg 2, hageja põhikirjast ja ühistu sisekorrast. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et apellandi väited üldkoosoleku otsuse kehtivuse või mittekehtivuse üle ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest otsuse kehtivus ei saa mõjutada kolmandate isikutega sõlmitud lepingust tekkinud kohustustele. OÜ-l Vekont Ehitus oli kohustus täita 29.12.2007 sõlmitud lepinguga endale võetud kohustusi ja kostja oli kohustatud KOS § 11 lg 1 p 3 alusel võimaldama oma korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik eseme korrashoiuks. Vaidlust ei ole selles, et elamu küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Asjasse ei puutu ja maakohus on jätnud õigesti tähelepanuta kostja väited selle kohta, et küttesüsteem ei vajanud väljavahetamist ja et korteris on nüüd külmem. Hageja on õigesti märkinud, et tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga, millel ei ole seost käimasoleva vaidlusega. Maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme tõendite hindamisel ja on teinud
Kui kostja soovib väita, et hageja on talle väidetava ebaseadusliku tegevusega tekitanud kahju, siis tuleb tal oma väidetavate rikutud õiguste kaitseks esitada hagi, kuid eelnimetatud vastuväited hagile ei anna alust teha asjas teistsugune ja kostja poolt soovitud lahend. Hageja on talle tekitatud kahju suurust tõendanud. Ebaõiged ja paljasõnalised on kostja väited kahju ebaõige suuruse kohta. Hageja on oma nõuet tõendanud kirjadega lepingujärgsete tööde peatamisest 24. ja 25.03.2008 ja sellega töövõtjale kaasnenud kahju suurusest (t.lk 5, 8) nende kirjadega seotud arvetest (t.lk 4, 7) ja maksekorraldustega, et hageja on OÜ-le Vekont Ehitus tekkinud kahju hüvitanud (t.lk 3, 9). Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohtus kantud menetluskulud jättis maakohus õigesti hagi rahuldamisel kostja kanda. Kuivõrd kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Urmas Reinola Reet Allikvere 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.