3-10-377/4

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-377 Haldusasi Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotlus R.A.i suhtes väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo, volitatud esindaja Ülle Elva; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.A., sündinud xx xx xxxx, Armeenias Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2010; Tallinn Resolutsioon Jätta Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotlus R.A.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD

1. 15.02.2010 kell 12.00 pidasid Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo (edaspidi – KMB) migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Aserbaidžaani kodaniku R.A.i ja toimetasid Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse.
2. KMB esitas 16.02.2010 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Eestis viibimisaluseta viibiva ja väljasaatmisele kuuluva R.A.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.
3. KMB taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused. 1) R.A. saabus Eestisse enda sõnul 01.06.1996 viisa alusel läbi Narva raudteejaama piiripunkti. Eestis pikendas isik viisaga lubatud viibimisaega kuni 30.07.
4. Viisaga lubatud viibimisaja lõppedes R.A. Eestist ei lahkunud. Isik viibib Eestis käesoleva ajani, elab ja töötab siin, omamata selleks seaduslikku alust. Isiku sõnul perekonda tal Eestis ei ole ja ta on vallaline. Eestis elas isik väidetavalt põhilise aja oma venna juures aadressil xxxxxxxxx. Elatist teenis juhutöödega. 2) Isik pöördus migratsioonijärelevalve talitusse alles 02.02.2010 sooviga ennast seadustada. 03.02.2010 vormistas Põhja Prefektuur R.A.ile haldusaktina väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 10 lg 1 ja 4, § 10 lg 2 p 1, 3 ja § 11 lg 1 alusel ettekirjutuse nr 1016756219 Eestist lahkumiseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 09.02.2010 (tl 14). Ettekirjutuse vormistamise ajaks oli R.A. Eestis viibinud seadusliku aluseta enam kui 13 aastat. 03.02.2010 koostatud lahkumisettekirjutust R.A. seaduses sätestatud korras ei vaidlustanud. 3) 03.02.2010 esitas R.A. Politsei- ja Piirivalveametile sooviavalduse, milles palus luba erandina tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks Eestis. Erandina elamisloa siseriigis sooviavalduse lahendamise menetluses on viidud läbi põhjalik haldusmenetlus. Politsei- ja Piirivalveamet jättis oma 15.02.2010 otsusega nr 15.3-7/7483-1 R.A.i sooviavalduse rahuldamata ja elamisloa taotluse läbi vaatamata. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seega ei ole välistatud, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Lähtudes eeltoodust peab Põhja Prefektuur vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Põhja Prefektuurile teadaolevalt puuduvad R.A.il kehtivad isikut tõendavad dokumendid ja seega ei ole lahkumisettekirjutuse sundtäitmist käesoleval hetkel võimalik lõpule viia ning isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, palub Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt VSS § 23 paigutada R.A. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
5. R.A. selgitas, et saabus Eestisse
6. aastal, kuid Aserbaidžaanis vahepeal käinud ei ole. R.A. kinnitas, et on KMB jaoks kättesaadav, valmis igakülgseks koostööks ning ei pea õigeks väljasaatmiskeskuses viibimist kuni vastav asjaajamine kestab (kohtuistungi protokoll). KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et KMB taotlus R.A.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest on õige, et viibimisaluseta isik, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, peab riigist lahkuma. Samas ei tähenda see seda, et isik tuleks seetõttu koheselt ka väljasaatmiskeskusesse paigutada. KMB on oma taotluses õigesti viidanud põhimõttele, mille kohaselt ei ole isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise puhul tegemist mitte karistusliku meetmega vaid haldussunni vahendiga kehtiva haldusakti täitmise tagamise eesmärgil. Kui väljasaatmiskeskusesse paigutamine isiku väljasaatmisele kaasa ei aita või seda oluliselt ei hõlbusta, siis muutub sellekohase loa andmine küsitavaks. Riigikohtu 13.11.2006 lahendis nr 3-3-1-45-06 on rõhutatud (p 10), et väljasaatmise eesmärgil saab vabaduse võtta üksnes kaalutlusotsusega. Ühes teises lahendis (33-1-71-07) on selgitatud, et lahkumisettekirjutuse sundtäitmine, mis hõlmab ka isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamist, saab olla lahkumisettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise tagajärg (p 14). Eelnevast järeldub, et isikul pidi olema võimalus lahkumisettekirjutust täita, kuid ta jättis selle sihilikult täitmata.
8. VSS § 7 lg 3 esimese lausega on sätestatud, et lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Antud juhul ilmneb KMB poolt esitatud materjalist, et R.A.il ei oleks 2 olnud kehtiva passi puudumise tõttu võimalik lahkumisettekirjutust täita. Selles menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust olla ei saa. KMB selgitas kohtustungil, et andmeid, mille kohaselt võiks isikul olla kehtiv pass, taotlejal ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 21, keskel). Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2009 määrusest haldusasjas nr 3-09-588 nähtub, et ühe suhteliselt sarnase või võrreldava vaidluse puhul on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet möönnud, et reisidokumendi puudumine võiks olla mõjuv põhjus lahkumisettekirjutuse täitmata jätmiseks. Nimetatud haldusasjas osutus väljasaatmiskeskusesse paigutamine ennatlikuks.
9. Asjaolust, et (eelmine) pass on kehtivuse kaotanud, ei saa automaatselt järeldada, et lahkumisettekirjutuse täitmine võib seetõttu põhjendamatult venima jääda. Sellistes olukordades muutub tähenduslikuks kas ja kuivõrd on isik ise kaasaaitamiskohustust täitnud. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel ja väljasaatmismenetlusest kõrvalehoidumise korral võib väljasaatmiskeskusesse paigutamine taas põhjendatuks osutuda. Antud juhul tehti lahkumisettekirjutus 03.02.2010, ilma et isikul oleks olnud võimalik seda täita ning kohustati teda hiljemalt 09.02.2010 lahkuma. 08.02.2010 pidi R.A. ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, mida ta ka tegi. Selles osas vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 21). KMB poolt esitatud materjalist ei nähtu täpsemalt, mida nimetatud kuupäeval asjaolude selgitamise käigus arutati, kuid reisidokumendi saamiseks vajalike taotluste täitmist igatahes R.A.ilt ei nõutud. Ka selles ei ole vaidlust. R.A. selgitas, et saatkonda on ta helistanud ja püüdnud küsimust lahendada (kohtuistungi protokoll, tl 20). Kohtuistungil ilmnes, et Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibürool taotlejana ei ole tegelikult selliseid andmeid, millest saaks järeldada, et isik on (kaasaaitamiskohustuse osas) midagi tegemata jätnud peale seda kui ta 02.02.2010 vabatahtlikult migratsioonijärelevalve talitusse saabus. Teatavaks tehtud aadressil ei ole isikut xxxxxxxx kontrollimas käidud ja seetõttu ei saa KMB väita, et R.A. ei oleks kättesaadav olnud (kohtuistungi protokoll, tl 21). Seega ei ole alust jätta kõrvale R.A.i väiteid, mille kohaselt ta lubab Põhja Prefektuuriga koostööd teha ning menetluse läbiviimisele kaasa aidata. Selleks aga ei pea viibima väljasaatmiskeskuses. Lähtuvalt eeltoodust ei saa väljasaatmiskeskusesse paigutamise taotlust põhjendatuks pidada ning see tuleb jätta rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 3