) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on A L hagi O L vastu 20 037, 36 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid sai kostja kätte isiklikult 06.01.2010.a (t 26). Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos nõudega menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt
lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu kaasomanike vahelisest suhtest (AÕS § 75 lg 1) ja kohustusest kanda omandil tekkivad kulutused. Hageja on kandnud alates veebruarist 2007 a kuni käesoleva ajani üksi omandil lasuvad kulutused summa 40 074,72 krooni ulatuses, korteriomandi eest aadressil: XXX Narva linnas. Antud korter kuulub 2 hageja ja kostja kaasomandisse. Kostja ei täitnud oma kohustust korrektselt ning võlgneb hagejale 20 037,37 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg 1 ja 2 alusel, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 § 108 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Hageja on vabastatud menetlusabi korras riigilõivu tasumisest Viru Maakohtu määrusega 16.09.2009 a. Riigilõivu seaduse § 56 lg 1 lisa 1 alusel tulnuks tasuda hagejal riigilõivu 5 000 krooni. Vastavalt
Antud hagihinna (20 037,36 krooni) suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 5 000 krooni. Kooskõlas
lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning oma menetluskuludeks nimetab ta õigusabi kulu 1 000 krooni (t vt teadeteleht). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut tuleb välja mõista kostjalt O L riigituludesse riigilõiv 5 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s, arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvelduskontole 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, näidates maksekorralduses viitenumber 2900078583. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2. Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.