KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-64525 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 03.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Poolte kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar K.. Kostja on kantud isana lapse sünniakti XX.XX.XXXX. Kostja ei osuta hagejale alates
2. aastast mingit materiaalset abi lapse ülalpidamisel ning hoidub osalemast lapse kasvatamisel. Laps elab koos hagejaga ning on täielikult tema ülalpidamisel. Lapse ülalpidamiskulud moodustavad hageja arvestuse kohaselt keskmiselt 6000 krooni kuus. Sellest kulud toidule 3000 krooni, rõivastele 600 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, koolitusele 200 – 700 krooni ning muudele kulutustele 1000 – 2000 krooni kuus.
3. Hageja palus kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3000 krooni elatusraha kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni tagasiulatuvalt alates 01.10.
4. Kostja vastuväited
5. Kostja on täitnud lapse ülalpidamise kohustuse ette. Pooled sõlmisid 10.04.1995 kokkuleppe, mille alusel hageja kohustus mitte esitama kostjale mingeid varalisi ega rahalisi pretensioone, arvestades tema poolt tehtud kulutusi poolte tütre K. G. ülalpidamiseks. Vaatamata sellele on kostja mitte ainult osalenud oma lapse kasvatamisel, vaid ka kandnud omal initsiatiivil tema ülalpidamise kulusid, tehes tütrele hinnalisi kingitusi, andnud raha ja tasunud lapsega kokkusaamise kõikidel kordadel kõik restoranide kulud, s.h. ka hageja osa.
6. Hageja poolt hagis märgitud kulutused lapse ülalpidamiseks ei peegelda tegelikku olukorda ja on ebaselged. Sotsiaalministeeriumi 2004 uurimuse kohaselt lapse ülalpidamiskulude kohta, vastavalt poolte ühise tütre vanusele, moodustaksid põhjendatud tarbimiskulud 3599,90 krooni. Kuna elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni kuus ja kui kohus loeb põhjendatuks elatise väljamõistmist kostjalt, on kostja nõus tasuma lapsele elatist 2175 krooni.
7. Kuna kostja on ülalpidamise kohustuse täitnud, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Esimese astme kohtu otsus
8. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis U. B.lt I. G. kasuks igakuise elatusrahana 3000 krooni kuus kuni tütre K. B. täisealiseks saamiseni 23.07.2011 tagasiulatuvalt alates 01.10.
9. Menetluskulud jäid U. B. kanda.
10. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse paragrahvi 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
11. Asjas puudus vaidlus selle üle, et kostja pole alates 2007 täitnud vanemana oma kohustust ülal pidada oma alaealist last. Kohus hindas kostja esitatud lapse ülalpidamise kohustuse kokulepet kui tühist tehingut, sest seda laadi tehing on 1995 kehtinud TsÜS § 66 lg 1 mõttest ja sättest tulenevalt heade kommetega vastuolus olev tehing ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale 2

§ 442

lg-ga 8 olulisel määral põhjendamata, millel põhineb tema järeldus, et 6000 kroonine kulutus kuus katab lapse mõistlikud vajadused. Kui kulutused on märgitud mittekonkreetse summana, vaid teatud vahemikus, oli seda olulisem tõendada ja kohtul tuvastada, kui suured on tegelikud kulutused, eriti olukorras, kus hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt.

1. Vastuolus PKS § 61 lg-ga 2 on kohus ebapiisavalt hinnanud hageja varalist seisundit võttes aluseks ainult OÜ P. palgateatise. Kostja avaldas kohtuistungil, et teadaolevalt omab hageja kesklinnas korterit, millelt saab üüritulu. Samuti müüb hageja omavalmistatud keraamilisi tooteid saades sellest müügitulu. Kohus kohustas hagejat esitama täiendavaid tõendeid oma varandusliku seisundi kohta, kuid hageja seda ei teinud.
2. Kohtu järeldus kostja maksejõulisuse kohta on vale, sest kohus on jätnud tähelepanuta OÜ R. tõendi, mille kohaselt alates 01.01.2009 ei maksta kostjale juhatuse liikme töötasu ega renditasu. Käesoleval ajal on OÜ R. tegevus seiskunud. Kostja on küll M. R. OÜ osanik ja juhatuse liige, kuid töötasusid ega muid tasusid ei ole saanud, mida tõendab Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioon. Korterit XXXXXXX XX-XX kasutab kostja koduna ja 92 m2 aiamaja Keila-Joal suvel elamiseks. Tegelikult puudub 3

§ 272

lg 1 mõttes, sest sisaldab teavet selle kohta, et hageja on kinnitanud sellisel viisil (ettemaksuna) ülalpidamiskohustuse heaks.

1. 100 000 kroonine ettemaks lapsele tuleb jagada 161 kuuga, millest tulenevalt on kostja tasunud ka aastatel 2007-2008 igas kuus 621 krooni. PKS § 70 lg 2 alusel saab kohus mõista vanemalt välja elatise ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem.
2. Kohus kohaldas valesti PKS § 70 lg 2 ka siis, kui resolutiivosas mõistis kostjalt välja elatise 3000 krooni tagasiulatuvalt alates 01.10.
3. Riigikohtu 11.04.2008 otsuses 32-1-14-08 on kolleegium väljendanud seisukohta, et PKS § 70 mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati. Antud asjas esitati hagi kohtule 02.10.
4. Samuti soovis hageja saada elatist PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, siis on elatise väljamaksmise alguspäevaks 02.10.2007, mitte 01.10.2007, nagu on märgitud vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosas. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 2. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 230

lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks on kõigepealt vaja kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus).
2. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta leidis, et lapse vajadus on kuus 6000 krooni. Maakohus leidis üldsõnaliselt, et hagis 4

§ 688

lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm 5